Imporditavad vedelkütused

Vedelkütuste import ja tarbimine

Eestisse imporditakse vedelkütuseid nii tarbimiseks traspordisektoris kui ka soojusenergia tootmisel.

Eesti impordib vedelkütuseid peamiselt Soomest Porvoo tehasest ja Leedust, lisaks suhteliselt väikseid koguseid Valgevenest ja Rootsist.

Statistilisi andmeid Eestisse imporditavate ning Eestis tarbitavate vedelkütuste kohta on näha jooniselt 1 ning jooniselt 2. Alates 2012. aastast on vedelkütuste impordimahust lahutatud eksporditud kütuste kogused.

Joonistelt nähtub, et kuigi raske kütteõli import Eestisse on suhteliselt suur, ei kajastu see kütuste tarbimise bilansis. Kerge kütteõli tarbimine on suurem kui import, sest selle kategooria alla loetakse ka põlevkiviõli kerget fraktsiooni, mida toodetakse Eestis.

Tarbitud kütuste bilanss näitab, et enim tarbitakse transpordikütuseid (mootoribensiini ning diislikütust).

Joonis 1. Vedelkütuste import Eestisse 6

Joonis 2. Vedelkütuste tarbimine Eestis 7

 

Vedelkütuste kasutamine tulevikus

Eestil on kohustus 2020. aastaks saavutada olukord, kus taastuvate energiaallikate osakaal transpordisektori energiatarbimisest moodustab 10 % 1.

Aastal 2010 oli taastuvate energiaallikate osakaal 0,2 % 2

Seega peab vedelkütuste tarbimise struktuur järgnevatel aastatel muutuma: taastuvenergia eesmärkide täitmiseks vajalik energiakandjate mitmekesisus (elektriautod, biometaan) mõjutab oluliselt tarbitavate vedelkütuste mahtude osakaalu. Samuti tuleb arvestada võimalike tehnoloogiliste arengutega: 2020. aastaks võivad elektri või vesinik autod olla tavaautodega võrdväärse hinnaga ning läbida ühe laadimistsükliga oluliselt pikemaid vahemaid kui praegu kasutuses olevad elektri või vesinikautod (nt 500...600 km ühe laadimistsükliga).

ENMAK tarbimisstsenaariumid aastani 2050 võib jagada kolme kategooriasse:

a) Mittesekkuva stsenaariumi korral eeldatakse, et energiatõhusus transpordis pole oluline (puuduvad riiklikud eesmärgid), energiatarbimise kasv 2...3 %/a kuni 2030. aastani. Seejärel kasv pidurduv väliste tegurite mõjul.

b) Vähesekkuva stsenaariumi korral eeldatakse minimaalsete nõuete ning eesmärkide olemasolu ning täitmist, energiatarbimise kasv 1...1,5 %/a kuni 2025. aastani.

c) Teaduspõhise (sekkuva) stsenaariumi korral eeldatakse taastuvenergia osakaalu ning säästlike liikumsviiside kasvu.

Nende esialgsete stsenaariumite summaarsed energiatarbimise prognoosid on esitatud joonisel 33. Peaaegu kõigi stsenaariumite korral eeldatakse transpordisektori energiatarbimise tõusu jätkumist.

Joonis 3. Energiatarbimine transpordisektoris - koondprognoos 8

Vedelkütuste hind tulevikus

Vedelkütuste hinnaprognoos (joonisel 4) (mitte segamini ajada hinnaga lõpptarbijale) on koostatud vastavalt World Energy Outlook analüüsile. Põlevkivi hinna prognoosis on kasutatud alternatiivkulu põhimõtet, mis omistab põlevkivile väärtuse, mis on võrdne suurima tuluga, mis on võimalik ühest tonnist põlevkivist saada. Praeguse parima teadmisi juures saab põlevkivist suurima tulu tonni kohta just põlevkiviõli tootmisel.

Joonis 4.Mõningate vedelkütuste maksumuse prognoose9

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2013

Ettekanne

Autokütuste turg Eestis - metaankütuste perspektiivid

2013

Ettekanne

Biometaani olulisus riigi seisukohalt

2014

-

Transpordi arengukava 2014...2020

2012

Uuring

Tehniline ja majanduslik hinnand vedelkütusel töötavate katlamajade üleviimiseks veeldatud maagaasi kasutamisele

2008

Õppematerjal

Soojusgeneraatorid. 6. Põlevkiviõli

2008

Õppematerjal

Soojusgeneraatorid. 7. Raske kütteõli

2008

Õppematerjal

Soojusgeneraatorid. 8. Kerge kütteõli

2003

Aruanne

Imporditavad energiaressursid väliskaubandusbilansis

2015

Magistritöö

Eesti biometaani ressursside kasutuselevõtu analüüs

2015

Uuringuaruanne

Transpordimaksude rakendamise võimalused Eestis

2016

Ülevaade

Eesti vedelkütuste turuülevaated

Viited

  1. Euroopa Liidu Teataja. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ. (05.09.2013).↩︎
  2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti Vabariigi aruanne Euroopa Komisjonile taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise ja edendamise edusammude kohta, Tallinn 2011.↩︎
  3. European Commission. The 2012 Ageing Report: Underlying Assumptions and Projection Methodologies, (14.10.2013).↩︎
  4. Artikkel. Imporditavad vedelkütused↩︎
  5. Erametsakeskus. Eesti katlamajade andmetabel. 31.03.2015↩︎
  6. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE02&ti=ENERGIABILANSS&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE02: Energiabilanss]. (10.11.2015).↩︎
  7. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE06&ti=K%DCTUSE+TARBIMINE+K%DCTUSE+LIIGI+J%C4RGI%2A&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE06: Kütuste tarbimine kütuse liigi järgi]. (10.11.2015).↩︎
  8. Jüssi, M.; Rannala, M. ENMAK 2030+. Transpordi ja liikuvuse stsenaariumid, Tallinn 2014↩︎
  9. Rahvusvaheline Energiaagentuur. World Energy Outlook. 02.12.2013.↩︎