Energiatarbimine

Energia lõpptarbimine iseloomustab transpordis, tööstuses, avalikus- ja teenindussektoris ning kodumajapidamistes tarbitavate kütuste, soojuse ning elektri aastaseid koguseid. Artikkel annab ülevaate Eesti energiatarbimise lähiajaloost ning esitab tulevikku ulatuvaid energiatarbimise prognoose. Eesti on võtnud aastaks 2020 eesmärgi hoida energia lõpptarbimist 2010. aasta tasemel, milleks on 2818 ktoe/a (118 PJ/a või 32,8 TWh/a) ja suurendada taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimises 25%-ni.

Eesti riiklik energia- ja kliimakava (REKK2030) seab 2030. aasta eesmärgiks hoida energia lõpptarbimist tasemel 32 kuni 33 TWh/a. Jooniselt 1 on nähtav Eesti on energia lõpptarbimise muutus aastate ja sektorite lõikes. Viimaste aastate jooksul pole energia lõpptarbimine suurel määral kasvanud. Tulenevalt 2020. aasta ülemaailmsest pandeemiast on oodata 2020. aastal energiatarbimise langust. Ülemaailmne trend näitab siiski energiatarbimise taastumist ja seejärel kasvamist1, mistõttu on üha olulisem jätkata ja veelgi enam panustada energia kasutuse tõhustamisse kõigis sektorites.

Energia lõpptarbimine Eestis

Eesti on Euroopa Liidu keskmisega energiaintensiivsuselt pigem viimaste seas, kui võrrelda lisandväärtust, mis on loodud ühe ühiku energia lõpptarbimise kohta (joonis 2). Antud olukorra üks põhjuseid on see, et Eesti SKP on Euroopa Liidu keskmisest madalam, kuid teisalt on palju mõjusam põhjus Eesti põlevkivienergeetika. Joonisel 2 on 2019 andmete põhjal näha energiaintensiivsuse kukkumist, mis tuleneb 2019. aasta põlevkivielektri tootmise vähenemisest. Sama trend jätkub eeldatavasti ka 2020. aastal.

Joonis 3 visualiseerib Eesti energia tootlikkust ehk vastupidiselt joonisele 2 on kuvatud toodetud lisandväärtus energiaühiku kohta.

Energiatarbimist võib lisaks sektoriaalsele jaotusele jagada ka energiakandjate järgi: soojuse, elektri ning kütuste, tarbimiseks. Joonisel 4 on näha aastate kaupa energia lõpptarbimise jaotust energialiikide (soojus, elekter) ja tarbitud kütuste lõikes.

Elektritarbimine

Elektritarbimine sektorite lõikes on esitatud joonisel 5. Suurim elektri tarbija on äri- ja avaliku teeninduse sektor, millele järgnevad tööstuse ja kodumajapidamiste elektritarbimine. Transpordisektor elektritarve on seni veel väike, kuid kindlasti on oodata transpordisektori elektrifitseerimise tulemusena elektrienergia tarbimise kasvu.

Elektritarbimise tipukoormus

Eleringi iga-aastaste Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruannete2 kohaselt:

• 2019/2020. aasta talveperioodi maksimaalne tipukoormus oli 1382 MW (25.11.2019) ja 2019 suveperioodil 1175 MW (24.09.2019).
• 2018/2019. aasta talveperioodi maksimaalne tipukoormus oli 1549 MW (28.02.2019) ja 2018 suveperioodil 1126 MW (02.05.2018).
• 2017/2018. aasta talveperioodi maksimaalne tipukoormus oli 1553 MW (28.02.2018) ja 2017 suveperioodil 1153 MW (16.08.2017).
• Kõigi aegade maksimaalne tipukoormus on 1587 MW (28.01.2010).

2021. aasta 18. veebruaril kell 09:00 oli elektritarbimise tipukoormus 1555 MW3.

Elektrivõrgukaod

Elektrivõrgukaod saab jagada kahte ossa: ülekandevõrgu (põhivõrgu) kaod, mida haldab Elering AS ja jaotusvõrgu kaod, mille suurim haldaja on Elektrilevi OÜ. Põhivõrk töötab nüüdseks optimaalse taseme lähedal ning põhivõrgu kaod moodustavad 3% brutotootmisest. Jaotusvõrgu kaod on aastate jooksul vähenenud, kuna toimub pidev jaotusvõrgu uuendamine ja ilmastikukindlale võrgule üleminemine, mille tulemusel vähenevad rikkekaod.

Eestis on 33 jaotusvõrguettevõtjat. Elektrilevi OÜ omas 2019 lõpptarbimise arvestuses suurimat müügimahtu (86,3%). Müügimahult järgnesid VKG Elektrivõrgud OÜ (turuosa 3,11%) ja Imatra Elekter AS (turuosa 2,83%). Ülejäänud 30 jaotusvõrguettevõtja turuosa oli 2019. aastal 7,7%.4

Elektrilevi OÜ 2020. aasta majandusaasta aruande põhjal moodustasid võrgukaod 284,1 GWh, 2020. aastal võrku sisenenud elektrist ehk 4,0%. 2020. aasta lõpu seisuga oli Elektrilevi madalpinge võrgust ilmastikukindel 92% ja kogu madal- ning keskpinge  võrgust ilmastikukindel kokku 70%.

Soojuse tarbimine

Statistikaameti andmetel tarbiti soojust 2019. aastal 5401 GWh. Joonisel 6 on kuvatud soojusenergia tarbimine, millest suurima osakaalu moodustab soojuse tarbimine kodumajapidamistes. On näha, et 2010. ja 2018. aastate külmade talveilmade tõttu on nende aastate soojuse tarbimine ka veidike kõrgem, seevastu 2015. aastal oli keskmisest soojem talv (2015 märts, november ja detsember olid läbi aegade ühed soojemad kuud).5

Kaugküte

Eestis tarbib üle 60 % elanikkonnast soojust kaugküttesoojusena6. Kokku on Eestis üle 200 kaugkütte võrgupiirkonna ning üle 1500 km soojustorustikku7.

Ülejäänud elanikud kasutavad soojuse tootmiseks lokaalseid kütteseadmeid.

Kaugkütte soojuskadu

Soojuskadudele kaugküttevõrkudes on antud mitmeid hinnanguid: Riigikontrolli poolt 2011. aastal kogutud mitmesuguste statistiliste andmete alusel varieerusid soojuskaod kaugküttevõrkudes vahemikus 11...20,6%8.

Seisuga 31.12.2020 oli prognoositud kaalutud keskmine suhteline trassikadu 15,2%. 160le võrgupiirkonnale kooskõlastatud müüdava soojuse kaalutud keskmine piirhind oli 51,71 €/MWh ja aritmeetiline keskmine piirhind 63,47 €/MWh.7

Kaugkütte valdkonda reguleerib kaugkütteseadus, mille kohaselt kooskõlastab soojusettevõtja soojuse piirhinna Konkurentsiametiga. Kooskõlastatud hinnad ja hindade kooskõlastamise alused on välja toodud Konkurentsiameti veebilehel.

Kütuste tarbimine

Joonisel 7 on kuvatud vedelkütuste lõpptarbimine, millest põhiline osa tarbitakse transpordisektoris. Selguse huvides on joonisel 8 kuvatud kogu transpordisektori energiatarbimine. Transpordisektoris tarbitakse seni eelkõige mootoribensiini ja diislikütust, mida imporditakse.

Täiendavat lugemist

Aasta	Kategooria	Pealkiri
2014	Ettekanne	Arengusuundadest ehitussektoris
2014	Ettekanne	Tarbimise juhtimise võimalused Eestis
2014	Ettekanne	Energiaandmete jagamise platvormi "Estfeed"
2014	Ettekanne	ENMAK riigile majanduslikult tasuvad toetusmäärad
2014	Ettekanne	Elamumajanduse uus arengukava
2013	Uuring	Inglisekeelne kokkuvõte Eesti energiatarbimisest
2012	Uuring	Energy Efficiency Status Report 2012, Electricity Consumption and Efficiency Trends in the EU-27
2008	Uuring	Energy efficiency in the public sector, Energy Charter Secretariat, 2008
2012	Uuring	Energiasäästlik käitumine elanikkonnas
2012	Uuring	Energiatarbimine kodumajapidamistes
2012	Uuring	Leibkondade energiatarbimine
2003	Juhised	Energiaaudit tööstuses, juhised
2012	Artikkel	Euroopa energiamahukast tööstusest
2012	Artikkel	Energy efficiency and energy consumption in industry
2014	Rakendusuuring	Tartu linna elamuehituse dünaamika ja eluasemenõudluse prognoos
2013	Analüüs	Energiatõhususe lepingu (EPC) analüüsi kokkuvõte 2013
2013	Aruanne	Energia- ja veekasutuse aruanne 2013
2013	Ettekanne	Energiamajanduse arengukava 2020 eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks
2013	Ettekanne	Linnavalgustuse automatiseeritud juhtimise lahendused
2013	Ettekanne	Tark keskkond - Tark valgustus
2014	Uuring	Tarbimise juhtimine. Suurtarbijate koormusgraafikute salvestamine ning analüüs tarbimise juhtimise rakendamise võimaluste tuvastamiseks
2012	Aruanne	Energiasäästu ja keskkonnahoiu võimaluste uurimine puidu konvektiivkuivatamisel
2013	Aruanne	Ventilatsiooni mahtkiiruse määramine loomuliku ventilatsiooniga vabapidamisega veiselautades
2013	Aruanne	Energiasäästudirektiivi 2012 27 EL rakendamise võimaluste analüüs
2015	Aastaraamat	Eesti statistika aastaraamat 2015
2013	Uuring	Riigi Kinnisvara energiajuhtimise aastaaruanne 2014

• 1. World Energy Outlook 2020, IEA
• 2. Eleringi varustuskindluse aruanded 2018-2020
• 3. Elering Live - Elektri tarbimine ja tootmine
• 4. Aruanne Elektri- ja Gaasiturust Eestis 2019-2020
• 5. Riigi Ilmateenistuse ilmaülevaated
• 6. Kütte ja jahutuse tõhususe võimalused Eestis
• 7. a. b. Konkurentsiamet
• 8. Riigi tegevus soojusvarustuse jätkusuutlikkuse tagamisel, Riigikontroll 2011