Pliiakude näol on tegu ühe tüübiga akumulaatoritest. Pliiaku on tänapäeval kõige enam kasutust leidnud energiasalvestusseade. Baseerub selline tehnoloogia orienteeruvalt 140 aastat kestnud arendustööl. Seesugune mahukas arendustöö muudab pliiakud suhteliselt odavaks, garanteerib pika eluea, kiire reageerimisaja ja madala isetühjenemisaja.
Pliiakusid on võimalik kasutada nii lühiajalistes (sekundid) kui ka pikaajalistes protsessides (≥8h). Pliiakud võib jagada kahte rühma: uputatud pliiakud (FLA) ning ventiilreguleeritavad pliiakud (VRLA). Pliiakud on võimelised reageerima ja saavutama täisvõimsust millisekundite jooksul.
Keskmise pliiaku kogukasutegur jääb tavatingimustel vahemikku 75% kuni 85% ning elueaks loetakse pliiakudel 5 aastat või 250 kuni 1000 laadimistsüklit. Pliiakudel on aga teatud miinuseid, mis takistavad nende kasutamist näiteks tänapäeva elektriautodes - suhteliselt suur mass, mis tavaliselt on suurem kui sisepõlemismootoril ning vastuvõetava massi korral täislaadimisega saavutatav liigväike sõidukaugus (kuni 100 km). Ning samuti ka võimalik laiaulatuslik mõju keskkonnale.
Allikas: Risthein, E. Sissejuhatus energiatehnikasse. ;Rosin, A., Link, S., Drovtar, I. Energiasalvestid ja salvestustehnoloogiad.