Taastumatu loodusvara

== Arengukava käsitluses == Taastumatud loodusvarad on maavarad ja muld. Eesti peamised maavarad on põlevkivi, ehitusmaavarad ning turvas. Taastumatute loodusvarade kasutamisel on looduskaitse eesmärk negatiivse keskkonnamõju minimeerimine ning looduslike protsesside ja maastikuilme taastamine peale majandustegevuse lõppemist.

Allikas: Keskkonnaministeerium. Looduskaitse arengukava aastani 2020


== Seaduse käsitluses == (1) Taastumatu loodusvara kasutamise kavandamisel lähtutakse järgmistest põhitingimustest:
1) teada olevate varude jätkumisest võimalikult pikaks ajaks;
2) taastuva loodusvara toodanguga või ammendamatu energiaallikaga asendamisvõimalusest;
3) jäätmetega või teisese toormega asendamisvõimalusest.

(2) Majandustegevuse kavandamisel arvatakse kasutatavast varust välja kaitsealadel asuvad varud.

(3) Taastumatu loodusvara aastased kasutusmäärad kehtestab Vabariigi Valitsus, välja arvatud põlevkivi aastane kaevandamismäär, mis kehtestatakse maapõueseadusega. Kasutamise korralduse sätestab seadus.

Allikas: Riigi Teataja. Säästva arengu seadus


== Säästva arengu sõnaseletuste käsitluses == Loodusvara, mis iseeneslikult ei uuene ning eksisteerib ainult teatud lõplikus koguses (nt metalle sisaldavad mineraalid, kivisüsi, nafta). Enamik t. l-dest on anorgaanilised. T. l-de hulka arvatakse ka niisugused loodusvarad, mille taastumiseks nõutav aeg on väga pikk (muld, turvas jt). T. l-de säästlik tarbimine on võimalik ainult materjalide taaskasutuse ja tootmise dematerialiseerimise kaudu. Loodusvarade piiratust teadvustati laiemalt 1972. aastal Rooma Klubi raportis “Kasvu piirid”.

Allikas: ekspertmääratlus

Kategooria:Mõisted