Ülekandevõimsuse oksjon on riikide vaheliste elektriliinide kasutuse määramine. Eristatakse otsest ja kaudset oksjonit. Esimese puhul saavad turuosalised teha pakkumisi, et saada õigus kasutada teatud osa kahe riigi vahelisest ülekandeliinist, teisel juhul määratakse ülekandeliinide kasutamine vastavalt elektrituru olukorrale ja elektri hindadele vastavates piirkondades.1.
Kaudne oksjon
Läbi energia oksjoni ülekandevõimsuse jaotamist nimetatakse ka kaudse oksjoni meetodiks, sest turuosalistel ei ole võimalik ülekandevõimsuste kasutamisele pakkumisi teha. Ülekandevõimsuste kasutamine leitakse hoopis läbi elektrituru pakkumiste igas hinnapiirkonnas. Turuoperaator kogub kokku kõik elektri müügi- ja ostupakkumised ning määrab hinna igale turupiirkonnale. Hind määratakse arvestades hinnapiirkondade vahelisi ühendusvõimsusi. Ühendusvõimsusi kasutatakse elektrienergia transpordiks odavama hinnaga piirkondadest kallima hinnaga piirkondadesse.
Otsene oksjon
Ülekandevõimsuse ehk otsene oksjon on ülekandevõimsuse kasutamise määramine viisil, kus turuosalised saavad teha otseseid pakkumisi ülekandevõimsuste kasutusõiguse omandamiseks teatud perioodil. Ülekandevõimsusi jagatakse pakkumisi teinud turuosalistele, alustades suurima hinnaga pakkujast. Edukalt pakkunud turuosalised saavad kasutada vastavat osa ülekandevõimsusest ning peavad sõlmima ülepiirilisi kahepoolseid lepinguid lubatud ülekandevõimsuse ulatuses.
Viited
- Elering. Ülekandevõimsuste jaotusmehhanismid. 25.02.2014.↩︎