Uuringu teises vahearuandes on võimalik tutvuda andmestikuga, mida koguti ning millel tugineb edasine uuring. Andmete korjamisel lähtuti pigem turuosaliste vaatest – eramaja, korterelamu, teenushooned, tööstus. Andmestiku jaotus võimaldab kohalikul omavalitsuses neid erinevate strateegiate loomisel arvestada ja kasutada. Kõige parem ülevaade palju toodud turuosalisi piirkonnas on ning milline nende tegelik seisund on, asub just kohalikul omavalitsusel. Antakse ülevaade milline on senine tarbimine soojuses ning jahutuses tehnoloogiate lõikes. Samuti tuuakse välja erinevaid prognoose.
Vahearuandes tuuakse välja olulised suundumused Eesti hoonefondis. Lisaks annab olulise sisendi tulevaseks energiahinna võiduks kui renoveeritakse hoone.
|
|
Enne renoveerimist (kWh/m2a) |
Peale renoveerimist (kWh/m2a) |
|
Elamu |
190 |
95 |
|
Korterelamud |
170 |
70 |
|
Kontorihoone/ärihoone |
211 |
106 |
Toodud aastatarbimise saavutamisel on 2022 aasta regulatsioonide kohaselt tegemist vähemalt A energiaklassi hoonega. Vaata lähemalt kaalutud energiakasutuse ja energiatõhususarve klassi määramistest siit.
Teine oluline ülevaade aruandes on tehnoloogiatest ning nende kasutusele valmidusest. Kokkuvõttev tabel:
|
Tehnoloogia |
Tehnoloogia valmiduse tase |
Olulisus nullemissiooni saavutamisel |
Laiapõhjaliseks kasutususe võtmise valmisolek |
|
Soojuse tootmine ning jahutus |
|||
|
Pelletid, ahjud ning boilerid |
10 |
Kõrge |
On juba laiapõhjaliselt kasutuses |
|
Elektriboilerid |
11 |
Kõrge |
On juba laiapõhjaliselt kasutuses |
|
Puuahjud |
10 |
Keskmine |
On juba laiapõhjaliselt kasutuses |
|
Soojuspumbad* |
10 |
Kõrge ja Väga Kõrge |
On juba laiapõhjaliselt kasutuses |
|
Kütuseelement ja mikro koostootmisjaam |
9 |
Keskmine |
2030-2035 |
|
Vesinikuboiler |
9 |
Kõrge |
2030-2035 |
|
Päiksekollektor |
9 |
Väga kõrge |
Paari aasta jooksul laiapõhjaliselt kättesaadav |
|
Geotermaal ja maasoojuspumbad |
8 |
Kõrge |
On kasutusel, kuid piiratult. Ootus, et paari aasta jooksul muutub laiapõhjalisemalt kasutamiseks |
|
Aurustumisel põhinev jahutus
|
9 |
Keskmine |
On juba laiapõhjaliselt kasutuses |
|
Surveõhul põhinev jahutus
|
10 |
Keskmine |
On juba laiapõhjaliselt kasutuses |
* Sisaldab (Maalähedane maaküte, õhk-õhk, õhk-vesi, vesi-vesi tehnoloogiad, õhul põhinevad jääksoojuse kasutamine, külmaõhu soojuspumbad)
NB! Oluline on välja tuua, et tehnoloogiate ülevaates on keskmes tehnoloogiline aspekt, mitte sama tehnoloogia erinevate rakenduste põhine. Näiteks soojuspumpade alla liigutud ka merevee energia kasutamine. Täpsemaid ülevaateid tehnoloogiatest on võimalik lugeda just uuringu vahearuandest.
Lisaks tootmise tehnoloogiatele antakse aruandes ülevaade ka energiakandijatest, lõpptarbija poolt kasutatavatest lahendustest ning salvestustehnoloogiatest.
Välja on toodud erinevad hinnad seisuga 2020. Tänu andmete muutmise võimalusele Excelis on võimalik kasutada toodud andmeid ning seoseid ka edaspidi. Hinnad tehnoloogiate osas võivad muutuda mõne kuuga kallimaks või odavamaks. Soojuse ning jahutuse uuring kestis aasta ning selle aja sees on hinnad ka muutunud.
Vahearuanne Wordi dokumendina asub siin!
Exceli fail numbritega asub siin!