== Arengukava käsitluses == Puugaas või biomassist (ka jäätmete orgaanilisest osast) toodetud vedelgaas, mille puhtus vastab maagaasi kvaliteedile.
Allikas: Arengukava. Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava 2007-2013
Anaeroobse kääritamise teel saadud gaasiline kütus, mis koosneb 50-70% metaanist (CH4), 30-40% süsinikdioksiidist (CO2) ja teistest komponentidest nagu N2, O2, NH4, H2S.
Allikas: Eesti võimalused liikumaks konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050
== Direktiivi käsitluses == Biomassist ja/või jäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist toodetud kütusegaas, mida on võimalik puhastada maagaasile vastavate omadusteni ning mis on ette nähtud kasutamiseks biokütuse või puugaasina.
Allikas: EL taastuvenergia direktiiv 2009/28/EÜ
== Säästva arengu sõnaseletuste käsitluses == ehk käärimisgaas – suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib taimse ja loomse päritoluga heitmete anaeroobsel lagunemisel prügilates, b-i generaatorites ja veepuhastusseadmetes. B-i põhiline energiakandja on metaan (CH4). B-i kütteväärtus on võrreldav maagaasi kütteväärtusega. Näiteks prügila b-is võib metaanisisaldus tõusta 60%-ni. Pääsküla prügila b-i baasil toimub soojuse ja elektri koostootmine. Loomakasvatuses saab veise päevasest väljaheitest toota kuni 1,7 m3 biogaasi. B-i globaalse soojendamise efekt on 21 korda suurem kui süsihappegaasil, mistõttu on b-i utiliseerimine vajalik kasvuhoonegaasiheite vähendamisel.
Allikas: ekspertmääratlus
