Biokütused

== Arengukava käsitluses == Biomassist toodetud vedelad või gaasilised transpordis kasutatavad kütused: bioetanool, biodiislikütus, biogaas, biometanool, biometüüleeter, bio-ETBE, bio-MTBE, sünteetiline biokütus, biovesinik ja puhas taimeõli (Euroopa Parlamendi direktiivi 2003/30/EC artikli 2 lõike 2 alusel).

Allikas: ENMAK aastani 2020


Määruse käsitluses

Sisepõlemismootorites kasutatav vedelkütus, mis on toodetud biomassist ja milleks loetakse järgmisi tooteid: 1) bioetanool, 2) biodiislikütus, 3) biometanool, 4) biodimetüüleeter, 5) bio-ETBE, 6) bio-MTBE, 7) sünteesbiokütused, 8) puhas taimeõli.

Allikas: Vedelkütustele esitatavad keskkonnanõuded ning biokütuste säästlikkuse kriteeriumid ja nende tõendamise kord


== Direktiivi ja seaduse käsitluses == Transpordis kasutatav vedel- ja gaaskütus, mis on toodetud biomassist.

Allikas: EL taastuvenergia direktiiv 2009/28/EÜ, välisõhu kaitse seadus


== Säästva arengu sõnaseletuste käsitluses == Gaasiline, vedel- või tahkekütus, mille energiakandja on elusorganismide toodetud orgaaniline aine. B. on näiteks puit (hakkepuit, raiejäätmed, saepuru), puusüsi, teatava tinglikkusega ka turvas, diiselmootorites kasutatav rapsiõli, etüülalkohol (etanool), mis osaliselt või tervikuna asendab bensiini, bioloogiliste jäätmete anaeroobsel lagunemisel tekkiv biogaas. B-t nähakse taastumatute energiaallikate võimaliku asendajana, juhul kui b-te tootmisel arvestatakse keskkonnakaitsenõudeid, tootmises ei kulu rohkem fossiilenergiat kui b. asendab, ning tagatud on toiduga kindlustatus. B-e põletamisel vabanevat CO2 kliimamuutuse põhjustajana ei arvestata, sest fotosüntees seob selle uuesti.

Allikas: ekspertmääratlus

Kategooria:Mõisted