EESTI ÜLEMINEK SÜSINIKNEUTRAALSELE SOOJUS- NING JAHUTUSMAJANDUSELE AASTAKS 2050

Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada[1].

Euroopa Liidu tasandil on viimaste aastate jooksul välja tuldud järgmiste initsiatiividega:

  • Euroopa roheline kokkulepe[2]
  • Energiasüsteemi integreerimise strateegia[3]
  • Renoveerimislaine strateegia[4]

Eesti kaugkütte valdkond on õigusaktidega reguleeritud ning vastavalt Euroopa Liidu direktiivi  2012/27/EU[5] (EED) definitsioonile, loetakse kaugküte 93% ulatuses efektiivseks. See tuleneb peamiselt puitkütustel põhinevate koostootmisjaamade laialdasest kasutamisest. Arvestades eelmainitud initsiatiive, Euroopa energia ja kliimapoliitikat ja toodud direktiivi on vajalik põhjalikult analüüsida hetke olukorda Eesti  soojus- ning jahutusmajanduses ja luua sobilikud teekaardid, mis toetavad antud valdkonna üleminekut süsinikneutraalsele majandamisele aastaks 2050.

Euroopa liidu (sh. Eesti) sihiks on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Soojus- ning jahutusmajanduse investeeringute eluiga on kümneid aastaid ning seetõttu on vajalik kindlustada, et järgnevate kümnendite investeeringud antud valdkonnas on jätkusuutlikud ning toetavad kliimaneutraalsuse saavutamist. Kaugküte, lokaalküte, jahutus, salvestus ja tarbimise juhtimine tuleb omavahel integreerida  kliimaneutraalsele majandamisele üleminekul.

Uuringu eesmärgiks on koostada stsenaariumid, mis kirjeldaks süsinikuneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse saavutamise erinevaid võimalusi aastaks 2050. Uuringu tulemusena tuleb modelleerida vähemalt kolm stsenaariumit, mis on sisuliselt erineva lähenemisega ning neid tuleb võrrelda praeguste suundumuste jätkumise stsenaariumiga (PSJS[6]) ehk kokku 4 stsenaariumit. Modelleeritud stsenaariumitele tuleb läbi viia sotsiaalmajandusliku mõju hindamine ning koostada vajalikud tegevuskavad stsenaariumite elluviimiseks. Saadud tulemused moodustavad teekaardid[7], mis on sisendiks vajalike ettepanekute esitamiseks, põhjendamiseks ja otsuste tegemiseks poliitikakujundajale, et saavutada keskkonnasõbralik, energiasäästlik, sotsiaalmajanduslikult kasulik ja jätkusuutlik süsinikneutraalne soojus- ning jahutusmajandus aastaks 2050.

Eestikeelse lühikokkuvõte annab kontseeritud ülevaate läbiviidud tegevustest ning millised tulemused erinevate stsenaariumite lõikes saadi. Lühike kokkuvõte suunab põhjalikumalt tutvuma uuringute vahearuannetega, kus on võimalik põhjalikumat uurida alusandmeid, tehtud eelduseid, saadud tulemusi ning erinevate erilahendustega, mida teatud piirtingimustel võimalikud rakendada soojus- ning jahutusmajanduse dekarboniseerimisel.

Eestikeelset kokkuvõttega on võimalik tutvuda siin!

Allolevate linkide kaude jõuate vahearuanneteni:

Kogu uuringu kokkuvõttev inglisekeelne aruanne on leitav siit!