PV paneelide tootlikkus --Argo.rosin (arutelu)
1 m2 toodab aastas 1100 kWh elektrienergiat aastas päikseefektiivus 1099 kWh/a/m2, efektiivsustegur 10-13% võrrelda inforce 2050 ja TE100 numbritega ja kasutada neid
Kollektorite tootlikkus --Argo.rosin (arutelu)
Vaakumtorudega soojakollektorite aasta keskmine kasutegur on 40...60%. Arvutustes võiks aluseks võtta 50%. Kas siin tuleks teha tagurpidi arvutus st leida linnade-asulate reaalne suvine soojusenergia vajadus ning selle alusel arvutada pindala välja. Samuti tuleks arvestada efektiivse pinna kasutusega ca 50%. Kui pindala planeerida talvise koormuse järgi, siis pole seda sooja, mis suvel toodetakse, kuhugi panna. Juhul kui kõik ujulad ja Spa-d sisse arvestada, mille vett täna muul moel soojendatakse, siis tõenäoliselt oleks võimalik üldpindala suurendada, aga kindlasti mitte sellele tasemele, mis talvel vaja oleks.
Tüüphooned ja tarbimine --Argo.rosin (arutelu)
Tegelikkuses tuleks üle Eesti kaardistada tüüphoonetel nii sooja kui ka elektrienergia tarbimise mustrid terve aasta lõikes ja vähemalt tunnise intervalliga. Erinevate ettevõtete tellimisel me sarnaste analüüsidega tegeleme, kuid nende andmete alusel üldistavaid järeldusi veel teha ei saa. Sellise uuringu tellimine peaks olema riigi huvi ja ka riiklikult finantseeritud. Oskusteave, inimesed ja aparatuur selliste analüüside läbiviimiseks on TTÜ energeetikateaduskonnal olemas.
Efektiivne pinna kasutus on sisuliselt paneelide summaarne pindala jagatuna kasutatava maaala (katuse) pindala.
Paneelide kohta on novembris tehtud ettekanne Tartu Teaduspargis. Seal esitatud tasuvusarvutus PV-de kohta ei kehti enam, sest viimastel andmetel PV-de hinnad on vahemikus 1,4....1,8 €/Wp. Tarkvõrgu konverentsil tehtud ettekanne paneelide tasuvuse kohta on objektiivsem.
Sama projekti lehelt leiab ka muid huvitavaid ettekandeid
Päikeseenergia energeetiline ressurss ja selle kajastumine artiklis -- e-kiri Andres Meesak 13.10.2013 12:05
Leidsin mõned numbrid mis mulle imelikud tundusid:
1. Energeetilise ressursi potentsiaali tabelis PV tootmispotenstiaal aastal 2020 15000 GWh, Statistikaameti andmeil oli kogu Eesti elektri netotootmine 2012 a. 10500 GWh, kas siin ei ole vastuolu?
2. Ilma toetusteta päikeseenergia tootmisühiku hind ristub muude energiakandjatega 2018. (1200 €/MWh). Siin on vist üks null liiast või prognoosite tõesti keskmise el. hinna kasvu 5 aastaga enam kui 20 kordseks?
Re: Päikeseenergia energeetiline ressurss ja selle kajastumine artiklis -- e-kiri Jaanus Uiga 13.10.2013 12:05
Aitäh tähelepanekute eest! Selle jaoks me valdkonna eksperte kaasata tahamegi, et selliseid kitsaskohti leida ning vältida.
Kuivõrd suurem osa artiklist koostati energiaressursside töögrupi töö tulemusena (Final Report. Energy Resources of Estonia), siis on mõnede andmete kirja panemisel lähtutud ülalnimetatud dokumendis toodust.
Tuleb välja, et millegipärast on päikeseenergia ressursi hindamisel arvestatud potentsiaaliga e. kasutatakse Eesti pinnale langeva päikesekiirguse hulka, mitte paneeli poolt muundatava energia kogust. Mõneti võib selline kajastusviis isegi mõistlikum olla - paneelide kasutegurid võivad ju 40 aastaga paremaks muutuda. Samas, kui pole reaalne, et need isegi 50%-i jõuaksid, siis tekitab selline esitlusviis siiski põhjendatud küsimusi...
Kuivõrd on näha, et selline kajastusviis ei ole kõige mõistlikum, siis peab energeetilise ressursi potentsiaali alapeatükki ilmselt muutma. Sellega seoses on vägagi oodatud teie ettepanekud:
- 1. Kas eemaldame "potentsiaali" tabeli ja joonise ära ning kajastame hoopiski reaalset toodangut (1m2 paneele toodab ~130 kWh/a)?
- 2. Kajastame nii potentsiaali kui ka "reaalset" toodangut.
- 3. Kuidas muutub paneelide kasutegur järgmise 40 aasta jooksul?
Edastan teie küsimused ka nimetatud potentsiaali hinnangu autorile (Rein Pinn).
Eemaldasin tekstist lause Ilma toetusteta päikeseenergia tootmisühiku hind ristub muude energiakandjatega 2018. (1200 €/MWh). Üritan järgi kontrollida, miks selline number kirja oli pandud.
Re: Re: Päikeseenergia energeetiline ressurss ja selle kajastumine artiklis -- e-kiri Andres Meesak 25.10.2013 15:36
Võtsin taas aega veidi sellesse teemasse süveneda.
Mulle tundub tõepoolest ainult potentsiaali väljatoomine veidi eksitav.
Paigalduspotentsiaali maht 400-500km2 tundub mulle meelevaldne ja ei ole kuidagi põhjendatud.
IEA toob oma Solar Photovoltaic Energy Technology Roadmap-is välja järgmised andmed: 1. lähtudes erinevatest stsenaariumidest on PV elektri osakaal GLOBAALSES tootmisportfellis 2020a. ca. 1%, 2030a. olenevalt stsenaariumist 1,5-5% ja 2050a. olenevalt stsenaariumist 5-10%. 2. PV jaamade tüübilt on täna väikeste kuni 20kW katusepaigalduste osakaal 60%, see langeb 2050a-ks ca 40%-ni, kuid jääb ikkagi domineerivaks PV-elektri tootmisviisiks. Utility scale jaamade osa jääb ka a 2050 väiksemaks kui katusepaigalduste osa.
Täna enimkasutatud kristallsilikoon paneelide efektiivsuse kasvu ennustab IEA tänaselt 14-16%-lt 23%-le 2020 a-ks ja 25%-le pikemas perspektiivis (2030-50). Samuti ennustab IEA jaamade eluea pikenemist tänaselt 25-30 a.-lt 40-50 a.-ni.
Paigalduspotentsiaali hindamisel ei ole metsastuva põllumaa arvestamine ressursina ei ole minu meelest kuidagi põhjendatud. Pigem peaks kasutama valemit, kus on liikmeteks:
n% katusepaigaldused, tingimuseks optimaalne kalle ja ilmakaar x% VKE (väikesed-keskmised ettevõtted, paigaldis kuni 100kW näiteks) y% utility scale üle 100 kW
Potentsiaal peaks ikka lähtuma vajadusest e. siis meil on ju teada suurtes piirides millal on PV ressurss kasutatav ja palju siis on arvestuslikult tarbimiskoormus.
Energitootmise üldpildi kujundamisel pole minu meelest oluline mitte süsteemi paigalduse maksumus (see on üks osa valemist), vaid toodetava energiaühiku kogukulu e. omahind €/kWh. Seda saab juba võrrelda teiste tootmistehnoloogiatega samadel alustel.