-
Elektrisalvestuse mõju analüüs - Tallinna Tehnikaülikool
-
Analüüs ja ettepanekud energiasalvestuse turu käivitamise kohta - FinantsAkadeemia OÜ
Regulatsiooni muudatuste ettepanekud:
- ENMAK 2035 – aastal 2035 on salvestusvõimsust piisavalt, et suurendada hinnastabiilsust, energiasõltumatust ja salvestada taastuvenergia mahtusid ning panustada taskukohasusse ja elektrisüsteemi sujuvasse toimimisse. (Vajalik kogu salvestussektorile)
- Süsteemihalduri(te) turueeskirjad – tuuakse turule lisaks esmastele süsteemiteenustele (aFRR, mFRR, FCR) ka teisi teenuseid. (Vajalik suuremate elektrisalvestuse seadmete omanikele ja integreerijatele)
- Teenuste tootestandardid - EL-i ülene, Eestis EVS – akude juhtimise andmeside, akulaadimis punktid, hoonete automaatikasüsteemid (Vajalik integreerijatele).
- Konkurentsipiirangud ja turumoonutused kõrvaldatakse ELTSi nõuetega (vastavalt ELi direktiivile) – vajalik jälgida nõuete täimist (nt Läti ja Leedu süsteemihaldurite akupangad) (Vajalik süsteemiteenuste pakkujatele).
- Võrguettevõtete liitumistingimused ja protseduurid salvestite võrku liitmiseks – jooksev töö süsteemi paremaks toimimiseks (Vajalik nii suurte kui ka väikeste salvestite omanikele)
- LTS, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus – nn kaoelektri (netotarbimise) põhise arvestuse sisseviimine (Vajalik salvestitele, millega pakutakse elektriturule teenuseid (st välja jäävad oma tarbeks salvestajad)
- Soojustariifis soojussalvestite kulude arvestamise süsteemi välja töötamine Konkurentsiameti peadirektori käskkirjaga – eelistatud on soojussalvesti määramine jaotusvõrgu osaks (Vajalik kaugkütte ettevõtetele)
- Kogu salvestusvõimsus Eesti turul aastaks 2030 st 2050MW, mikrosalvesteid (MW) koos päikeseelektri tootmisega 500MW.
Välja pakutud toetusmeetmed:
Vahearuanne 2 - Mõjude analüüs. Projektversioon
FinantsAkadeemia OÜ (Olavi Grünvald, Ülo Kask, Siim Link) on analüüsis eelduseks võtnud, et aastaks 2030 on Eestis paigaldatud salvestusvõimsus kokku 1252 MW:
|
Tehnoloogia |
Võimsus (MW) |
|
PHEJ |
550 |
|
Vesiniku elekter |
142 |
|
Li-ion ja läbivooliu akud - väikeakud |
120 |
|
Li-ion akud - suured akud |
120 |
|
Soojussalvesti |
320 |
Antud salvestusvõimsuste paigaldamine vajab investeeringuid kokku 1,186 mld.€, sh 30% toetusmäär investeeringukuludest (toetus on vajalik eelkõige soojussalvestitele ja teatud väikeakudele nt suure koormusega võrgupiirkondades või automaatseid energiasüsteeme teenindavatele akudele) ehk :
|
Tehnoloogia |
Ühik |
PHEJ |
Vesiniku elekter |
Akud - väikesed |
Akud - suured |
Soojus-salvesti |
KOKKU |
|
Potentsiaal Eestis (2030) |
MW |
550 |
142 |
120 |
120 |
320 |
1 252 |
|
Investeering kokku |
M€ |
688 |
228 |
155 |
80 |
36 |
1 186 |
|
Eeldatav investeeringutoetus |
M€ |
206 |
68 |
47 |
24 |
11 |
356 |
Kuna salvestites tekib netokadu (kaoelekter), siis on vaja toota rohkem elektrieneriat, antud eeldustel 1,9 TWh/a. Samas, antud salvestusvõimsuse paigaldamisel väheneks primaarenergia vajadus 8 TWh:
|
GWh |
PHEJ |
Vesiniku elekter |
Li-ion akud – väike-tarbija |
Li-ion akud - suured akud |
Läbivoolu aku - suured akud |
Soojus- salvesti |
KOKKU |
|
Salvestistest väljastatud energia |
1 320 |
612 |
230 |
230 |
19 |
20 |
2 432 |
|
Kaoenergia |
417 |
1 388 |
41 |
41 |
5 |
0,4 |
1 891 |
|
Primaarenergia kasutuse muutus |
-4 400 |
-2 040 |
-768 |
-768 |
-64 |
0,5 |
-8 040 |
2021 ja 2022 aasta elektrihindade ja salvestite eeldatatud kulutasemetega arvestades pole salvestid kasumlikud, kuid eeldatavasti salvestite maksumused langevad ja efektiivsus kasvab. Kuigi salvestite tasuvuse tagamiseks on vajalikud kõrgemad elektrihinna vahed, kui need 2021. aastal olid, võivad salvestid nt süsteemi- ja paindlikkusteenuste pakkumisega püsida konkurentsis ka madalamate hinnamarginaalide korral.
Vahearuanne 1 toob mh välja võimalikud arengud salvestusturul:
FinantsAkadeemia OÜ koostatud analüüsi üheks aluseks oli Peep Siitami koostatud analüüs ja ettepanekud salvestusturu käivitamisele:
ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD ENERGIASALVESTUSE TURU KÄIVITAMISE KOHTA (Peep Siitam)
Analüüsi autor: Peep Siitam, detsember 2021a.
Analüüs ja ettepanekud pole mõeldud struktureeritud ja vormikohase uuringuna, vaid materjalina, mida tuleks pidevalt ajakohastada.
Lühikokkuvõte: Eestis asuvate salvestuslahenduste suuremahulisele kasutuselevõtule (hinnanguliselt ca 1500MW, 30GWh) pole täna tõsiseltvõetavat alternatiivi. Energiasalvestite kasutuselevõtt Eesti elektrisüsteemis vähendab tarbijate kulutusi elektrienergiale, vähendab elektritootmise õhuheitmeid, parandab varustuskindlust, suurendab maksutulude laekumist ja parandab läbi pikaajaliste hinnariskide maandamise Eesti elanike toimetuleku võimalusi ning investeerimiskeskkonda. Salvestuslahenduste kasutuselevõtuks on rida peamiselt administratiivseid takistusi, mille kõrvaldamiseks pakub töö lahendusi.
Salvestustehnoloogiate poolt pakutavad teenused:
Alljärgnevalt on markeeritud hetketeadmise põhjal olulisemad energiasalvestuse kasutuselevõtuks vajalikud tegevused:
- Süsteemiteenuste turu ja selle tingimuste defineerimine, võimsusmehhanismi regulatsiooni sätestamine, võrdse kohtlemise tagamine võrguinvesteeringutega võrreldes (vastutaja: Elering ja MKM).
- Erasektori ja avaliku sektori koostöös luua kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalike investeeringute kaasamise motivatsioonimehhanism ning salvestusega säästetava CO2 emissiooni motiveerimise kompensatsioonimehhanism (Ettepanek: Energia teekaardi meeskond ja MKM energeetikaosakond, hiljem finantsesektori kaasamine).
- Tarbijate pikaajaliste hinnariskide maandamiseks pikaajaliste salvestusteenuse ja/või balansseeritud taastuvenergia ostu-müügilepingute sõlmimine (CfD, PPA), balansseerimata taastuvenergia ostu-müügilepingute sõlmimine ei ole efektiivseim viis kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamiseks (vastutaja: RKAS, MKM, RahM).
- Tagada ametkondade tõhus ja kiire koostöö lubade ja kooskõlastuste andmisel, planeeringute kinnitamisel ja keskkonnamõjude hindamisel ning kehtestada menetlustoimingutele maksimaalsed lubatud ajapiirid vastavalt taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 artiklile 16. Strateegilistelt oluliste taastuvenergia projektide puhul määrata riigi poolt üks vastutav kontaktisik, kelle kaudu toimub ettevõtja ja riigi vaheline asjaajamine (MKM, SiM, KEM).
EUROOPA ENERGIASALVESTUSE ÜHINGU VÄLJA TÖÖTATUD ENERGIASALVESTUSE EESMÄRGID
Aruande Energy Storage Targets 2030 and 2050 kohaselt vajab Euroopa energiasüsteem salvestusvõimsusi kokku 200 GW aastaks 2030 ja 600 GW aastaks 2050. 2/3 sellest võimsusest on seotud elektrifitseerimisega (Power-to-X). Salvestus peab saama taastuvenergia kõrval poliitiliseks prioriteediks, milleta süsiniku null-heite saavutamine pole võimalik. Aruanne annab väga lihtsasti mõistetava ülevaate salvestuse kasutuselevõtu võimalustest ja olulisusest elektrisüsteemis. Nt päikeseenergia salvestamine võimaldab katta Euroopa talvise tipukoormust:
Salvestustehnoloogiatest suurimaid võimsuseid pakub pumphüdroenergiasalvestus:
