Energiatarbimine kodumajapidamistes

Energia lõpptarbimine iseloomustab kodumajapidamistes tarbitavate kütuste, soojuse ning elektri aastaseid koguseid. Artiklis antakse ülevaade Eesti kodumajapidamiste energiatarbimise lähiajaloost ning kajastatakse tulevikku ulatuvaid energiatarbimise prognoose. Kodumajapidamiste energiatarbimise hulka ei arvestata trasnpordile kuluvat kütust.

Senine energiatarbimine

Kodumajapidamistes kokku tarbitava energia kogus ja võimsus sõltuvad eelkõige riigi elanike arvust, rahvastiku heaolust ja ka välistemperatuurist. Joonisel 1 on näha kodumajapidste energiatarbimist kütuste ja energiakandjate lõikes. Põhilise osa kodumajapidamiste energiatarbest moodustavad tahked biokütused (sh küttepuit), soojusenergia ja elekter. Enamik kodumajapidamistes tarbitud energiast tarbitakse soojuse tootmiseks, mistõttu on kodumajapidamiste iga-aastane energiatarve suurel määral sõltuv aasta keskmisest välistemperatuurist. 2010. aasta oli viimaste aastate üks külmemaid, mistõttu on ka joonisel näha sellel aastal tarbimise tippu. Kodumajapidamiste energiatarbimise vähendamisesse panustab eelkõige elamute energiatõhusamaks rekonstrueerimine. Oluline on veel mainida seda, et joonisel 1 on kuvatud tarbijatele tarnitud energia, mis tähendab, et kütte- ja jahutusotstarbeks (soojuspumbad, elektriküte, ventilatsioon, kondistsioneerid) ja kodus laetud elektrisõidukid kuvatakse elektrienergia hulgas. Soojusenergia all on kuvatud kaugküttevõrgust tarbitud soojus.

Joonis 1. Energiatarbimine kodumajapidamistes (Allikas: Statistikaameti andmetabel KE0240)

Joonisel 2 on kuvatud kodumajapidamiste elektri, soojuse ja kütuste tarbimise muutus, võttes referentsiks 2010. aasta tarbimise. On näha, et kodumajapidamiste elektrienergia tarbimine kasvab. Kui võrrelda 2019. aasta soojuse, elektri ja kütuste tarbimist 2010. aastaga, ületab elektritarbimine 2010 aasta väärtuse. Elektritarbimise kasv tuleneb üha uute ja täiendavate elektriseadmete kasutusele võtmist, ka puukütte asendamisest elektrit tarbivate kütteseadmete vastu ja eluruumide pinna kasv. Joonisel 2 on kuvatud ka SKP ning kodumajapidamiste eluasemele, veele, elektrile, gaasile ja muudele kütustele tehtud kulutused. On näha, et riigi majandus on seni kasvanud kiiremini kui energia tarbimine ja eluasemele, energiale ja kütustele tehtavad kulutused. Joonis 3 visualiseerib kodumajapidamiste energiakulutused, mis on viimastel aastatel püsinud pidevalt alla 10% ja olnud pigem langustrendis.

Joonis 2. Kodumajapidamiste tarbimise ja SKP muutus(Allikas: Statistikaameti andmetabelid RAA0063, RAA0012, KE0240)
Joonis 3. Energiakulutuste osatähtsus kodumajapidamiste kogukulutustes, % (Allikas: Statistikaameti andmetabel SN10)

Joonisel 4 on kuvatud energia tarbimine kodumajapidamistest. Eraldi on näha kaugküttevõrgust ostetud soojust, lokaalselt toodetud soojust ja kodumajapidamiste elektri tarbimist.

Kodumajapidamiste soojuse tarbimist mõjutab oluliselt aasta keskmine kraadpäevade arv. Joonisel  on esitatud ajaloolised energiatarbimise (tarnitud soojus ja kütused) andmed kodumajapidamiste kohta nii kraadpäevadega normeeritult kui normeerimata kujul. Kraadpäevade uuendamist teostab igakuiselt Kredex.

Elamufondi jätkusuutlikkus

Eesti eluasemesektori probleemiks on eluruumide madal energiatõhusus ja kvaliteet võrreldes teiste Euroopa liidu liikmesriikidega. Ekspertide hinnangute põhjal võib väita, et võrreldes põhjanaabritega on ligikaudu 30 %. Eluasemefondi juures on probleemiks ka sotsiaalsed tegurid: elanikkonna nõrgemate gruppide vähene maksevõime, nõrk koostöö omavalitsuste, riigi ning kodanikuorganisatsioonide vahel, mõningate piirkondade ja korterelamute tühjenemine.

Teadlikkus energiamärgiste ja energiaefektiivsuse kohta on seni veel madal, näiteks kortermajade üürnikel praktiliselt puudub suhe energiamärgise olemasolusse - 69% ei pea seda oluliseks eluaseme valikul ja 19% ei tea selle tähendust. Eestis on 24 710 kolme ja enama korteriga korterelamut ning 69% tavaeluruumidest paikneb korterelamutes. Korterelamute renoveermimisel ja energiasäästu küsimustes on oluline roll korteriühistutel. Eestis elab ligikaudu 30 % elanikkonnast korteriühistutes. Lähtuvalt planeeritavatest seadusemuudatustest moodustatakse lähiaastatel kõigis korterelamutes ühistud, mille järgselt elab 68,8 % elanikkonast korteriühistutes 10. Väärtustamaks korteriühistute renoveerimstealast tegevust tuleks toetada korteriühistute Hea Ühistu Märgi taotlemist. Elamupiirkondade tervikliku renoveerimise juures on oluliseks väärtuseks ja arengu soodustajaks ühistegevus. Lisaks renoveerimistele tuleks soodustada ka ühistulist ehitust.

Elanikkonna vähenemine ja vananemine tingib mõningates piirkondades madala kinnisvarahinna taseme ja tühjalt seisvad eluasemed. Uuringu Rahvastiku võimalikud arengutrendid 2012-2030 kohaselt väheneb rahvastik aastaks 2030 ligi 3% ja eakate osakaal suureneb. Sellest tulenevalt vajab vajab Eestis hinnanguliselt lammutamist 253 ja renoveerimist 223 probleemset korterelamut ehk kokku 476 tühja või vähemalt 25% ulatuses tühja korterelamut. Seni on suurim probleemsete korterelamute osakaal Valga, Ida-Viru ja Lääne-Viru maakondades. Eesti Energiamajanduse Arengukava jaoks tellitud kaugkütte energiasäästu alase uuringu andmetel on 2013 aastal Eestis 49 kaugküttevõrku, mis on hinnatud jätkusuutmatuks ning mis tuleks põhimõtteliselt sulgeda. Antud juhtudel tuleb vaadelda korterelamute tuleviku ning kaugkütte temaatikat piirkonnas ühtse tervikuna ning võimalusel piirkonda jäänud elanikke koondada paremas seisukorras olevatesse korterelamutesse ja amortiseerunud elamud jätkusuutliku majandamise huvides lammutada 15. Elamupiirkonna tuleviku terviklik käsitlemine annab ka renoveermiste planeerimisel ja tegemisel säästu. Näiteks Rakveres tehti [http://www.urbenergy.eu/10.0.html?&L=2| Urb-Energy projekti] raames energiaauditid ning renoveerimisprojektid kõigile Seminari tänava piirkonna korterelamutele palju soodsamalt kui oleks tulnud üksikute korterelamute projektide kogusumma.

Lugemist

  1. Täpne hinnang selle kohta, kui suur osa elektrienergiast kulub kütteks, puudub. OÜ Elektrilevi andmetel kui vaadata nt. 2011 aasta jaanuaris päevatarbimist + 5 kraadi juures ja -12 kraadi juures, siis tarbimine erineb keskmiselt ligi 4500 MWh ööpäevas. Eeldatakse, et peamiseks tarbimise kasvu põhjuseks võrreldaval perioodil on temperatuur. Kui lugeda kogu tarbimise muutus küttele, siis teeks see orineteeruvaks elektriga kütmiseks ligi 800 GWh. See moodustab antud sektori tarbimisest ligi 12%. Samas tuleb ka +5 kraadi juures juba hooneid kütta, ehk see osakaal võib paari-kolme %-punkti võrra suurem olla. Need 14-15% väljendavad üksnes ruumide kütteks kuluvat elektrienergiat. Kui lisada sellele veel sooja vee kütmine ning jahutus, hindas ekspertgrupp, et elektrienergiast kulub kütteks/jahutuseks ca 20% kogu elektrienergiatarbimisest
  2. Kredex kokkuvõte kraadpäevadest Kredex kodulehel,(01.12.2013)
  3. Eesti Korteriühistute Liit, Korterelamupiirkondade perspektiiv tervikliku ruumilise renoveerimise osas lähtudes regionaalsetest ja demograafilistest trendidest, Tallinn 2013 
  4. DTZ kinnisvaraekspert Uuring kasutusest väljalangenud ja mahajäetud elamufondi võimalikust probleemsusest
  5. Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond, linna- ja eluasemesotsioloogia uurimisgrupp, Üürieluaseme kättesaadavus ja vajadus. Üliõpilaste hinnangute analüüs
  6. Noorkõiv, R., Loodla, K., Rahvastiku võimalikud arengutrendid 2012-2030 Geomedia, Tartu 2012
  7. Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst, Tallinn 2013.