Energiatarbimine kodumajapidamistes

Allikas: Energiatalgud

Energiatarbimine.png

Energia lõpptarbimine (käesoleva artikli kontekstis energiatarbimine) iseloomustab kodumajapidamistes tarbitavate kütuste, soojuse ning elektri aastaseid koguseid. Artiklis antakse ülevaade Eesti kodumajapidamiste energiatarbimise lähiajaloost ning kajastatakse tulevikku ulatuvaid energiatarbimise prognoose.

Artikkel energiatarbimine kodumajapidamistes täiendab artiklit energiatarbimine. Artikli alusmaterjalid on koostatud ENMAK 2030+ tarbimise töögrupi poolt. Nimetatud tulemused on sisendiks Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukavaga seotud stsenaariumide koostamisel. Käesoleva artikli andmeid uuendatakse jooksvalt, et kajastada parimat olemasolevat teadmist energiatarbimise kohta Eestis.


Peaartikkel: Energiatarbimine
Seotud artiklid: Hoonefondi ENMAK stsenaariumid; Hoonete energiatõhusus


Senine energiatarbimine

Kodumajapidamistes kokku tarbitava energia kogus ja võimsus sõltuvad eelkõige riigi elanike arvust, rahvastiku heaolust ja ka välistemperatuurist. Jooniselt 1 on Euroopa riikide võrdluses hästi näha laiuskraadist tingitud keskmiste välistemperatuuride mõju kodumajapidamiste energiatarbele. Külmema kliima tõttu on põhjapoolsetes riikides kodumajapidamiste energiatarbimine inimese kohta suurem. Joonisel 1 esitatud riikide võrdluse andmed on toodud joonisel joonisel 2 [1][2]

Eesti on Euroopa Liidu riikide seas kodumajapidamiste energiatarbimise poolest keskmisest suurema energiatarbimisega, Eesti majapidamiste energiatarbimine inimese kohta oli 2011 aastal 8,15 MWh/in/a ja Euroopa Liidu tolleaegse 27 liikmesriigi keskmine näitaja oli 6,32 MWh/in/a. Samas SKP on Euroopa Liidu keskmisest madalam, vastavat võrdlust energiatarbimise ja SKP-ga saab näha joonisel 2 .

Artikli graafikud esitavad andmeid tarnitud energia kohta, see tähendab, et kütteotstarbeks vajaminev elekter (soojuspumbad ning elektriküte) kuvatakse elektrienergia tulbas. Hilisemate arvutuste juures on aga siiski oluline ka hinnata selle elektrienergia mahtu, mis muundatakse soojuseks (täpsem arvutus selle kohta, kui palju erinevates sektorites muundatakse elektrit soojuseks (elektriküte ning soojuspumbad), puudub, kuid hinnanguliselt on see Eestis 20%[3]).

Joonisel 3 on toodud senine Eesti kodumajapidamiste sumaarne elektri, kütuste ja soojuse tarbimine aastate lõikes. Jooniselt on näha, et kodumajapidamiste energiatarbest valdava enamuse moodustavad soojuse tootmiseks tarbitavad kütused ja tarnitud kaugküttesoojus. Elektri osakaal kodumajapidamiste koguenergiatarbest on alla 20 %, olles perioodil 1999-2012 suurenenud 12 protsendilt 17 protsendile. Nii kaugküttesoojuse, elektri kui ka kütuste tarbimine on viimase kümne aasta jooksul kodumajapidamistes suurenenud.

Senine elektritarbimine

Kodumajapidamiste senine elektritarbimine on esitatud joonisel 4, millelt on näha, et sektoris toimus 1997 aastast kuni 2010 aastani pidev elektritarbimise kasv, ulatudes 2010 aastal 2 TWh-ni, mis moodustas antud aastal 27% kogu riigi energiatarbimisest. Isegi 2009 aastal, kui SKP tugevalt langes, suurenes kodumajapidamiste elektritarbimine võrreldes eelneva aastaga. Kodumajapidamiste elektritarve vähenes üle pika aja esmakordselt aastal 2011, mille võis põhjustada majanduskriisi hilinenud järelmõju.

Energiatarbimise suurenemine vaadeldava perioodi vältel on suures osas tingitud sellest, et kodumajapidamistes on kasutusele võetud üha rohkem elektrilisi seadmeid ning eluruumide pind on suurenenud [4].

Senine soojuse tarbimine

Seotud artikkel: Välisõhu temperatuuri mõju energiatarbimisele


Kodumajapidamiste soojuse tarbimist mõjutab oluliselt aasta keskmine kraadpäevade[5] arv. Joonisel 5 on esitatud ajaloolised energiatarbimise (tarnitud soojus ja kütused) andmed kodumajapidamiste kohta nii kraadpäevadega normeeritult kui normeerimata kujul.

Elamufondi jätkusuutlikkus

Seotud artiklid: Hoonete energiatõhusus; Kaugküte


Eesti eluasemesektori probleemiks on eluruumide madal energiatõhusus ja kvaliteet võrreldes teiste Euroopa liidu liikmesriikidega. Ekspertide hinnangute põhjal võib väita, et energiasäästu potentsiaal Eesti korterelamutes võrreldes põhjanaabritega on ligikaudu 30 % [6]. Eluasemefondi juures on probleemiks ka sotsiaalsed tegurid: elanikkonna nõrgemate gruppide vähene maksevõime, nõrk koostöö omavalitsuste, riigi ning kodanikuorganisatsioonide vahel, mõningate piirkondade ja korterelamute tühjenemine [7].

Teadlikkus energiamärgiste ja energiaefektiivsuse kohta on seni veel madal, näiteks kortermajade üürnikel praktiliselt puudub suhe energiamärgise olemasolusse - 69% ei pea seda oluliseks eluaseme valikul ja 19% ei tea selle tähendust [8]. Eestis on 24 710 kolme ja enama korteriga korterelamut ning 69% tavaeluruumidest paikneb korterelamutes [9]. Korterelamute renoveermimisel ja energiasäästu küsimustes on oluline roll korteriühistutel. Eestis elab ligikaudu 30 % elanikkonnast korteriühistutes. Lähtuvalt planeeritavatest seadusemuudatustest moodustatakse lähiaastatel kõigis korterelamutes ühistud, mille järgselt elab 68,8 % elanikkonast korteriühistutes [6]. Väärtustamaks korteriühistute renoveerimstealast tegevust tuleks toetada korteriühistute Hea Ühistu Märgi taotlemist. Elamupiirkondade tervikliku renoveerimise juures on oluliseks väärtuseks ja arengu soodustajaks ühistegevus. Lisaks renoveerimistele tuleks soodustada ka ühistulist ehitust [6].


Elanikkonna vähenemine ja vananemine tingib mõningates piirkondades madala kinnisvarahinna taseme ja tühjalt seisvad eluasemed. Uuringu Rahvastiku võimalikud arengutrendid 2012-2030 kohaselt väheneb rahvastik aastaks 2030 ligi 3% ja eakate osakaal suureneb [7][10]. Sellest tulenevalt vajab vajab Eestis hinnanguliselt lammutamist 253 ja renoveerimist 223 probleemset korterelamut ehk kokku 476 tühja või vähemalt 25% ulatuses tühja korterelamut. Seni on suurim probleemsete korterelamute osakaal Valga, Ida-Viru ja Lääne-Viru maakondades. Eesti Energiamajanduse Arengukava jaoks tellitud kaugkütte energiasäästu alase uuringu andmetel on 2013 aastal Eestis 49 kaugküttevõrku, mis on hinnatud jätkusuutmatuks ning mis tuleks põhimõtteliselt sulgeda [11]. Antud juhtudel tuleb vaadelda korterelamute tuleviku ning kaugkütte temaatikat piirkonnas ühtse tervikuna ning võimalusel piirkonda jäänud elanikke koondada paremas seisukorras olevatesse korterelamutesse ja amortiseerunud elamud jätkusuutliku majandamise huvides lammutada [7]. Elamupiirkonna tuleviku terviklik käsitlemine annab ka renoveermiste planeerimisel ja tegemisel säästu. Näiteks Rakveres tehti Urb-Energy projekti raames energiaauditid ning renoveerimisprojektid kõigile Seminari tänava piirkonna korterelamutele palju soodsamalt kui oleks tulnud üksikute korterelamute projektide kogusumma [6].


Energiatarbimise prognoos kuni 2050

Peaartikkel: Energiatarbimise ENMAK stsenaariumid
Seotud artikkel: Hoonete energiatõhusus


Energiatarbimise pikaajaliste prognoosid sõltuvad väga suurel määral lähte-eeldustest. Pidades meeles tehtud eelduste umbmäärasust pakuvad aga energiatarbimise pikaajalised stsenaariumid olulist alusinfot erinevate elektri-, soojuse- ning transpordistsenaariumide koostamiseks.

ENMAK raames koostatud tarbimisstsenaariumid kirjeldavad kolme võimalikku stsenaariumi aastani 2050:

  • Mittesekkuv
  • Vähesekkuv
  • Teaduspõhine

Stsenaariumite täpsem kirjeldus on antud peaartiklis Energiatarbimine.

Elektri tarbimise prognoos

Seotud artiklid: Elektri tarbimine; Elektritootmise ENMAK stsenaariumid


Kodumajapidamiste elektritarbimise prognoos on esitatud joonisel 6. Kõigi stsenaariumite korral suureneb tulevikus kodumajapidamiste elektritarbimine. Sekkuva ehk teaduspõhise stsenaariumi puhul suureneb kodumajapidamiste elektritarve kuni aastani 2030 samas tempos nagu mittesekkuva stsenaariumi korral, sest renoveerimistega seoses installeeritakse rohkem sundventilatsiooniseadmeid. Aastatel 2030 kuni 2040 väheneks elektritarve tänu säästumeetmetele ning saavutatakse võrreldes teiste stsenaariumitega madalam elektri tarbimine, mis jääks võrreldes teiste stsenaariumitega madalamaks ka aastani 2050 (2,31 TWh/a).

Soojuse tarbimise prognoos

Seotud artiklid: Soojuse tarbimine; Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid


Soojuse tarbimist prognoosivad stsenaariumid on esitatud joonisel 7. Prognoositakse, et soojuse tarbimine kodumajapidamistes väheneb pikas perspektiivis kõikide stsenaariumite korral, kuid olenevalt stsenaariumite meetmete ulatusest võib soojuse säästupotentsiaal olla kiiremini saavutatav ning suurem. Mittesekkuva stsenaariumi korral prognoositakse kodumajapidamiste soojuse tarbimiseks aastaks 2050 9,44 TWh/a, mis ei erine oluliselt praegusest tarbimisest, 9,79 TWh/a. Vähesekkuva puhul oleks tarbimine aastaks 2050 6,78TWh/a, ehk 28% võrra väiksem. Sekkuva stsenaariumi tulemuseks leiti, et aastaks 2050 oleks vastavate meetme tulemusel saavutatav kodumajapidamiste soojuse tarbimise vähenemine 4,47 TWh/a-ni, mis on 53% võrra väiksem soojuse tarbimine kui mittesekkuva stsenaariumi korral.

Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2014 Ettekanne Arengusuundadest ehitussektoris
2014 Ettekanne Rekonstrueeritud korterelamute energiatõhususe seire
2014 Ettekanne Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete toimivus korterelamutes
2014 Ettekanne Küttesüsteemi vajadus liginullenergiahoones
2014 Ettekanne Korterelamute rekonstrueerimise uus määrus ja KedEx-i toetused
2014 Ettekanne Elamumajanduse uus arengukava
2014 Ettekanne Rohemärgiste põhikategooriate analüüs Eesti tingimustes
2014 Ettekanne Energiavaiade tootlikkus ja laadimine
2012 Uuring Energiasäästlik käitumine elanikkonnas
2012 Artikkel Energiatarbimine kodumajapidamistes
2012 Uuring Leibkondade energiatarbimine
2013 Uuring Uuring kasutusest väljalangenud ja mahajäetud elamufondi võimalikust probleemsusest
2013 Analüüs Energiatõhususe lepingu (EPC) analüüsi kokkuvõte 2013
2013 Aruanne Energia- ja veekasutuse aruanne 2013.
2013 Uurimustöö Muinsuskaitse all oleva koolimaja tellistest välisseina seespoolse lisasoojustuse soojus- ja niiskustehnilise toimivuse uuring.
2014 Aruanne Rekonstrueeritud. korterelamute sisekliima ja energiatarbe seire ja analüüs.
2012 Aruanne Kütteenergia tarbimise vähendamine korterelamutes läbi tarbijate teadlikkuse tõstmise ja käitumisharjumuste muutmise, tuginedes individuaalse küttekulu mõõtmisele.
2012 Aruanne Haridusvõimalused ja tööjõud Eesti ehitussektoris.
2009 Uuring Fassaadide soojustus- ja renoveerimistööde abimaterjalid korteriühistutele.
2012 Juhend Madalenergia- ja liginullenergiahoone kavandamine. Juhend büroo ja avalike hoonete tellijale.
2012 Juhend Madalenergia- ja liginullenergiahoonete kavandamine. Juhend korterelamute projekteerijatele, ehitajatele ja tellijale.
2012 Juhend Madal- ja liginullenergiahoone kavandamine. Juhend väikeelamute projekteerijale, ehitajale ja tellijale.
2013 Uuring Sõpruse pst 244, Tallinn, korterelamu renoveerimisjärgne uuring. Osa I.
- Uurimustöö Energiatõhususe propageerimine korterelamutes.
2010 Uuring Renoveeritud ja vähemalt üks aasta ekspluatatsioonis olnud elamute ehitusfüüsikalise olukorra uuring.
2012 Aruanne Eesti eluasemefondi ehitustehniline seisukord - ajavahemikul 1990-2010 kasutusele võetud korterelamud.
2011 Aruanne Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga.
2009 Raport Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga.
2010 Uuring Eesti eluasemefondi telliskorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga.
2011 Aruanne Eesti kortermajades 2008-2011 a. läbi viidud energiaauditite analüüs.
2011 Aruanne Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I. Uuringu I etapi lõpparuanne.
2013 Ettekanne Energiamajanduse arengukava 2020 eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks
2013 Ettekanne Linnavalgustuse automatiseeritud juhtimise lahendused
2013 Ettekanne Tark keskkond - Tark valgustus
2014 Uuring Tarbimise juhtimine. Suurtarbijate koormusgraafikute salvestamine ning analüüs tarbimise juhtimise rakendamise võimaluste tuvastamiseks
RSS uudisvoog


Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 Eurostat. tps00001: Population on 1. January, (10.01.2014).
  2. 2,0 2,1 2,2 Eurostat. Energy Consumption by Sector, (10.01.2014).
  3. Täpne hinnang selle kohta, kui suur osa elektrienergiast kulub kütteks, puudub. OÜ Elektrilevi andmetel kui vaadata nt. 2011 aasta jaanuaris päevatarbimist + 5 kraadi juures ja -12 kraadi juures, siis tarbimine erineb keskmiselt ligi 4500 MWh ööpäevas. Eeldatakse, et peamiseks tarbimise kasvu põhjuseks võrreldaval perioodil on temperatuur. Kui lugeda kogu tarbimise muutus küttele, siis teeks see orineteeruvaks elektriga kütmiseks ligi 800 GWh. See moodustab antud sektori tarbimisest ligi 12%. Samas tuleb ka +5 kraadi juures juba hooneid kütta, ehk see osakaal võib paari-kolme %-punkti võrra suurem olla. Need 14-15% väljendavad üksnes ruumide kütteks kuluvat elektrienergiat. Kui lisada sellele veel sooja vee kütmine ning jahutus, hindas ekspertgrupp, et elektrienergiast kulub kütteks/jahutuseks ca 20% kogu elektrienergiatarbimisest
  4. Statistikaamet. KVE1: Elamufond, (22.11.2013)
  5. 5,0 5,1 Kredex kokkuvõte kraadpäevadest Kredex kodulehel,(01.12.2013)
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 Eesti Korteriühistute Liit, Korterelamupiirkondade perspektiiv tervikliku ruumilise renoveerimise osas lähtudes regionaalsetest ja demograafilistest trendidest, Tallinn 2013
  7. 7,0 7,1 7,2 DTZ kinnisvaraekspert Uuring kasutusest väljalangenud ja mahajäetud elamufondi võimalikust probleemsusest
  8. Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond, linna- ja eluasemesotsioloogia uurimisgrupp, Üürieluaseme kättesaadavus ja vajadus. Üliõpilaste hinnangute analüüs
  9. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riiklik ehitisregister (14.12.2013).
  10. Noorkõiv, R., Loodla, K., Rahvastiku võimalikud arengutrendid 2012-2030 Geomedia, Tartu 2012
  11. Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst, Tallinn 2013.
  12. 12,0 12,1 12,2 Statistikaamet. KE03: Elektrienergia bilanss, (08.10.2013).
  13. 13,0 13,1 Statistikaamet. KE04: Soojuse bilanss, (14.11.2013).
  14. Statistikaamet. KE061: Kütuste tarbimine majandusharu ja kütuse liigi järgi, (14.11.2013).
  15. Statistikaamet. KE02: Energiabilanss, (14.11.2013).
  16. Statistikaamet. Püsivhindades SKP elaniku kohta, kasvutempo ja koguväärtused, (14.11.2013).

Kontaktvõrgustik

Alljärgnevalt on näha artikli kontaktvõrgustikuga liitunuid ning nende panust artikli valmimisse. Kui soovite ka ise kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.


Light bulb.png Light bulb.png Light bulb.png - autor on teinud olulise panuse artikli valmimisse; autor panustab pidevalt artikli ajakohasena hoidmisel
Light bulb.png Light bulb.png - autor on pakkunud ühes või paaris artikli osas olulist sisendit; autor panustab aeg ajalt artikli ajakohastamisse
Light bulb.png - autor on panustanud mõne üksiku viitega või tähelepanekuga artikli valmimisse

On Teil ettepanekuid, kuidas "ENERGIATARBIMINE KODUMAJAPIDAMISTES" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "ENERGIATARBIMINE KODUMAJAPIDAMISTES" teemahalduriga MARGUS ALTEMENT e-aadressil margus.altement@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad