Välismõjude töögrupi juht on Kaja Peterson. Kontakt: kaja.peterson@seit.ee
Töögrupi juhi ülesandeks on sellele leheküljele koondada vastused olulisimatele küsimustele
antud valdkonnas. Seda lehekülge kasutatakse otsese sisendina ENMAK 2030+ koostamisel.
Sellel teemal kaasarääkimisek kirjutage oma kommentaarid antud artikli Arutelu alla
(Arutelu -> Redigeeri). Töögrupi juht vastutab arutelu rubriigis tehtud kommentaaride
arvestamisega käesolevas teemaartiklis. ENMAKi rakendamisega kaasnevaid mõjusid
hindavad taani eksperdid (tootmisstsenaariumite puhul) ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise eksperdid vastava menetluse käigus edaspidi.Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutati 27 mõjukriteeriumi, mis olid jagatud kolme mõjuvaldkonda: majandusmõju (12 mõjukriteeriumi), sotsiaalmaõju (6 mõjukriteeriumi) ja keskkonnamõju (9 mõjukriteeriumi). Allpool loetletud mõjukriteeriume kasutati elekti- ja soojatootmise ning transpordi-stsenaariumide, sh 0-stsenaariumi (BAU) mõju hindamisel. Uuendatava ENMAK 2030/2050 stsenaariumidega kaasneva mõju hindamisel tuleb samuti välja valida sobivad kriteeriumid. Alustuseks võiks teha valiku ENMAK 2020 mõjukriteeriumite hulgast (SEI Tallinn, 2009), seejärel neid täpsustada ja lisada uusi.
Majandusmõju kriteeriumid
'''Majandusmõju kriteeriumid/ Economic criteria'' |
Mõõdik/Indicator |
Kommentaar (kommentaatori nimi)/Comment/Name of the Commentator |
|---|---|---|
1. Energiakandja toormega varustuskindlus tavaolukorras/Security of supply of the energy source |
energiakandja toore/Type of the energy source: põlevkivi/oil shale, maagaas/natural gas, tuumakütus/nuclear, tuul/wind, biogaas/biogas, põlevkivigaas/shale gas, turvas/peat |
|
2. Energiakandjatoormega varustuskindlus eriolukorras/Security of the energy supply in emergency situations |
eriolukord/emergency situations: tehniline rike/technical fault, energiakandja toorme füüsiline kättesaamatus/phycical unavailability of energy source, sh/poliitiline põhjus/incl political reasons |
|
3. Energia tipukoormuse tasakaalustamise/kompenseerimise tase/Level of balancing of peak need of energy |
eelkõige oluline tegur tuuleenergia puhul, mis vajab kompenseerivat võimsust/esp for the case of wind energy |
|
4. Sõltuvus importenergia hinnast/Dependancy from the price of import energy |
suureneb/väheneb/increasing/decreasing |
|
5. Energiaallika hinna prognoositavus/Level of prognoses of price of energy source |
näitab, kuivõrd saab Eesti/EL mõjutada regulatiivsete meetmetega (poliitilise otsusega) hinda/demonstrates the impact of political decision on energy price; paraneb/halveneb/improves/worsens |
|
6. Hinna stabiilsus/Stability of energy price |
suureneb/väheneb/increases/decreases |
|
7. Omahind võrreldes 20xx aastaga/Output price compared to year 20xx |
suureneb/väheneb/increase/decreases |
|
8. Riigi majanduse konkurentsivõime/Competative capacity of the national economy |
paraneb/halveneb/improves/worsens |
|
9. Toodete ja teenuste energiamahukus/Energy intensity of products and services |
suureneb/väheneb/increases/decreases |
|
10. Tehnoloogiline energiatõhusus/Technological energy efficiency |
paraneb/halveneb/improves/worsens |
|
11. Ehitiste energiatõhusus/Energy efficiency of buildings |
paraneb/halveneb/improves/worsens |
|
12. Energiatarbimine/Energy consumption |
suureneb/väheneb/increases/decreases |
|
Lisa uus/Add: |
||
13. Maksukoormus/Tax burden |
suureneb/väheneb/increases/decreases/ |
|
14. Töökohtade arv/Jobs |
suureneb/väheneb/increase/decrease |
|
15. Uued tooted ja teenused/New products and services |
suurenevad/vähenevad/increase/decrease |
|
Sotsiaalmõju kriteeriumid
Sotsiaalmõju kriteeriumid/Social impact criteria |
Mõõdik/Indicator |
Kommentaar (kommentaatori nimi)/Comment (commentator's name) |
|---|---|---|
1. Transpordiga seotud riskid inimesele ja keskkonnale/Associated with transport risks to human beings and the environment |
toorme transpordiga seotud keskkonnamõju (tolm, müra, kiirgus) ja riskid tervisele/supply transport related environmental impact (dust, noise, radiation) and risks to the human health |
|
2. Piiranguid regionaalsele arengule/Restrictions to regional development |
kvaliteetse joogivee olemasolu; kvaliteetse õhu olemasolu, terviseriskid, tööjõu olemasolu jms aspektid, mis mõjutavad piirkondlikku(kohalikku) arengut/availability of quality drinking water; quality air; availability of specialist staff, other aspects that affect the regional (local) development |
|
3. Kohalike) elanike elukvaliteet/Quality of life of the local people |
vajadus kolida ära, põllumaa ja -mullaviljakuse muutumine; sotsiaalinfrastruktuuri (kool, lasteaed, jms) muutumine/forces to move; changes to arable land and soil fertility; changes to social infrastructure (school, kindergarten, etc) |
Madis Org: kas selle mõju hindamise üks kriteeriumitest on kaduvate/tekkivate töökohtade arv? Kaja Peterson: Ei, seda kriteeriumi pole siin arvestatud, kuid selle kriteeriumi võiks lisada majandusmõju kriteeriumite plokki. |
4. Riskid inimese tervisele ja looduskeskkonnale/Risks to human health and natural environment |
hingamisteede haiguste dünaamika; kiirgushaiguse dünaamika; õhukvaliteedi, veerežiimi ja valgusrežiimi muutumine/changes to dynamics of respiratory and radiation diseases; changes to air quality, water regime and exposure regime |
|
5. Toiduhind/Food price |
suureneb/väheneb/increases/decreases |
|
6. Energia tarbijahind/Consumer price |
suureneb/väheneb/increases/decreases |
|
Lisa uus/Add: |
||
Lisa uus/Add: |
||
Tervisemõju
Liikluse (nii heitgaaside, kui ka teekatte ja rehvide kulumisega), kütmise (ahikütte, katlamajade) ja tööstusettevõtetega kaasnevate välisõhu peenosakeste tervisemõju hindamisega on seni Eestis tegelenud Tartu Ülikooli tervishoiu instituut. Viimastel aastatel teostatud uuringutega on tervishoiu instituudi teadlased jõudnud järeldusele, et Eestis põhjustavad ülipeened osakesed välisõhus hinnanguliselt keskmiselt 600 varajast surma aastas. See teeb kokku 8 312 kaotatud eluaastat aastas ning keskmine oodatava eluea kaotus elaniku kohta on ligi 5 kuud. Peened osakesed välisõhus põhjustavad Eestis täiendavalt veel keskmiselt 312 hingamisteede ja 555 südame-veresoonkonna hospitaliseerimise lisajuhtu aastas. Sotsiaalmajanduslikud väliskulud on 378 miljonit eurot aastas varajase suremuse ja 2 miljonit eurot hospitaliseerimiste tõttu.
Suurim on oodatava eluea langus suuremates linnades nagu Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Kohtla-Järve ning mõnevõrra kõrgem Ida-Virumaa piirkonnas üldiselt. Peale liikluse on linnades väga oluliseks tervisemõju tekitajaks kohtküte, Ida-Virumaal tööstus ning maapiirkondades teistest piirkondadest kohale kantud saaste.
Et vähendada elanike ekspositsiooni õhusaastele ning sellest tulenevat tervisemõju tuleks: identifitseerida peamiste saasteallikate osakaal ja hinnata nende riskitase, et edaspidi keskenduda just olulisimate allikate piiramisele; vähendada mootorsõidukite hulka linnades, suunata intensiivsed liiklusvood elu- ja puhkerajoonidest eemale; säilitada puhver- ja rohealad, mis on vajalikud saasteainete paremaks hajumiseks; vähendada naastrehvide kasutust linnades, kuna need kulutavad teekatet ja selle kaudu tekitavad peeneid osakesi; luua paremad tingimused jalakäijatele ning jalgratturitele kergliikluseks, kõnni- ja rattateed peaksid paiknema sõiduteest eemal, kus ekspositsioon saastele on väiksem; soodustada kohtkütte vähendamist tiheasustusaladel luues elanikele paremad tingimused liitumaks kaugküttega; kohtkütte puhul tuleks elanikke motiveerida vähendama emissioone (kuiv ja kvaliteetne kütus, korras küttekolded, teadmised jäätmete jms põletamise kahjulikust mõjust jne); teavitada elanikkonda, eeskätt riskigruppe õhusaaste negatiivsetest mõjudest ja suurema saastega piirkondadest ja ajaperioodidest (võimalik kõrge saastetasemega õhusaasteepisoodide teavitamine meedias), et inimesed saaksid teha terviseteadlikke otsuseid oma igapäevases elus; edendada linnaelanike tervislikke eluviise (sportimine jms), et suurendada organismi vastupanuvõimet õhusaastele ning vähendada teisi terviseriske. Viimased uuringud on näidanud, et sportimisel saadav kasu on suurem õhusaaste negatiivsest mõjust.
Allikas: Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele – peentest osakestest tuleneva mõju hindamine kogu Eesti lõikes. Tartu 2011 Uuringu vastutav läbiviija Hans Orru http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/5081/1/Orru2011.pdf
Keskkonnamõju kriteeriumid
Keskkonnamõju kriteeriumid/Environmental impact criteria |
Mõõdik/Indicator |
Kommentaar (kommentaatori nimi)/Comment (commentor's name) |
|---|---|---|
1. CO2 emissiooni tase/emission level |
t/a; suureneb/väheneb/increases/decreases |
|
2. SO2 jt õhu saastainete emissiooni tase/emission level |
t/a; suureneb/väheneb/increases/decreases |
|
3. Maaressurss/Land resource |
territooriumi vajadus, maasihtotstarbe muutumine/need for land; changes to land use |
|
4. Veeressurss/Water resource |
vee tarbimise, mahu muutumine/changes to water consumption and used volume |
|
5. Veekvaliteet/Water quality |
vee ökoloogilise ja keemilise seisundi muutumine/changes to the chemical and ecological status of water |
|
6. Jäätmete käitlemise, sh ladustamise vajadus/Need for waste management and storage |
jäätmete maht, jäätmehoidla maht ja vajadus; erijäätmehoidla vajadus/volume of waste and waste storage, need for waste storage; need for special waste storage |
|
7. Natura 2000 võrgustiku sidusus/Integrity of Natura2000 network |
ala(de) füüsilise ja funktsionaalse toimimise muutumine; elupaigatüüpide ja liigi elupaikade soodsa seisundi muutumine/changes to physical and functional integrity of sites; changes to favourable conservation status of species and habitats |
|
8. Riigipiiriülene keskkonnamõju/Transboundary environmental impacts |
Naaberriike, sh nende keskkonda mõjutav tegevus/effects, incl environmental effects, to neighbouring countries |
|
9. Väliskulud/External cost |
suurenevad/vähenevad/increases/decreases |
|
Lisa uus/Add: |
||
Lisa uus/Add: |
||
♦ENMAKi nõukoja liige Veronika Valk tegi 21.12.2012 ettepaneku mõjukriteeriumid ümber struktureerida nii, et kriteeriume ei vaadelda valdkonnapõhiselt (sotsiaal-, majanduslikud ja keskkonnakriteeriumid) vaid lähtuvalt eesmärgist. V. Valgu ettepanek on, et välismõjude hindamiseks kasutatakse kahte eesmärki: 1) paraneb elanike elukvaliteet ja 2) paraneb riigi ja ettevõtjate konkurentsivõime. Kahest eesmärgist lähtuvalt jaguneksid mõjukriteeriumid järgmiselt:
1. Elanike elukvaliteeti iseloomustavad kriteeriumid:
1.1. Toodete ja teenuste (sh uute) kättesaadavus
1.2. Toiduhind
1.3. Energia tarbijahind
1.4. Energia tarbimine
1.5. Riskid (sh transpordiga seotud riskid)inimese tervisele ja loodus/elukeskkonnale
1.6. CO2 emissiooni tase
1.7. SO2 emissiooni tase
1.8. Maa- ja veeressurss
1.9. Mullastiku ja vee kvaliteet
1.10. Natura 2000 võrgustiku sidusus
1.11. Jäätmete käitlemise, sh ladustamise vajadus
1.12. Väliskulud
2. Riigi ja ettevõtete konkurentsivõimet iseloomustavad kriteeriumid:
2.1. Toodete ja teenuste (sh uute) energiamahukus
2.2. Tehnoloogiline energiatõhusus
2.3. Ehitiste energiatõhusus
2.4. Sõltuvus importenergiast
2.5. Energiatoormega varustuskindlus tavaolukorras
2.6. Energiatoormega varustuskindlus eriolukorras
2.7. Regionaalareng (spetsialistide olemasolu, töökohtade arv, maksukoormus)
2.8. Üldine maksukoormus
2.9. Energia tipukoormuse tasakaalustamise tase
2.10. Riigipiiriülene mõju, sh keskkonnamõju
♦Kriteeriumite mõõdikuks on enamasti hinnang "suureneb/paraneb" või "väheneb/halveneb"
Vastamist vajavad küsimused
Siia koondnimekiri küsimustest, millele antud ekspertgrupp peaks vastuse leidma
1. Kas nimetatud kriteeriumid on ammendavad? 2. Kas nimetatud kriteeriumid sobivad kõigi kolme valdkonna, st elektri-, soojuse- ja transpordi-stsenaariumide mõju hindamiseks, või peaksid olema mõjukriteeriumid elektri-, soojuse- ja transpordi-stsenaariumide jaoks eraldi?
->Arutelu palun "Arutelu" rubriigis