Taastuvenergia analüüsid ja uuringud on leitavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi taastuvenergia portaalis.
Olulisematest uuringute tulemustest saab välja tuua järgmist:
- Ruumiline eelanalüüs Hiiu merealal tuuleenergeetika alade planeerimiseks. Lõpparuanne (2022): Käesolevast analüüsist tõusevad esile kaks ala, mille sobivus meretuuleparkide rajamiseks on võrdlemisi hea. Seejuures on oluline välja tuua, et ka valdaval osal ülejäänud uuritud alal on meretuuleparkide rajamine võimalik, kuid ei ole nii soodne. Bottom-fix tuulikute jaoks sobiv Hiiu-Saare meretuulepargi planeeringuala paikneb Hiiu mereala lõunaservas, pindalaga 137 km2, mis jätkub Saare merealal arvatavasti vähemalt 40 km2 ulatuses. Bottom-fix tuulikuala ühendamisel põhivõrguga on tänaste teadmiste juures optimaalseks ühenduskohaks planeeritud Leisi alajaam. Teine võimalik tuuleenergeetika ala on majandusvööndi tagumisse ossa jääv potentsiaalne ujuvvundamentidega tuulikute ala üldpindalaga 745 km2 . Samas, ujuvvundamentide tehnoloogiat pole tänapäeval Läänemeres kommertsotstarbel testitud. Selle tehniline ja majanduslik sobivus Läänemerre käegakatsutavas tulevikus on esialgu vaid hüpoteetiline. Ujuvvundamentide ala ühendamiseks maismaa põhivõrguga on põhimõtteliselt mitu erinevat võimalust, sh Läänemere ring ehk Läänemere maade meretuuleparke ühendav ringvõrk.
- Tuuleparkide meelsusuuring (2021): 2021. aasta septembris 1351 vastanud küsitletu, 21 intervjueeritu ja 4 ettevõtja hinnangute põhjal on oluline ambitsioonikate eesmärkide seadmine taastuvenergia kasutuselevõtuks (76% vastanutest arvas nii); eelistatumaks energiaallikaks päike, kuid päikeseenergia kõrval on küllaltki loodushoidlikud ka mere- ja maismaatuulepargid; tuuleparkide varustuskindlust ei peeta kõrgeks ja neid peetakse pigem kõrgema hinnaga energiaallikaks, visuaalselt häirivad kolmandiku vastajate arvates mere- ja ligi poolte arvates maismaatuulepargid (rohkem arvavad nii need, kelle lähedale kavandatakse tuuleparke); keskmisest ohtlikumaks peavad tuuleparke Hiiumaa elanikud ja need, kelle lähedale kavandatakse tuulepaarke; 72% vastanutest toetab mere- ja 62% maismaatuuleparkide laiendamist (hiidlased ja need, kelle lähedale kavandatakse tuuleparke on negatiivsemalt meelestatud). Eesti peaks ise oma elektrienergia tootma (sh ekspordiks), ainult ühe vastaja hinnangul võiks elektrienergiat sisse osta.
- Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Kirde- ja Kesk-Eesti (2021): Kirde- ja Kesk-Eestis saab analüüsitud maardlatele ja maavaradeperspektiiv- ja levialadele rajada tuuleparke kokku kuni 105 000 hektarile.
- Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüs (2021): ammoniaagi- ja metanoolitööstus, transpordisektor (maantee-, raudtee- ja meretransport), ehitus- ja energiasektor peaksid olema vesiniku kasutusele võtmise peamised võimalikud valdkonnad. Aastaks 2050 on ammoniaagi- ja metanoolitööstuse üldine potentsiaal tarbida 43 922 – 87 845 tonni vesinikku ja transpordisektori potentsiaali 108 587 - 214 174 tonni vesinikku. Hoonete- ja energiasektori tarbimise potentsiaal on vastavalt 6 588 - 13 175 tonni ja 1250–2 500 tonni vesinikku. Vajalikud muutused vesiniku väärtusahela eri osadesse nõuavad koguinvesteeringuid 22 412 - 44 700 miljardit eurot. Rohelise vesiniku kasutusele võtmine nõuab märkimisväärset kogust kliimaneutraalset elektrit - madala stsenaariumi korral on 8 TWh ja ambitsioonika korral 16 TWh. Modelleerimisel lähtuti 500 MW maismaatuule, 700 MW päikeseelektri ja 3500 MW meretuule võimsusest. Suurema osa taastuvelektri energiakaotusest peaks katma meretuule energia. Seega nõuab vesinikumajandus aastaks 2050 täiendavaid investeeringuid vahemikus 5 317 - 10 634 miljardit eurot süsinikneutraalse elektri tootmiseks ja riiklikku poliitikat selle saavutamise toetamiseks. Vesiniku kiire kasutuselevõtt erinevates sektorites aitab luua 21 169 - 42 432 töökohta. 64% uutest töökohtadest tuleneb vesiniku tootmise ja jaotamisega seotud majandustegevusest. Vesiniku kasutuselevõtu peamisteks sektoriteks on tööstus- ja transpordisektor, üldine valmisolek vesiniku kasutuselvõtuks on järgmine
- Preliminary evaluation of the Estonian geoenergy potential and overview of available technologies, expert opinion for using those technologies in the Estonian (2021) Põhja-Eesti geoenergia potentsiaal on üpris hea, soojuse akumuleerumisele aitab kaasa 150-200 m paksune settekivimite kiht, seejuures on Kirde-Eestis mõõdetud aluskorra temperatuur 4-6 kraadi kõrgem, kui mujal Põhja-Eestis. Rabakivi graniidid on soojust kiirgavate radioaktiivsete elementidega kõrgema soojushulgaga kui gneiss, paiknedes nt Tallinna lääneosas ja Maardus. Lõuna-Eestis võiks geoenergia potentsiaali omada põhjavesi. Geotermaaluuringu eestikeelne lühikokkuvõte (2021) toob välja, et geoenergia potentsiaali võiks testida viiel pilootalal Tallinnas, Viimsis, Maardus ja erinevate Kirde-Eesti linnades
- Kohalike omavalitsuste tuule- ja päikeseenergia käsiraamat (2021) on mõeldud tuule- ja päikeseenergia projektide arendajatele ja kohalikele omavalitsustele menetlusprotsesside mõistmiseks ja kergemaks läbiviimiseks. Käsiraamatus on käsitletud erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, asukoha valikut, keskkonnamõjude hindamist, detailplaneeringuid, projekteerimistingimusi, ehituslubasid ja võrguga liitumise lubasid. Olenevalt arendusprojekti keerukusest võib kogu tegevus aega võtta 3–4 kuust mitme aastani, sh detailplaneeringu menetlus 2-3 aastat.