Energiamajandus Eestis 2010 – 2014

Allikas: Energiatalgud
Redaktsioon seisuga 19. november 2015, kell 13:07 kasutajalt Margus.altement (arutelu | kaastöö)

(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Hüüumärk.jpg

KOOSTAMISEL

"See artikkel on hetkel koostamisel. Artikli praegune sisu võib lõpptulemusest erineda."

Energiatarbimine.png

Artikkel Energiamajandus Eestis 2010 – 2014 esitab väljavõtte vastvalminud aruandest "Eesti energiamajandus 2015". Käesolevalt on toodud väljavõte aruande peatükist 1. ENERGIAMAJANDUS EESTIS 2010-2014.


Peaartikkel: Eesti energiamajandus 2015;

Seotud artiklid: Energiatarbimine; Energiaressursid; Kütused; Elektrimajandus; Soojusmajandus; Varustuskindlus; Regulatsioonid; Energiatehnoloogiad; Energiaturud; ENMAK 2030+; Energiamajanduse keskkonnamõju; Biomajandus



Eesti energiamajanduse põhiindikaatorid

Seotud artiklid: Energiatarbimine; Energiamajanduse keskkonnamõju


  • Energia lõpptarbimine 2014. aastal oli 0,5 TWh-ni (ehk 1,6%) võrra madalam 2020. aastaks seatud eesmärgist (32,8 TWh).
  • Taastuvkütuste osakaal energia lõpptarbimises oli 2013. aastal 25,6 protsenti, ületades 0,6 protsendiga 2020. aastaks seatud eesmärki (25%);
  • Kasvuhoonegaaside (KHG) emissionid non-ETS12 sektoritest olid 2013. aastal 0,4 miljoni tonni (7%) võrra madalamad Eesti 2020 eesmärgist.
  • Eesti energiasõltuvuse määr on üks EL 28 liikmesriigi (EL28) madalamaid.
  • Energiamajanduse tegevusalade13 keskmine tööviljakus on 25 protsenti kõrgem Eesti ettevõtete keskmisest.
  • Eesti materjalitootlikkus on 4,7 korda madalam kui EL28 keskmine.
  • Eesti majanduse süsiniku- ja energiatootlikkused on 3 korda madalamad EL28 keskmisest. [1]

Euroopa Liidu pikaajaline energia- ja kliimapoliitika keskendub taastuvenergia osakaalu ning energiatõhususe suurendamisele ning süsinikuheitme vähendamisele. Siduvad eesmärgid on liikmesriikidele seatud aastani 2020 (EL 2020), üle-euroopalised eesmärgid aastaks 2030 (EL 2030) seati paika 2014. aastal toimunud Euroopa Ülemkogul (tabel 1.1). [1]

Aastatel 2010–2013/14 on Eestis primaarenergia sisemaine tarbimine suurenenud 7,5 protsenti ning energia lõpptarbimine vähenenud 2,2 protsenti. Taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest on samal ajavahemikul suurenenud 25,6 protsendini (joonis 1.1), ületades Eestile aastaks 2020 seatud sihti. [1]

Eesmärkide täitmine ei pea ilmtingimata tähendama taastuvenergia tootmismahtude kasvu vähenemist. Euroopa Liidu liikmesriigid, mis toodavad taastuvenergiat eesmärkidest suuremas mahus, saavad taastuvenergia statistilisi ühikuid müüa (üle kanda) teistele EL-i liikmesriikidele. [1]

Majanduslik keskkond

Pikaajaline energia- ja kliimapoliitika

Eesti energiamajanduse visioon aastaks 2050

Euroopa Liidu energia ja kliimapakett 2020

Euroopa Liidu energia ja kliimapakett 2030

Euroopa Liidu energia teekaart 2050

Euroopa puhta õhu programm

Energiapoliitika rakendamine

Energiamajanduse arengukava

Energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu

Kulud, tulud, maksud ja subsiidiumid

Joonisel ???

RSS uudisvoog


Joonis 1. Aasta keskmise temperatuuri aegrida Vilsandis ja Tartus ning nende lineaarsed trendid [6]
Eesti keskmise temperatuuri trend.jpg


Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Arengufond. Eesti energiamajandus 2015.
  2. Statistikaamet. KE02: Energiabilanss
  3. Eurostat. Share of energy from renewable sources (nrg_ind_335a)
  4. Keskkonnaministeerium. Greenhouse Gas Emissions in Estonia 1990–2013. National Inventory Report
  5. Keskkonnaministeerium, 2015
  6. Keskkonnainvesteeringute Keskus. Eesti kuues kliimaaruanne.


Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2015 Aruanne Eesti energiamajandus 2015


Kontaktvõrgustik

Kontaktvõrgustik on koostamisel. Kui soovite artikli kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.


On Teil ettepanekuid, kuidas "ENERGIAMAJANDUS EESTIS 2010 – 2014" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "ENERGIAMAJANDUS EESTIS 2010 – 2014" teemahalduriga MARGUS ALTEMENT e-aadressil margus.altement@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad