Erinevus lehekülje "Energiatalgud.ee: Eesti biomajanduse analüüs" redaktsioonide vahel

Allikas: Energiatalgud
(Uus lehekülg: '{{Avalik}}'''2015 suvel valmis analüüs biomajanduse olemusest ja peamistest väljakutsetest Eestis - [[Media:EAF. Eesti biomajanduse analüüs.pdf|Eesti biomajanduse analüüs]...')
 
(Erinevus puudub)

Viimane redaktsioon: 30. juuni 2015, kell 13:11

2015 suvel valmis analüüs biomajanduse olemusest ja peamistest väljakutsetest Eestis - Eesti biomajanduse analüüs.


Analüüsi tulemustega ning taustainfoga saab tutvuda järgmistes dokumentides:


Analüüsi lühikokkuvõte


Biomajandust kui omavahel läbi ühise ressursikasutuse seotud majandustegevuste kogumit Eestis seni kompleksselt käsitletud pole. Kehtivates valitsemissektori arengudokumentides ning koostatud uuringutes on hõlmatud vaid üksikud biomajanduse osised. Ühtse, väärtusahelate põhise, lähenemise puudumise ning valitsemissektori poolse suunamise killustatuse tõttu on biomassi kasutavate majandusvaldkondade poolt loodav lisandväärtus märkimisväärselt väiksem potentsiaalist.


Biomajanduse edendamine pole maailmas uudne – aktiivselt on sellega näiteks tegelemas ka meie lähiriik, Soome. Soome biomajanduse strateegia näeb ette aastaks 2025 biomajanduse toodangu kasvu 4% aastas kasvades tänaselt 60 mlrd € 100 mlrd € aastal 2025 ja luues sektoris 100 000 uut töökohta (kompenseerides töökohtade vähenemist teistes sektorites). Sealjuures moodustaks puidutööstus (sh metsandus) ~50% biomajandusest.


Olulisimad järeldused Eesti biomajanduse analüüsist on:

1. Biomajanduse peamine väljakutse on biomajanduslike ressurssidest suurema lisandväärtuse loomine. Lisandväärtuse suurendamiseks on vaja leida vastus küsimustele „Millisena näeme Eesti biomajandust aastal 2050?“ Vastuse leidmiseks tuleb biomajandusega seonduvaid võimalusi käsitleda väärtusahelapõhiselt. Käesolev analüüs pakub selleks võimalikud lahendused.
2. Eesti biomajandusega seotud valdkondade lisandväärtuse potentsiaal on suur, sest
a. Biomajandusega seotud ettevõtetes Eestis on lisandväärtus töötaja kohta kaks kuni kolm korda madalam võrreldes Euroopa Liidu riikide keskmisega.
b. Aastal 2013 moodustas otseselt ning kaudselt biomajandusega seotud ettevõtete toodang 1/3 Eesti ettevõtete kogutoodangust (kokku ~11 mlrd €).
c. Kolmandik Eesti kasutuses olevast põllumajandusmaast (300 000 – 350 000 ha) on väärtusloomest väljas või on alakasutatud. Ettevõtjad saavad nende maade põhitulu põllumajandustoetustest.
3. Eesti arengut suunab 55 strateegilist dokumenti, millest 30 on seotud biomajandusega. Nimetatud strateegiadokumendid kehtivad valdavalt aastani 2020. Valitsemissektor sekkub biomajandusega seotud valdkondadesse aktiivselt läbi mitmesuguste toetusmeetmete ja seadusloome. Valdkonna jätkusuutilikuks arenguks ning konkurentsivõime edendamiseks on vajalik ettevõtlust sisuliselt kaasates luua valdkondi siduv pikaajalise vaatega arengudokument visiooniga aastani 2050.
Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad