Energiatarbimine transpordis 2010-2014

Allikas: Energiatalgud
Redaktsioon seisuga 17. detsember 2015, kell 19:33 kasutajalt Margus.altement (arutelu | kaastöö)

(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Hüüumärk.jpg

KOOSTAMISEL

"See artikkel on hetkel koostamisel. Artikli praegune sisu võib lõpptulemusest erineda."

Artikkel Energiatarbimine transpordis 2010-2014 kirjeldab Eesti transpordisektoris toimunut aastatel 2010-2014


Peaartikkel: Eesti energiamajandus 2015;

Seotud artiklid: Energiatarbimine; Energiaressursid; Kütused; Elektrimajandus; Soojusmajandus; Varustuskindlus; Regulatsioonid; Energiatehnoloogiad; Energiaturud; ENMAK 2030+; Energiamajanduse keskkonnamõju; Biomajandus


Kokkuvõte

Visioon valdkonna arenguks aastani 2050

Transpordisektori energiakasutus on säästlik ning selle sõltuvus majanduse seisundist on vähenenud. Transpordi energiakasutuse vähendamiseks ellu kutsutud meetmed on parandanud Eesti ettevõtete konkurentsivõimet, vähendanud kulutusi transpordikütustele ning kohalike kütuste tootmine on parandanud Eesti kaubandusbilanssi. [1]

Valdkondlikud väljakutsed

⇒ Maanteetransport ja kütuste tarbimine transpordis on kasvanud samas tempos majandusega, mistõttu on Eesti majandus üks Euroopa transpordimahukamaid ja kütusekulukamaid.
⇒ Transpordisektoris tuleb EL kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmiseks liikuda järk-järgult efektiivsema kütusetarbimisega sõidukipargi suunas, mis koos teiste rakendatavate meetmetega aitab vähendada transpordisektoris tekkivat KHG heidet.
⇒ Tulenevalt EL taastuvenergia direktiivis 2009/28/EÜ määratud transpordisektori taastuvenergia eesmärgist peab Eesti aastaks 2020. saavutama taastuvenergia osakaaluks transpordisektoris 10 protsenti selles sektoris tarbitud vedelkütuse kogusest.

Transpordi energiatarbimine 2010-2013 (2014)

Rahalised näitajad

  • Transpordikütuste ostmiseks kulus 2014. aastal hinnanguliselt 1 100 mln €2014 (􀀆􀀆↑15%real vs 2010) – kulu diislikütusele suurenes 24%real ning kulu mootoribensiinile vähenes 12%real.
  • 65 protsenti (~700 mln €2014) kulust transpordikütustele moodustas kulu kütusele.
  • Diislikütuse hind oli 2014. aastal 1,06 €2014/l (􀀆􀀆↑0,8%real vs 2010). 2015. aasta esimeses pooles langes hind 0,9 €2014/l-ni.
  • Mootoribensiini hind oli 2014. aastal 1,06 €2014/l (􀀆↑􀀆0,5%real vs 2010). 2015. aasta esimeses pooles langes hind 0,86 €2014/l-ni.
  • Mootoribensiini ja diislikütuse aktsiisilaekumine ulatus 2014. aastal 370 mln €2014-ni (􀀆↑􀀆4,6%real vs 2010).
  • Transpordisektori energiakasutuse valdkonda suunati 2014. aastal 3,1 mln €2014 ulatuses (􀀆↑􀀆238%real vs 2010) toetusi. Perioodil 2010-2014 suunati transpordi energiakasutuse valdkonda toetusi keskmiselt 2,4 mln €2014/a.

Kütuste tarbimine

  • 61 protsenti transpordikütuste tarbimisest Eestis toimus 2013. aastal sõiduautodes (0% vs 2010)
  • Transpordikütuste tarbimine 2013. aastal ulatus 8,5 TWh-ni (􀀇↓1,4% vs 2010). Enim kasutatud kütused olid diislikütus (67%) ning mootoribensiin (33%).

Reisijatevedu

  • Reisijatevedu bussides ulatus 2013. aastal 2 415 mln reisija-kilomeetrini (􀀆↑􀀆17% vs 2010).
  • Reisijatevedu raudteel ulatus 2014. aastal 280 mln reisija-kilomeetrini (􀀆↑􀀆13,7% vs 2010).

Kaubavedu

  • Kaubavedude maht oli 2014. aastal 9 560 mln tonn-km (↓􀀇21,9% vs 2010). Kaubavedu veoautodega kasvas 12,5 protsenti – langus toimus raudteekaubaveo mahtudes (↓􀀇-51%).

Valdkonda mõjutavad välised tegurid

Euroopa Liidu pikaajaline energia- ja kliimapoliitika:

⇒ EL suundumus on liikuda madala süsinikuheitmega majanduse poole aastaks 2050.
⇒ EL-i ülene eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu aastaks 2030 27 protsendini energia lõpptarbimises.
⇒ EL energiatõhususe seatud mittesiduv eesmärk on suurendada aastaks 2030 energiatõhusust 27 protsendi võrra.
⇒ EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi välised (non-ETS) sektorid peavad heitkoguseid vähendama 30 protsenti.

Globaalsed trendid[2]:

⇒ Toornafta ja maagaasi hinnalangus ja hinna aeglane taastumine.
⇒ Elektritarbimise osatähtsuse suurenemine energia lõpptarbimises.
⇒ Rahvastiku vähenemine, vananemine ning linnastumine.
⇒ Kliima soojenemine (Eestis kütteperioodi keskmine temperatuur 􀀆2 °C aastaks 2050).170

Valdkonda mõjutavad siseriiklikud tegurid

Seadusandlus ja toetusmeetmed

Valdkonnaga seotud valitsusasutused ja suuremad ettevõtted

Asutuse nimi Seos // Tegevuseesmärk
Ministeeriumid
SOojusmajanduse korraldamine. MKM-i valitsemisalas on AS Elering ning Tehnilise Järelvalve Amet
Justiitsministeeriumi valitsemisalasse kuulub Konkurentsiamet
Riigi maksupoliitika (sh aktsiisimaksud) kujundamine. Rahandusministeeriumi valitsemisalas on AS Eesti Energi, Maksu- ja Tolliamet, SA KIK ja Statistikaamet
Põlevkivi, turba, ja puidu kasutuse reguleerimine, keskkonnatasud. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on Keskkonnaamet, OÜ Keskkonnauuringute Keskus, Keskkonnaagentuur, RMK ning Keskkonnainspektsioon
Ruumilise planeerimise alase tegevuse üleriigiline korraldamine
Ministeeriumi ülesandeks on tagada haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika sihipärane ja tõhus areng ning teadus- ja arendustegevuse kõrge tase ja konkurentsivõime. Ministeeriumi valitsemisalas on Eesti Teadusagentuur ja SA Archimedes
MAK 2014–2020 Eesti Maaelu Arengukava 2014–2020) meetmest on põllumajandusettevõtetel võimalik taotleda toetust elektrienergia tootmiseks taastuvatest allikatest. Maaeluministeeriumi valitsemisalas on PRIA
Kohalikud omavalitsused
Kohalikud omavalitsused
KOV-del on õigus kehtestada oma territooriumil kaugküttepiirkond
Ministeeriumide valitsemisalade asutused
Hinnaregulatsiooni ja turu järelevalve teostamine elektri, maagaasi, kaugkütte ja vee valdkonnas ning postiteenuste turu reguleerimine
Surveseadmete (gaasikatlad) ja mõõtevahendite turu- ja kasutamisjärelvalve
KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast ja eurorahast ning rakendab rohelist investeerimisskeemi
PRIA ülesandeks on riiklike toetuste ning Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste, ja turukorralduslike toetuste andmise korraldamine
Maksu- ja Tolliameti roll ühiskonnas on tõhus ja täpne maksude haldamine, ettevõtluse hõlbustamine ning ühiskonna ja majanduse kaitsmine. Soojuse tootmiseks kasutatavatest kütustest kehtib aktsiisimaks maagaasile, põlevkivile, põlevkiviõlile, kütteõlile ning elektrile
Statistikaamet pakub usaldusväärset ja objektiivset statistikat Eesti keskkonna, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja majanduse olukorra ning trendide kohta
Keskkonnaamet menetleb ja väljastab keskkonnalubasid (vee erikasutus, saasteainete viimine paiksest saasteallikast välisõhku, jäätmete käitlemine, maavara kaevandamine)
Teeb järelevalvet looduskeskkonna ja -varade kasutamise üle
Teadus- ja haridustegevuse edendamine ja kaasajastamine.
Alus- ja rakendusuuringute ning teadus- ja arengustegevuse finantseerimine􀀑
Äriühingud
Eraõiguslikel alustel töötavad soojuse tootjad ja jaotajad
Soojuse tootmine, jaotamine ja müük tarbijatele

Regulatsioonid

Soojusmajandust reguleeritakse Eestis eelkõige Kaugkütteseadusega. Kaugkütteseadus reguleerib soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi kaugküttevõrgus ning võrguga liitumist. Nimetatud tegevused peavad olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. [3]

Õigusakti nimi Viimati muudetud Redaktsiooni kehtivuse lõpp
Elektrituruseadus
01.09.2015
31.12.2017
Planeerimisseadus
01.09.2015
-
Riigieelarve seadus
01.07.2014
31.12.2015
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seadus
01.09.2015
-
Alkoholi-,tubaka-,kütuse- ja elektriaktsiisi seadus
01.07.2015
31.12.2015
Konkurentsiseadus
01.01.2015
-
Hädaolukorra seadus
01.09.2015
31.12.2015
Ehitusseadustik
01.07.2015
-
Veeseadus
01.09.2015
-
Maapõueseadus
17.07.2015
-
Tööstusheite seadus
01.07.2015
-
Tuleohutuse seadus
01.07.2015
31.12.2015
Seadme ohutuse seadus
01.07.2015
-
Mõõteseadus
01.07.2015
-
Looduskaitseseadus
01.07.2015
-
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
01.03.2015
-


joonis 1

Valdkonna ülevaade

Transpordikütuste maksumus

Kulud, tulud, maksud ja subsiidiumid

Transpordi energiatarbimine 2030

RSS uudisvoog


Viited

  1. ENMAK 2030 eelnõu (13.02.2015) alusel.
  2. Keskkonnaagentuur. Luhamaa, A., Kallis, A., Mändla, K., Männik, A., Pedusaar, T. & Rosin, K. Eesti tuleviku kliima stsenaariumid aastani 2100. Tallinn 2014.
  3. Riigi Teataja. Kaugkütteseadus. (17.12.2015)
  4. Statistikaamet. KE04: Soojuse bilanss. (17.12.2015)
  5. Rahandusministeerium, september 2015


Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2015 Aruanne Eesti energiamajandus 2015


Kontaktvõrgustik

Kontaktvõrgustik on koostamisel. Kui soovite artikli kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.


On Teil ettepanekuid, kuidas "ENERGIATARBIMINE TRANSPORDIS 2010-2014" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "ENERGIATARBIMINE TRANSPORDIS 2010-2014" teemahalduriga MARGUS ALTEMENT e-aadressil margus.altement@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Pärit leheküljelt "https://energiatalgud.ee/index.php?title=Energiatarbimine_transpordis_2010-2014&oldid=19551"
Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad