Erinevus lehekülje "Kaugküttesoojuse hind" redaktsioonide vahel

Allikas: Energiatalgud
(Uus lehekülg: ' {{sisukord paremale}} == Kaugküttesoojuse hinna kujunemine == === Konkurentsiameti hinnaregulatsioon === === Soojuse piirhinna kujunemine === [[Pilt:Soojuse piirhinna kujune...')
 
 
(ei näidata 4 kasutaja 71 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
 +
{{energiaturud}}{{soojusmajandus}}
 +
{{avalik}}
 +
{|
 +
|-valign="top" align="justify"
 +
|Artikkel '''Kaugküttesoojuse hind''' täiendab artikleid '''[[Kaugküte]]''' ning '''[[Soojuse hind]]'''. '''[[Mõiste:Kaugküte|Kaugküte]]''' on '''[[Mõiste:Soojus|soojuse]]''' tootmine ja '''[[Mõiste:Võrk|võrgu]]''' kaudu jaotamine '''[[Mõiste:Tarbija|tarbijate]]''' soojusega varustamiseks '''[[Mõiste:Kaugküttesüsteem|kaugküttesüsteemi]]''' kaudu.
 +
 +
Eestis on kaugkütte toimimine reguleeritud: '''[https://www.riigiteataja.ee/akt/264432?leiaKehtiv Kaugkütteseadusega]''', '''[https://www.riigiteataja.ee/akt/782641?leiaKehtiv Konkurentsiseadusega]''', '''[https://www.riigiteataja.ee/akt/130102012003?leiaKehtiv Hädaolukorra seadusega]'''.
 +
 +
 +
'''''Peaartikkel: [[Kaugküte]]'''''<br />
 +
'''''Seotud artiklid: [[Soojuse hind]]; [[Soojusmajandus]]; [[Soojusvarustus]]'''''
 +
  
{{sisukord paremale}}
 
 
== Kaugküttesoojuse hinna kujunemine ==
 
== Kaugküttesoojuse hinna kujunemine ==
  
=== Konkurentsiameti hinnaregulatsioon ===
+
Soojuse müügihind kujuneb '''[[Mõiste:Muutuvkulu|muutuv-]]''' ja '''püsikulude''' ning '''[[Mõiste:Põhjendatud tulunorm|põhjendatud tulunormi]]''' koosmõjul.
 +
 
 +
'''[[Mõiste:Muutuvkulu|muutuvkulu]]''' sõltub otseselt soojuse tarbimismahtudest ning koosneb<ref name=Fortum> Fortum Tartu. [http://fortumtartu.ee/page.php?lang=1&action=show_page&page_id=149 Hinna kujunemine]. ''(20.10.2013)''.</ref>:
 +
:a) kasutatavate '''[[Mõiste:Kütus|kütuste]]''';
 +
:b) '''elektri''';
 +
:c) '''kemikaalide''' ning
 +
:d) '''toorvee''' maksumusest.
 +
 
 +
'''Püsikuludeks''' on seevastu<ref name=Fortum/>:
 +
:a) '''riiklikud maksud''';
 +
:b) '''[[Mõiste: Töötaja| töötajate]]''' '''[[Mõiste: Palk| palgad]]''';
 +
:c) '''[[Mõiste:Tegevuskulu|tegevuskulud]]''';
 +
:d) seadmete '''[[Mõiste:Amortisatsioonikulud|amortisatsioonist]]''' tekkivad kulud;
 +
:e) '''investeeringukulud'''.
 +
 
 +
=== Kaugküttesoojuse hinna regulatsioon ===
 +
 
 +
Alates '''01.11.2010''' peavad müüdava soojuse piirhinna '''[http://www.konkurentsiamet.ee/ Konkurentsiametiga]''' kooskõlastama  kõik soojusettevõtjad, kes:
 +
:a) müüvad '''[[Mõiste: Soojus| soojust]]''' tarbijale;
 +
:b) müüvad soojust võrguettevõtjale edasimüügiks tarbijatele;
 +
:c) toodavad soojust '''[[Mõiste: Soojuse ja elektri koostootmine| elektri ja soojuse koostootmise]]''' protsessis <ref name=KS> [https://www.riigiteataja.ee/akt/264432?leiaKehtiv Kaugkütteseadus]. ''(22.07.2013)''.</ref>.
 +
 
 +
Kui kaugkütteettevõte kasutab oma tegevuses hinda, mis oli kehtestatud enne ülaltoodud kuupäeva, siis esimene kooskõlastamine Konkurentsiametiga toimub siis, kui hinda soovitakse muuta.
 +
 
 +
Hinna kooskõlastamise põhimõtted tulenevad „'''[https://www.riigiteataja.ee/akt/264432?leiaKehtiv Kaugkütteseadusest]'''“, mille kohaselt tuleb soojuse piirhind kujundada selliselt, et oleks tagatud:
 +
:a) vajalike '''tegevuskulude''', sealhulgas '''[[Mõiste:Soojuse tootmine|soojuse  tootmiseks]]''', '''[[Mõiste:Soojuse jaotamine|jaotamiseks]]''' ja '''[[Mõiste:Soojuse müük|müügiks]]''' tehtavate kulutuste katmine;
 +
:b) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
 +
:c) keskkonnanõuete täitmine;
 +
:d) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
 +
:e) põhjendatud tulukus<ref name=KS />.
 +
 
 +
Konkurentsiameti hinna kooskõlastamise metoodika on kujundatud nii, et lisaks ettevõtte majandusjõulisuse tagamisele luuakse ettevõttele ka piisav motivatsioon oma tegevuse efektiivsemaks korraldamiseks. Samuti peab olema tagatud tarbijate kaitse<ref name=KA> Konkurentsiamet. [http://www.konkurentsiamet.ee/ Hinnaregulatsioon]. ''(22.07.2013)''.</ref>.
 +
 
 +
 
 +
Tuleb ka arvestada, et '''suurt turujõudu omavad ettevõtted ei tohi ka hinnaregulatsiooni puudusel suvalisi hindu kehtestada, vaid peavad jälgima, et hinnad oleksid õiglased.'''<ref name=KONKS> [https://www.riigiteataja.ee/akt/782641?leiaKehtiv Konkurentsiseadus]. ''(12.11.2013)''.</ref>, <ref name=RRO> Konkurentsiamet. [[Media:KA Riikliku regulatsiooni otstarbekusest väikestes kaugküttepiirkondades.pdf|Riikliku regulatsiooni otstarbekusest väikestes kaugkütte võrgupiirkondades]], 2013.</ref>
  
 
=== Soojuse piirhinna kujunemine ===
 
=== Soojuse piirhinna kujunemine ===
  
[[Pilt:Soojuse piirhinna kujunemine.JPG|750px|center]]
+
'''''Seotud artikkel: [[Soojuse hind]]'''''
''Näide põlevkiviõli ja hakkepuidu baasil toodetud soojuse piirhinna kujunemisest (hinnale lisandub KM)''<ref> Karotamm, M. [http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/f/f5/M._Karotamm_Kaugk%C3%BCttev%C3%B5rgud%2C_probleemid_ja_v%C3%B5imalused.pdf Kaugküttevõrgud, probleemid ja võimalused]. ''(22.07.2013)''.</ref>.
+
  
== Kaugküttesoojuse senine hind ==
 
  
 +
Soojuse piirhind on maksimaalne lubatud hind, millega '''[[Mõiste:Soojusettevõtja|soojusettevõtja]]''' võib tarbijate kaugküttesoojust müüa. Soojusettevõtjad võivad soojust müüa piirhinnast madalam hinnaga. Soojuse piirhinna kujunemisest mitmesuguste müügimahtudega kaugküttepiirkondades annavad ülevaate '''<xr id="SoojHindT"> tabel </xr>''' ja '''<xr id="SoojHindJ"> joonis </xr>'''. Nimetatud joonisel ja tabelis kajastatud hinnad '''ei sisalda käibemaksu'''.
 +
 +
'''<xr id="SoojHindJ"> Joonis </xr>''' kirjeldab olukorda, kus kütuse (eriti '''[[Mõiste:Maagaas|maagaasi]]''' ja '''[[Mõiste:Põlevkiviõli|põlevkiviõli]]''') hindade märkimisväärsest tõusust tulenevalt on soojuse piirhindade taotlemisel aktiviseerunud eriti väiksemad soojusettevõtted, kelle kulude struktuuris üksnes '''kulud kütustele''' moodustavad '''70% ja enam'''. Seetõttu ei ole väiksemates '''[[Mõiste:Võrgupiirkond|võrgupiirkondades]]''' mõnel juhul isegi mõistlike investeeringute teostamise tulemusena tulevikus tagatud kaugkütte jätkusuutlikkus. Sellistes võrgupiirkondades on otstarbekam hinnaregulatsioon (kaugküttepiirkond) lõpetada ning anda tarbijale võimalus valida alternatiivsete ja odavamate kütmisviiside vahel<ref> Konkurentsiamet.  [[Media: Konkurentsiamet. Aastaraamat 2011.pdf| Aastaraamat 2011]]. ''(13.10.2014)''.</ref>.
 +
 +
 +
Samas oleks maagaasi kasutavas suuremas kaugküttepiirkonnas (Suur-KP I) renoveerimistöid läbi viia ka riiklikku kaasabi kasutamata<ref name=RRO />.
 +
 +
== Kaugküttesoojuse hind ==
 +
 +
Nagu eelnevalt kirjeldatud, koosneb tarbija jaoks ostetava kaugküttesoojuse hind mitmetest komponentidest, kusjuures enamiku kuludest moodustavad kulud kütusele. Seega on loogiline järeldada, et kaugküttevõrkudes, kus kasutatakse kütusena kallimaid kütuseid (fossiilsed kütused), on soojuse hind lõpptarbija jaoks suurem.
 +
 +
Lisainfoks tuleb mainida, et 239-st Eestis paiknevast kaugküttevõrgust (kaugküttevõrgud Eestis koos hindadega on esitatud '''<xr id="Kaugküttevõrgud"> joonisel </xr>''') oli seisuga 01.06.2013 Konkurentsiamet kooskõlastanud müüdava soojuse hinna '''122-s võrgupiirkonnas'''<ref name=RRO />.
 +
 +
Väiksemaid võrgupiirkondi (müügimahuga < 10 GWh/a), kus kaugküttesoojuse hind ületab '''75 €/MWh''' oli seisuga 01.06.2013 '''47''' ('''<xr id="PiirH10-"> joonis </xr>'''). Samal ajal on selliseid suuremaid võrgupiirkondi (müügimahuga > 10 GWh/a ) ainult '''4''' ('''<xr id="PiirH10"> joonis </xr>''')).
 +
 +
Konkurentsiameti poolt kinnitatud hindu aastate lõikes on võimalik näha '''<xr id="PiirH"> jooniselt </xr>''', kus on kujutatud üht võimalust Konkurentsiametiga kooskõlastatud piirhindade kajastamiseks. Sellise andmete esitlusviisi kitsaskohaks on asjaolu, et keskmistamisel kajastuvad kõigi kaugküttepiirkondade hinnad, kuid mitte nendes müüdud soojusenergia kogused. Probleemi lahendaks '''kaalutud keskmise hinna''' arvutamine.
 +
 +
MKM-i arvutuste kohaselt oli 2013. aasta aprilikuus kaugküttepiirkondade '''kaalutud keskmine hind 68,5 €/MWh''' (koos KM-ga)<ref name=MKM> Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. [[Media: MKM Eesti soojusmajanduse analüüs 2013.pdf| Eesti soojusmajanduse analüüsi kokkuvõte]], 2013.</ref>.
  
 
== Kaugküttesoojuse hind tulevikus ==
 
== Kaugküttesoojuse hind tulevikus ==
''Peaartikkel [[Hinnaprognoosi alused|Hinnaprognoosi alused]]''
+
 
 +
=== Hinnaprognoos ===
 +
 
 +
'''''Seotud artikkel: [[Energia hinna prognoosi alused]]'''''
 +
 
 +
 
 +
Kaugküttesoojuse hinda on võimalik prognoosida mitmetel alustel. '''<xr id="HP"> Joonis </xr>''' kirjeldab mõnda võimalikest prognoosidest.
 +
 
 +
Prognoos '''''THI-alusel''''' on leitud, kasutades kaugküttesoojuse keskmist hinda '''(68,5 €/MWh)'''<ref name=MKM /> ning eeldust, et soojusenergia maksumus (ilma KM-ta) muutub seoses '''[[Mõiste:Tarbijahinnaindeks|tarbijahinnaindeksi]]''' (THI) muutumisega<ref name= THI>[http://www.struktuurifondid.ee/abimaterjalid-tasuvusanaluusi-koostamiseks/ Abimaterjalid tasuvusanalüüsi koostamiseks]. ''(16.07.2013)''.</ref>.
 +
 
 +
Ülejäänud hinnaprognoosid on koostatud uuringu "'''[[Media:Eesti Arengufond. Kaugkütte energiasääst.pdf|Kaugkütte energiasääst]]'''" tulemusi ning algeeldusi kasutades. Täpsemalt on algeeldusi kirjeldatud artiklis '''[[Energia hinna prognoosi alused]]'''.
 +
 
 +
'''<xr id="HP"> Joonisel </xr>''' kajastatud hinnad on indikatiivsed. Täpsemad arvutused tuleb koostada iga konkreetse kaugküttepiirkonna kohta eraldi. Sellegipoolest võib järeldada, et kõige soodsam on puiduküttele üleminek väiksemates piirkondades. Suuremates piirkondades on lisaks puidukateldele mõistlik tipukoormust katta õli- või gaasikatlaga. Baaskoormuse katmisel tuleks kasutada biokütuseid.<ref name=KE/>
 +
 
 +
=== Hinnakujundus ===
 +
 
 +
'''''Seotud artikkel: [[Hoonete energiatõhusus]]'''''
 +
 
 +
 
 +
Kõigi soojusenergia tootjate puhul, olenemata nende müügimahtudest või kaetavast koormuskõvera osast, tekib probleem õiglase ja kõiki kaasnevaid kulusid arvestava soojusenergia tegeliku hinna määratlemisel. Tulevikus võib soojusenergia müügihind koosneda:
 +
:a) '''muutuvkomponendist''' või
 +
:b) '''püsi- ja muutuvkomponendist'''<ref name= KKS_E>[http://eelnoud.valitsus.ee/ Kaugkütteseaduse muutmise seadus. Eelnõu]. ''(11.04.2014)''.</ref>.
 +
 
 +
Eelnimetatuid võib kirjeldada ka kui võimsuse ja energia komponente. Võimsuse eest makstav tasu (nn. abonenttasu) kataks tootjate püsikulud ja kaugküttevõrgu rajamise ja arendamise kulud, samas kui energia eest makstav tasu kataks toodetud energia muutuvkulud.
 +
 
 +
Nagu ülalpool mainitud, teeb kaugkütteettevõtja peamiselt kahte liiki kulutusi:
 +
:a) kulutused '''kütusele''' (kütustele);
 +
:b) kulutused '''kaugküttesüsteemi tõrgeteta töö''' tagamiseks (seadmete hooldamine, uute seadmete soetamine jms).
 +
 
 +
Neist esimene, kütuse maksumus, sõltub peamiselt sellest kui palju soojust tarbijate poolt kasutatakse. Teine osa kulutusi, mis tehakse süsteemi korrashoiuks (eelkõige investeeringud), sõltub aga peamiselt soojuse kogusest, mida tarbijad vajavad ainult aasta kõige külmemal päeval. See soojuse kogus arvutatakse hoone või selle soojussõlme projekteerimisel ning selle alusel määratakse hoone liitumisvõimsus liitumislepingus. Seega on '''osa kaugküttesüsteemis tehtavatest kulutustest sõltuv ainult sellest kui palju soojust soovivad tarbijad kasutada kõige külmemal päeval'''.
 +
 
 +
Näiteks elamu soojapidavuse parandamine vähendab küll soojuse tarbimist aga kui sellega seoses elamu valdaja ei taotle liitumislepingus oleva liitumisvõimsuse vähendamist säilib ettevõtjal kohustus pidada ülal kaugküttesüsteemi selle endises mahus. Juhul, kui soojusettevõtja on maksimaalkoormuse vähenemisest informeeritud, saab ettevõtja oma edaspidiseid investeeringuid vastavalt planeerida ning korrigeerida.
 +
 
 +
||
 +
{| border="1" style = "border-collapse:collapse; border: #9B9B9B; background-color: #FF0014;"
 +
|'''''RSS uudisvoog'''''<br />
 +
|-
 +
| style="background-color: white;"|
 +
{{#widget:Iframe
 +
|url=http://feed.informer.com/widgets/FXFGO1ANWO.html
 +
|width=500
 +
|height=310
 +
|border=0
 +
}}
 +
|}
 +
 
 +
{| class="wikitable" style="width:510px;"
 +
|'''''<figure id="Kaugküttevõrgud"><small>Joonis 1. Kaugküttevõrgud Eestis ja müüdava kaugküttesoojuse hind (05.04.2016)'''''</figure>
 +
|-
 +
|{{#widget:Iframe
 +
|url=https://www.google.com/fusiontables/embedviz?q=select+col10+from+1jKXLkc7kZdNcoda9NkUxtxUxr5F0LwX4-oNfHWhY&viz=MAP&h=false&lat=58.60833366077633&lng=25.33447265625&t=1&z=7&l=col10&y=2&tmplt=2&hml=TWO_COL_LAT_LNG"
 +
|width=500
 +
|height=450
 +
|border=0
 +
}}
 +
|}
 +
 
 +
{| class="wikitable" style="width:510px;"
 +
|<figure id="piirkonnad"><small>'''''Joonis 2. [https://docs.google.com/spreadsheet/ccc?key=0ApEhZuzxKPKgdEsyVE43SWl0SkhZTVBsWXRjZlRXVUE#gid=9 Kaugküttesoojuse hind lõpptarbijale kaugküttepiirkonniti Eestis, €MWh]'''''</figure>
 +
|-
 +
|{{#widget:Iframe
 +
|url=https://docs.google.com/spreadsheet/pub?key=0ApEhZuzxKPKgdEsyVE43SWl0SkhZTVBsWXRjZlRXVUE&single=true&gid=9&range=D2&output=html
 +
|width=500
 +
|height=600
 +
|border=0
 +
}}
 +
|}
 +
 
 +
{| class="wikitable"
 +
|'''''<figtable id="SoojHindT"><small>Tabel 1''. [https://docs.google.com/spreadsheet/ccc?key=0ApEhZuzxKPKgdEsyVE43SWl0SkhZTVBsWXRjZlRXVUE#gid=5 Näited soojuse hinna kujunemisest mitmesuguste müügimahtudega võrgupiirkondades]</small><ref name=RRO/>'''''</figtable>
 +
|-
 +
|{{#widget:Iframe
 +
|url=https://docs.google.com/spreadsheet/pub?key=0ApEhZuzxKPKgdEsyVE43SWl0SkhZTVBsWXRjZlRXVUE&single=true&gid=5&range=B42%3AF50&output=html
 +
|width=500
 +
|height=290
 +
|border=0
 +
}}
 +
|}
 +
 
 +
{| class="wikitable"
 +
|<figure id="SoojHindJ"><small>'''''Joonis 3. [https://docs.google.com/spreadsheet/ccc?key=0ApEhZuzxKPKgdEsyVE43SWl0SkhZTVBsWXRjZlRXVUE#gid=5 Näited soojuse hinna kujunemisest mitmesuguste müügimahtudega võrgupiirkondades]''<ref name=RRO> Konkurentsiamet. [[Media:KA Riikliku regulatsiooni otstarbekusest väikestes kaugküttepiirkondades.pdf|Riikliku regulatsiooni otstarbekusest väikestes kaugkütte võrgupiirkondades]], 2013.</ref>'''''</figure>
 +
|-
 +
|{{#widget:Iframe
 +
|url=https://docs.google.com/spreadsheet/pub?key=0ApEhZuzxKPKgdEsyVE43SWl0SkhZTVBsWXRjZlRXVUE&single=true&gid=5&range=B62&output=html
 +
|width=500
 +
|height=400
 +
|border=0
 +
}}
 +
|}
 +
 
 +
{| class="wikitable"
 +
|<figure id="PiirH10-"><small>'''''Joonis 4. [https://docs.google.com/spreadsheet/ccc?key=0ApEhZuzxKPKgdEsyVE43SWl0SkhZTVBsWXRjZlRXVUE#gid=5 Kehtestatud kaugküttesoojuse piirhinnad väiksemates võrgupiirkondes (müügimahuga <10 GWh/a) seisuga 01.06.2013]<ref name=RRO/>'''''</figure>
 +
|-
 +
|{{#widget:Iframe
 +
|url=https://docs.google.com/spreadsheet/pub?key=0ApEhZuzxKPKgdEsyVE43SWl0SkhZTVBsWXRjZlRXVUE&single=true&gid=5&range=B96&output=html
 +
|width=500
 +
|height=400
 +
|border=0
 +
}}
 +
|}
 +
 
 +
{| class="wikitable"
 +
|<figure id="PiirH10"><small>'''''Joonis 5. [https://docs.google.com/spreadsheet/ccc?key=0ApEhZuzxKPKgdEsyVE43SWl0SkhZTVBsWXRjZlRXVUE#gid=5 Kehtestatud kaugküttesoojuse piirhinnad suuremates võrgupiirkondes (müügimahuga >10 GWh/a) seisuga 01.06.2013]<ref name=RRO/>'''''</figure>
 +
|-
 +
|{{#widget:Iframe
 +
|url=https://docs.google.com/spreadsheet/pub?key=0ApEhZuzxKPKgdEsyVE43SWl0SkhZTVBsWXRjZlRXVUE&single=true&gid=5&range=H95&output=html
 +
|width=500
 +
|height=400
 +
|border=0
 +
}}
 +
|}
 +
 
 +
{| class="wikitable"
 +
|'''''<figure id="PiirH"><small>Joonis 6. Konkurentsiametiga kooskõlastatud keskmised ja maksimaalsed soojusenergia piirhinnad lõpptarbijatele''<ref name=KA />,<ref>Uiga, J. Kikas, M. [[Media: Tartu Regiooni Energiaagentuur. Otepää valla soojamajanduse arengukava. 2013.pdf| Otepää valla soojamajanduse arengukava]]. Tartu-Otepää 2013.</ref></figure>'''''
 +
|-
 +
|[[Pilt:Kaugküttesoojuse piirhinnad näide.JPG|pisi|450px|center]]
 +
|}
 +
 
 +
{| class="wikitable"
 +
|'''''<figure id="HP"><small>Joonis 7. [https://docs.google.com/spreadsheet/ccc?key=0ApEhZuzxKPKgdFM4Y3dlSHZzWFFlbVplVGpzcmhCbEE#gid=10 Kaugküttesoojuse hinna prognoos]''<ref name=KE>Vali, Lembit. [[Media:Eesti Arengufond. Kaugkütte energiasääst.pdf|Kaugkütte energiasääst]], Tallinn 2013.</ref>,<ref name=KE_L2>Vali, Lembit. [[Media:Vali, L. Kaugkütte energiasääst. Lisa 2.xlsx|Kaugkütte energiasääst. Lisa 2]], Tallinn 2013.</ref>,<ref> [[Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid]].</ref>'''''</figure>
 +
|-
 +
|{{#widget:Iframe
 +
|url=https://docs.google.com/spreadsheet/pub?key=0ApEhZuzxKPKgdFM4Y3dlSHZzWFFlbVplVGpzcmhCbEE&single=true&gid=10&range=G11&output=html
 +
|width=500
 +
|height=400
 +
|border=0
 +
}}
 +
|}
 +
|}
  
 
== Viited ==
 
== Viited ==
 
{{viited}}
 
{{viited}}
 +
 +
== Täiendavat lugemist ==
 +
{| class="wikitable sortable" style="font-size: 85%;"
 +
|-
 +
! Aasta !! Kategooria !! Pealkiri
 +
|-
 +
| 2014 || Uuring || [[Media:Vabamägi, A. Vana-Võidu kaugkütte audit-analüüs.pdf|Vana-Võidu kaugkütte audit-analüüs]]
 +
|-
 +
| 2013 || Teabematerjal || [[Media:EJKU Kaugkytte teatmik.pdf|Kaugküte - mugav, tõhus ja soodne]]
 +
|-
 +
| 2014 || Ettekanne || [[Media:Umbleja, S. Investeeringute tulemuslikkus 2007-2013 10.04.2014.pdf|Investeeringute tulemuslikkus 2007-2013]]
 +
|-
 +
| 2013 || Uuring || [[Media:KA Riikliku regulatsiooni otstarbekusest väikestes kaugküttepiirkondades.pdf|Riikliku regulatsiooni otstarbekusest väikestes kaugkütte võrgupiirkondades]]
 +
|-
 +
| 2013 || Uuring || [[Media:MKM Eesti soojusmajanduse analüüs 2013.pdf|Eesti soojusmajanduse analüüs 2013]]
 +
|-
 +
| 2013 || Uuring || [[Media:Eesti Arengufond. Kaugkütte energiasääst.pdf|Kaugkütte energiasääst]]
 +
|-
 +
| 2013 || Uuring || [[Media:Vabamägi, A. 5 auditi kokkuvõte.pdf|Kaugkütte võrgupiirkonna jätkusuutlikkuse, efektiivsuspiiri ja energiasäästupotentsiaali määramine]]
 +
|-
 +
| 2014 || Ettekanne || [[Media:Randma, R. Kuidas kujuneb kaugküttesoojuse hind.pdf|Kuidas kujuneb kaugküttesoojuse hind ja kas hinnakujunemise mehhanism on õiglane?]]
 +
|-
 +
| 2014 || Ettekanne || [[Media:Raantse, R. Elujõuline või hääbuv väikevõrk - Tabivere 10.04.2014.pdf|Elujõuline või hääbuv väikevõrk - Tabivere?]]
 +
|-
 +
| 2013 || Ettekanne || [[Media:T. Saarts. Kaugküte vs lokaalküte.pdf|Kaugküte vs lokaalküte]]
 +
|-
 +
| 2013 || Ettekanne || [[Media: Paabo, A. Ventilatsioon ja soojuspumpade kasutamine kortermajadel ja ühiskondlikel hoonetel.pdf| Ventilatsioon ja soojuspumpade kasutamine kortermajadel ja ühiskondlikel hoonetel]]
 +
|-
 +
| 2013 || Ettekanne || [[Media: Sukles, U. Maakütte käsiraamatu tutvustus.pdf| Maakütte käsiraamatu tutvustus]]
 +
|-
 +
| 2013 || Ettekanne || [[Media: Hovi, M. EMÜ. Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi (nutikas) maja ja katelseadmete õppelabor.pdf| Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi (nutikas) maja ja katelseadmete õppelabor]]
 +
|-
 +
| 2013 || Ettekanne || [[Media: Thalfeldt, M. TTÜ. Rakvere Tark Maja - Eesti esimene liginullenergiahoone - kaugküte kombineerituna lokaalküttega.pdf| Rakvere Tark Maja - Eesti esimene liginullenergiahoone - kaugküte kombineerituna lokaalküttega]]
 +
|-
 +
| 2013 || Ettekanne || [[Media: Thalfeldt, M. TTÜ. Teadmistepõhisest ehitusest. 2014.pdf| Teadmistepõhisest ehitusest]]
 +
|-
 +
| 2008 || Analüüs || [[Media: MTÜ LETEK. Kuusalu valla Kuusalu aleviku kaugküttesüsteemi rekonstrueerimise teostatavuse analüüs. 2008.pdf| Kuusalu valla Kuusalu aleviku kaugküttesüsteemi rekonstrueerimise teostatavuse analüüs]]
 +
|-
 +
| 2008 || Uuring || [[Media: Muhu Vallavalitsus. Muhu valla Liiva kaugküttesüsteemi rekonstrueerimise tasuvusuuring. 2008.pdf| Muhu valla Liiva kaugküttesüsteemi rekonstrueerimise tasuvusuuring]]
 +
|-
 +
| 2013 || Aruanne || [[Media: Konkurentsiamet. Aastaraamat 2013. 2013.pdf| Konkurentsiameti aastaraamat 2013]]
 +
|-
 +
| 2014 || Ettekanne || [[Media: Vertmann, S.T. Euroopa energiapoliitika valikud. Kas Euroopal on üldse valikut. 2014.pdf| Euroopa energiapoliitika valikud. Kas Euroopal on üldse valikut]]
 +
|-
 +
| 2014 || Ettekanne || [[Media: Taukar, A. Eesti uus energiapoliitika. Konkurentsivõimeline taastuvenergia Eestis. 2014.pdf| Eesti uus energiapoliitika. Konkurentsivõimeline taastuvenergia Eestis]]
 +
|-
 +
| 2014 || Ettekanne || [[Media: Mere, T. Eesti energiapoliitika mõju riigi konkurentsivõimele. 2014.pdf| Eesti energiapoliitika mõju riigi konkurentsivõimele]]
 +
|-
 +
| 2014 || Ettekanne || [[Media: Liive, S. Eesti põlevkivienergeetika tulevik. 2014.pdf| Eesti põlevkivienergeetika tulevik]]
 +
|-
 +
| 2014 || Ettekanne || [[Media: Laaniste, M. Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030. 2014.pdf| Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030]]
 +
|-
 +
| 2014 || Lõpparuanne || [[Media: Rahandusministeerium. Perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate finantsinstrumentide eelhindamine. 2014.pdf| Perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate finantsinstrumentide eelhindamine]]
 +
|-
 +
| 2012 || Magistritöö || [[Media: Kund, K., Semilarski, M. Korteriühistute sotsiaalne ja finantsiline võimekus korterelamute renoveerimiseks. 2012.pdf| Korteriühistute sotsiaalne ja finantsiline võimekus korterelamute renoveerimiseks]]
 +
|-
 +
| 2013 || Aruanne || [[Media: Konkurentsiamet. Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis. 2014.pdf| Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2013]]
 +
|-
 +
| 2014 || Aruanne || [[Media: Tark, T. Elektrilevi OÜ investeeringute vajalikkuse ja efektiivsuse hindamine 2014.pdf| Elektrilevi OÜ investeeringute vajalikkuse ja efektiivsuse hindamine]]
 +
|-
 +
| 2014 || Aruanne  || [[Media: Konkurentsiamet. Väljavõte - gaasi varustuskindluse analüüs. 2014.pdf| Väljavõte - gaasi varustuskindluse analüüs]]
 +
|-
 +
| 2014 || Aruanne || [[Media: Paist, A. Ekspertarvamus maagaasikoguste mõõtmise kohta. 2014.pdf| Ekspertarvamus maagaasikoguste mõõtmise kohta]]
 +
|-
 +
| 2015 || Ettekanne || [[Media: Reinaste, J. Energiamajanduse kavandamine ja toetused. 2015.pdf| Energiamajanduse kavandamine ja toetused]]
 +
|-
 +
| 2015 || Ettekanne || [[Media: Suu, L. Korterelamu rekonstrueerimistoetuse põhitingimused. 2015.pdf| Korterelamu rekonstrueerimistoetuse põhitingimused]]
 +
|-
 +
| 2015 || Ettekanne || [[Media: Ida, L. Energiasäästu lahendustest korrusmajadele. 2015.pdf| Energiasäästu lahendustest korrusmajadele]]
 +
|-
 +
| 2015 || Ettekanne || [[Media: Vabamägi, A. ESCO - rahastuse võimalus läbi energiasäästu maksumuse. 2015.pdf| ESCO - rahastuse võimalus läbi energiasäästu maksumuse]]
 +
|-
 +
| 2015 || Ettekanne || [[Media: Uutar, A. Energiatõhususe parendamine on majanduslikult otstarbekas ja kuluefektiivne. Näited Eesti praktikast. 2015.pdf| Energiatõhususe parendamine on majanduslikult otstarbekas ja kuluefektiivne. Näited Eesti praktikast]]
 +
|-
 +
| 2015 || Ettekanne || [[Media: Karotamm, M. Hakkepuidu katlamajade investeeringud põlevkiviõli hinna languse taustal - kas ka soojuse hind langeb. 2015.pdf| Hakkepuidu katlamajade investeeringud põlevkiviõli hinna languse taustal - kas ka soojuse hind langeb?]]
 +
|-
 +
| 2015 || Ettekanne || [[Media: Kaasik, H. Sooja tootmine puidugraanulitega – mõistlik ja tänapäevane. 2015.pdf| Sooja tootmine puidugraanulitega – mõistlik ja tänapäevane]]
 +
|-
 +
| 2015 || Ettekanne || [[Media: Lilienberg, J. Soojusmajanduse investeeringud CO2 müügist Austriale. Tulemused. 2015.pdf| Soojusmajanduse investeeringud CO<sub>2</sub> müügist Austriale]]
 +
|-
 +
| 2015 || Ettekanne || [[Media: Tiit, P. Adven Eesti AS kogemused taastuvenergia projektide elluviimisel. 2015.pdf| Adven Eesti AS kogemused taastuvenergia projektide elluviimisel]]
 +
|-
 +
| 2015 || Ettekanne || [[Media: Kaldmaa, G. Kadrina Soojus AS kogemused taastuvenergia projektide elluviimisel. 2015.pdf| Kadrina Soojus AS kogemused taastuvenergia projektide elluviimisel]]
 +
|-
 +
| 2015 || Ettekanne || [[Media: Umbleja, S. 2014-2020 toetused kohalikule energiamajandusele. 2015.pdf| 2014-2020 toetused kohalikule energiamajandusele]]
 +
|-
 +
| 2012 || Aruanne || [[Media: Säästva Arengu Komisjon. Rohetöökohtade potentsiaal Eestis. 2012..pdf| Rohetöökohtade potentsiaal Eestis]]
 +
|}
 +
<br />
 +
 +
== Kontaktvõrgustik ==
 +
Alljärgnevalt on näha artikli kontaktvõrgustikuga liitunuid ning nende panust artikli valmimisse. Kui soovite ka ise kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.
 +
<br />
 +
 +
{{#widget:Iframe
 +
|url=https://docs.google.com/spreadsheet/pub?key=0ApEhZuzxKPKgdFZkVGd0MEFqY2x1dlFYOVQ0cmFteFE&single=true&gid=9&range=B5%3AG42&output=html
 +
|height=200
 +
|width=800
 +
|border=0
 +
}}
 +
<br />
 +
 +
{| 
 +
|-
 +
|[[Pilt:Light bulb.png|25px]]  [[Pilt:Light bulb.png|25px]]  [[Pilt:Light bulb.png|25px]] - autor on teinud olulise panuse artikli valmimisse; autor panustab pidevalt artikli ajakohasena hoidmisel
 +
|-
 +
|[[Pilt:Light bulb.png|25px]]  [[Pilt:Light bulb.png|25px]] - autor on pakkunud ühes või paaris artikli osas olulist sisendit; autor panustab aeg ajalt artikli ajakohastamisse
 +
|-
 +
|[[Pilt:Light bulb.png|25px]] - autor on panustanud mõne üksiku viitega või tähelepanekuga artikli valmimisse
 +
|}
 +
<br />
 +
 +
{{teemahaldur|JAANUS|UIGA|jaanus.uiga@arengufond.ee}}

Viimane redaktsioon: 5. aprill 2016, kell 15:12

Energiaturud.pngSoojusmajandus.png

Artikkel Kaugküttesoojuse hind täiendab artikleid Kaugküte ning Soojuse hind. Kaugküte on soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate soojusega varustamiseks kaugküttesüsteemi kaudu.

Eestis on kaugkütte toimimine reguleeritud: Kaugkütteseadusega, Konkurentsiseadusega, Hädaolukorra seadusega.


Peaartikkel: Kaugküte
Seotud artiklid: Soojuse hind; Soojusmajandus; Soojusvarustus


Kaugküttesoojuse hinna kujunemine

Soojuse müügihind kujuneb muutuv- ja püsikulude ning põhjendatud tulunormi koosmõjul.

muutuvkulu sõltub otseselt soojuse tarbimismahtudest ning koosneb[1]:

a) kasutatavate kütuste;
b) elektri;
c) kemikaalide ning
d) toorvee maksumusest.

Püsikuludeks on seevastu[1]:

a) riiklikud maksud;
b) töötajate palgad;
c) tegevuskulud;
d) seadmete amortisatsioonist tekkivad kulud;
e) investeeringukulud.

Kaugküttesoojuse hinna regulatsioon

Alates 01.11.2010 peavad müüdava soojuse piirhinna Konkurentsiametiga kooskõlastama kõik soojusettevõtjad, kes:

a) müüvad soojust tarbijale;
b) müüvad soojust võrguettevõtjale edasimüügiks tarbijatele;
c) toodavad soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis [2].

Kui kaugkütteettevõte kasutab oma tegevuses hinda, mis oli kehtestatud enne ülaltoodud kuupäeva, siis esimene kooskõlastamine Konkurentsiametiga toimub siis, kui hinda soovitakse muuta.

Hinna kooskõlastamise põhimõtted tulenevad „Kaugkütteseadusest“, mille kohaselt tuleb soojuse piirhind kujundada selliselt, et oleks tagatud:

a) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine;
b) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
c) keskkonnanõuete täitmine;
d) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
e) põhjendatud tulukus[2].

Konkurentsiameti hinna kooskõlastamise metoodika on kujundatud nii, et lisaks ettevõtte majandusjõulisuse tagamisele luuakse ettevõttele ka piisav motivatsioon oma tegevuse efektiivsemaks korraldamiseks. Samuti peab olema tagatud tarbijate kaitse[3].


Tuleb ka arvestada, et suurt turujõudu omavad ettevõtted ei tohi ka hinnaregulatsiooni puudusel suvalisi hindu kehtestada, vaid peavad jälgima, et hinnad oleksid õiglased.[4], [5]

Soojuse piirhinna kujunemine

Seotud artikkel: Soojuse hind


Soojuse piirhind on maksimaalne lubatud hind, millega soojusettevõtja võib tarbijate kaugküttesoojust müüa. Soojusettevõtjad võivad soojust müüa piirhinnast madalam hinnaga. Soojuse piirhinna kujunemisest mitmesuguste müügimahtudega kaugküttepiirkondades annavad ülevaate tabel 1 ja joonis 3. Nimetatud joonisel ja tabelis kajastatud hinnad ei sisalda käibemaksu.

Joonis 3 kirjeldab olukorda, kus kütuse (eriti maagaasi ja põlevkiviõli) hindade märkimisväärsest tõusust tulenevalt on soojuse piirhindade taotlemisel aktiviseerunud eriti väiksemad soojusettevõtted, kelle kulude struktuuris üksnes kulud kütustele moodustavad 70% ja enam. Seetõttu ei ole väiksemates võrgupiirkondades mõnel juhul isegi mõistlike investeeringute teostamise tulemusena tulevikus tagatud kaugkütte jätkusuutlikkus. Sellistes võrgupiirkondades on otstarbekam hinnaregulatsioon (kaugküttepiirkond) lõpetada ning anda tarbijale võimalus valida alternatiivsete ja odavamate kütmisviiside vahel[6].


Samas oleks maagaasi kasutavas suuremas kaugküttepiirkonnas (Suur-KP I) renoveerimistöid läbi viia ka riiklikku kaasabi kasutamata[5].

Kaugküttesoojuse hind

Nagu eelnevalt kirjeldatud, koosneb tarbija jaoks ostetava kaugküttesoojuse hind mitmetest komponentidest, kusjuures enamiku kuludest moodustavad kulud kütusele. Seega on loogiline järeldada, et kaugküttevõrkudes, kus kasutatakse kütusena kallimaid kütuseid (fossiilsed kütused), on soojuse hind lõpptarbija jaoks suurem.

Lisainfoks tuleb mainida, et 239-st Eestis paiknevast kaugküttevõrgust (kaugküttevõrgud Eestis koos hindadega on esitatud joonisel 1) oli seisuga 01.06.2013 Konkurentsiamet kooskõlastanud müüdava soojuse hinna 122-s võrgupiirkonnas[5].

Väiksemaid võrgupiirkondi (müügimahuga < 10 GWh/a), kus kaugküttesoojuse hind ületab 75 €/MWh oli seisuga 01.06.2013 47 (joonis 4). Samal ajal on selliseid suuremaid võrgupiirkondi (müügimahuga > 10 GWh/a ) ainult 4 (joonis 5)).

Konkurentsiameti poolt kinnitatud hindu aastate lõikes on võimalik näha jooniselt 6, kus on kujutatud üht võimalust Konkurentsiametiga kooskõlastatud piirhindade kajastamiseks. Sellise andmete esitlusviisi kitsaskohaks on asjaolu, et keskmistamisel kajastuvad kõigi kaugküttepiirkondade hinnad, kuid mitte nendes müüdud soojusenergia kogused. Probleemi lahendaks kaalutud keskmise hinna arvutamine.

MKM-i arvutuste kohaselt oli 2013. aasta aprilikuus kaugküttepiirkondade kaalutud keskmine hind 68,5 €/MWh (koos KM-ga)[7].

Kaugküttesoojuse hind tulevikus

Hinnaprognoos

Seotud artikkel: Energia hinna prognoosi alused


Kaugküttesoojuse hinda on võimalik prognoosida mitmetel alustel. Joonis 7 kirjeldab mõnda võimalikest prognoosidest.

Prognoos THI-alusel on leitud, kasutades kaugküttesoojuse keskmist hinda (68,5 €/MWh)[7] ning eeldust, et soojusenergia maksumus (ilma KM-ta) muutub seoses tarbijahinnaindeksi (THI) muutumisega[8].

Ülejäänud hinnaprognoosid on koostatud uuringu "Kaugkütte energiasääst" tulemusi ning algeeldusi kasutades. Täpsemalt on algeeldusi kirjeldatud artiklis Energia hinna prognoosi alused.

Joonisel 7 kajastatud hinnad on indikatiivsed. Täpsemad arvutused tuleb koostada iga konkreetse kaugküttepiirkonna kohta eraldi. Sellegipoolest võib järeldada, et kõige soodsam on puiduküttele üleminek väiksemates piirkondades. Suuremates piirkondades on lisaks puidukateldele mõistlik tipukoormust katta õli- või gaasikatlaga. Baaskoormuse katmisel tuleks kasutada biokütuseid.[9]

Hinnakujundus

Seotud artikkel: Hoonete energiatõhusus


Kõigi soojusenergia tootjate puhul, olenemata nende müügimahtudest või kaetavast koormuskõvera osast, tekib probleem õiglase ja kõiki kaasnevaid kulusid arvestava soojusenergia tegeliku hinna määratlemisel. Tulevikus võib soojusenergia müügihind koosneda:

a) muutuvkomponendist või
b) püsi- ja muutuvkomponendist[10].

Eelnimetatuid võib kirjeldada ka kui võimsuse ja energia komponente. Võimsuse eest makstav tasu (nn. abonenttasu) kataks tootjate püsikulud ja kaugküttevõrgu rajamise ja arendamise kulud, samas kui energia eest makstav tasu kataks toodetud energia muutuvkulud.

Nagu ülalpool mainitud, teeb kaugkütteettevõtja peamiselt kahte liiki kulutusi:

a) kulutused kütusele (kütustele);
b) kulutused kaugküttesüsteemi tõrgeteta töö tagamiseks (seadmete hooldamine, uute seadmete soetamine jms).

Neist esimene, kütuse maksumus, sõltub peamiselt sellest kui palju soojust tarbijate poolt kasutatakse. Teine osa kulutusi, mis tehakse süsteemi korrashoiuks (eelkõige investeeringud), sõltub aga peamiselt soojuse kogusest, mida tarbijad vajavad ainult aasta kõige külmemal päeval. See soojuse kogus arvutatakse hoone või selle soojussõlme projekteerimisel ning selle alusel määratakse hoone liitumisvõimsus liitumislepingus. Seega on osa kaugküttesüsteemis tehtavatest kulutustest sõltuv ainult sellest kui palju soojust soovivad tarbijad kasutada kõige külmemal päeval.

Näiteks elamu soojapidavuse parandamine vähendab küll soojuse tarbimist aga kui sellega seoses elamu valdaja ei taotle liitumislepingus oleva liitumisvõimsuse vähendamist säilib ettevõtjal kohustus pidada ülal kaugküttesüsteemi selle endises mahus. Juhul, kui soojusettevõtja on maksimaalkoormuse vähenemisest informeeritud, saab ettevõtja oma edaspidiseid investeeringuid vastavalt planeerida ning korrigeerida.

RSS uudisvoog

Joonis 1. Kaugküttevõrgud Eestis ja müüdava kaugküttesoojuse hind (05.04.2016)
Joonis 6. Konkurentsiametiga kooskõlastatud keskmised ja maksimaalsed soojusenergia piirhinnad lõpptarbijatele[3],[11]
Kaugküttesoojuse piirhinnad näide.jpg

Viited

  1. 1,0 1,1 Fortum Tartu. Hinna kujunemine. (20.10.2013).
  2. 2,0 2,1 Kaugkütteseadus. (22.07.2013).
  3. 3,0 3,1 Konkurentsiamet. Hinnaregulatsioon. (22.07.2013).
  4. Konkurentsiseadus. (12.11.2013).
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 Konkurentsiamet. Riikliku regulatsiooni otstarbekusest väikestes kaugkütte võrgupiirkondades, 2013.
  6. Konkurentsiamet. Aastaraamat 2011. (13.10.2014).
  7. 7,0 7,1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti soojusmajanduse analüüsi kokkuvõte, 2013.
  8. Abimaterjalid tasuvusanalüüsi koostamiseks. (16.07.2013).
  9. 9,0 9,1 Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst, Tallinn 2013.
  10. Kaugkütteseaduse muutmise seadus. Eelnõu. (11.04.2014).
  11. Uiga, J. Kikas, M. Otepää valla soojamajanduse arengukava. Tartu-Otepää 2013.
  12. Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst. Lisa 2, Tallinn 2013.
  13. Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid.


Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2014 Uuring Vana-Võidu kaugkütte audit-analüüs
2013 Teabematerjal Kaugküte - mugav, tõhus ja soodne
2014 Ettekanne Investeeringute tulemuslikkus 2007-2013
2013 Uuring Riikliku regulatsiooni otstarbekusest väikestes kaugkütte võrgupiirkondades
2013 Uuring Eesti soojusmajanduse analüüs 2013
2013 Uuring Kaugkütte energiasääst
2013 Uuring Kaugkütte võrgupiirkonna jätkusuutlikkuse, efektiivsuspiiri ja energiasäästupotentsiaali määramine
2014 Ettekanne Kuidas kujuneb kaugküttesoojuse hind ja kas hinnakujunemise mehhanism on õiglane?
2014 Ettekanne Elujõuline või hääbuv väikevõrk - Tabivere?
2013 Ettekanne Kaugküte vs lokaalküte
2013 Ettekanne Ventilatsioon ja soojuspumpade kasutamine kortermajadel ja ühiskondlikel hoonetel
2013 Ettekanne Maakütte käsiraamatu tutvustus
2013 Ettekanne Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi (nutikas) maja ja katelseadmete õppelabor
2013 Ettekanne Rakvere Tark Maja - Eesti esimene liginullenergiahoone - kaugküte kombineerituna lokaalküttega
2013 Ettekanne Teadmistepõhisest ehitusest
2008 Analüüs Kuusalu valla Kuusalu aleviku kaugküttesüsteemi rekonstrueerimise teostatavuse analüüs
2008 Uuring Muhu valla Liiva kaugküttesüsteemi rekonstrueerimise tasuvusuuring
2013 Aruanne Konkurentsiameti aastaraamat 2013
2014 Ettekanne Euroopa energiapoliitika valikud. Kas Euroopal on üldse valikut
2014 Ettekanne Eesti uus energiapoliitika. Konkurentsivõimeline taastuvenergia Eestis
2014 Ettekanne Eesti energiapoliitika mõju riigi konkurentsivõimele
2014 Ettekanne Eesti põlevkivienergeetika tulevik
2014 Ettekanne Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030
2014 Lõpparuanne Perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate finantsinstrumentide eelhindamine
2012 Magistritöö Korteriühistute sotsiaalne ja finantsiline võimekus korterelamute renoveerimiseks
2013 Aruanne Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2013
2014 Aruanne Elektrilevi OÜ investeeringute vajalikkuse ja efektiivsuse hindamine
2014 Aruanne Väljavõte - gaasi varustuskindluse analüüs
2014 Aruanne Ekspertarvamus maagaasikoguste mõõtmise kohta
2015 Ettekanne Energiamajanduse kavandamine ja toetused
2015 Ettekanne Korterelamu rekonstrueerimistoetuse põhitingimused
2015 Ettekanne Energiasäästu lahendustest korrusmajadele
2015 Ettekanne ESCO - rahastuse võimalus läbi energiasäästu maksumuse
2015 Ettekanne Energiatõhususe parendamine on majanduslikult otstarbekas ja kuluefektiivne. Näited Eesti praktikast
2015 Ettekanne Hakkepuidu katlamajade investeeringud põlevkiviõli hinna languse taustal - kas ka soojuse hind langeb?
2015 Ettekanne Sooja tootmine puidugraanulitega – mõistlik ja tänapäevane
2015 Ettekanne Soojusmajanduse investeeringud CO2 müügist Austriale
2015 Ettekanne Adven Eesti AS kogemused taastuvenergia projektide elluviimisel
2015 Ettekanne Kadrina Soojus AS kogemused taastuvenergia projektide elluviimisel
2015 Ettekanne 2014-2020 toetused kohalikule energiamajandusele
2012 Aruanne Rohetöökohtade potentsiaal Eestis


Kontaktvõrgustik

Alljärgnevalt on näha artikli kontaktvõrgustikuga liitunuid ning nende panust artikli valmimisse. Kui soovite ka ise kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.


Light bulb.png Light bulb.png Light bulb.png - autor on teinud olulise panuse artikli valmimisse; autor panustab pidevalt artikli ajakohasena hoidmisel
Light bulb.png Light bulb.png - autor on pakkunud ühes või paaris artikli osas olulist sisendit; autor panustab aeg ajalt artikli ajakohastamisse
Light bulb.png - autor on panustanud mõne üksiku viitega või tähelepanekuga artikli valmimisse


On Teil ettepanekuid, kuidas "KAUGKÜTTESOOJUSE HIND" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "KAUGKÜTTESOOJUSE HIND" teemahalduriga JAANUS UIGA e-aadressil jaanus.uiga@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad