Erinevus lehekülje "Päikeseenergia ressurss" redaktsioonide vahel
P (Text replacement - "{{Kommentaarid}}" to "") |
|||
208. rida: | 208. rida: | ||
{{teemahaldur|JAANUS|UIGA|jaanus.uiga@arengufond.ee}} | {{teemahaldur|JAANUS|UIGA|jaanus.uiga@arengufond.ee}} | ||
− |
Redaktsioon: 3. juuli 2015, kell 15:40
Artikkel Päikeseenergia ressurss täiendab artiklit Energiaressursid. Artikli alusmaterjalid on koostatud Energiaressursside töögrupi töö tulemusena. Nimetatud tulemused on sisendiks Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukavaga seotud stsenaariumite koostamisele.
SisukordPäikeseenergia ja EestiÜldistMõiste "päikeseenergia kasutamine" all mõeldakse enamasti päikesekiirguse kasutamist
Päikesekiirgust iseloomustab perioodilisus ja juhuslikkus: summaarne päikesekiirgus selgel (joonis 1) ning pilvisel suvepäeval võib Eestis kordades erineda. Sealjuures oleneb reaalselt soojus- või elektrienergiaks muundatav ressurss suuresti:[1]
Kuivõrd Eesti territoorium on suhteliselt väike, siis jaguneb päikese energeetiline ressurss suhteliselt ühtlaselt (suurimaks erinevuseks ~10 %) (joonis 2) [1]. ElektrienergiaElektrienergia tootmisel tuleb arvestada:
Keskkonnateabe keskuse andmetel on ligikaudu 3462 km² rohumaast metsastunud ja metsastumas. Sellest 1/5...1/4 oleks tõenäoliselt kasutatav PV paneelide paigaldamiseks. Sealjuures saab arvestada, et elektri transport kaugele toimub väiksemate kadudega kui soojuse puhul. Võttes arvesse ka maa-ala katvusteguri (50...60 %), siis tuleb maksimaalseks PV-paneeli pindalaks 400...500 km².[2] Enamkasutatavate ränil baseeruvate PV paneelide 1 m² annab tipuvõimsust 150 W ja toodab optimaalse paigutuse (joonis 2) korral aastas 130 kWh elektrienergiat. 400 km² pindalaga paneelid toodaks seega aastas 52 TWh elektrit.[2]
SoojusenergiaPäikese abil soojusenergia tootmisel tuleb arvestada, et transportimise kaod on soojusenergia transportimise korral tunduvalt suuremad kui elektrienergia puhul. Eestis linnade ja asulate alune pindala kokku on ~800 km2 so ~1,8 %. Tootmiseks kasutatava pinna osakaal sellest võiks hoonete katuste ja fassaadide kasutamise korral olla eeldatavalt 1/10...1/8. See pind oleks mõistlik kasutada kollektoritega sooja tootmiseks (maksimaalselt 100 km² - numbri täpsustamiseks oleks vaja teada kontorihoonete ja elamute katuste kogupinda). Praktiliselt jääks kasutatav pindala siiski vahemikku 1...2 km² kanti mis võimaldaks aastas toota kuni 3000 TJ soojusenergiat.[2] Päikese enegeetiline ressurssPäikese energeetilise ressursi hindamise algeeldusedPäikese energeetilise ressursi hindamisel lähtuti järgmistest algeeldustest:
Päikese energeetilise ressursi potentsiaalSeotud artikkel: ENMAK:Stsenaariumid
PV paneelide installeerimise maksumusPV paneelide installeerimise maksumus (koos inverteriga) 1 W installeeritud võimususe kohta sõltub PV jaama suurusest. Tabelis 2 on toodud mitmesuguseid PV-paneelide maksumuse prognoose.
|
|
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Kõiv, Teet-Andrus., Rant, Aivar. Hoonete küte, TTÜ kirjastus 2013.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Eesti Päikeseenergia Assotstatsioon; Rein Pinn.
- ↑ Russak, V.; Kallis, A. Eesti kiirguskliima teatmik, Tallinn 2003. (28.01.2014).
- ↑ PVGIS. Solar radiation and photovoltaic electricity potential. Country and regional maps for Europe. Kättesaadav: http://re.jrc.ec.europa.eu/pvgis/cmaps/eur.htm (28.01.2014). </ ref>
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Estonian Development Fund. Final Report. Energy Resources of Estonia, 2013.
Täiendavat lugemist
Kontaktvõrgustik
Alljärgnevalt on näha artikli kontaktvõrgustikuga liitunuid ning nende panust artikli valmimisse. Kui soovite ka ise kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.
On Teil ettepanekuid, kuidas "PÄIKESEENERGIA RESSURSS" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "PÄIKESEENERGIA RESSURSS" teemahalduriga JAANUS UIGA e-aadressil jaanus.uiga@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all. |