Erinevus lehekülje "Tuuleenergia ressurss" redaktsioonide vahel

Allikas: Energiatalgud
31. rida: 31. rida:
  
 
Alates  2010. aastast võib tuult energiaallikana kasutav tootja saada toetust, kuni kalendriaastas on toetust makstud Eestis kokku 600 GWh tuuleenergiast toodetud elektrienergia eest<ref> Riigi Teataja. [https://www.riigiteataja.ee/akt/13275361 Elektrituruseaduse muutmise seadus]. ''(19.08.2013)''.</ref>.
 
Alates  2010. aastast võib tuult energiaallikana kasutav tootja saada toetust, kuni kalendriaastas on toetust makstud Eestis kokku 600 GWh tuuleenergiast toodetud elektrienergia eest<ref> Riigi Teataja. [https://www.riigiteataja.ee/akt/13275361 Elektrituruseaduse muutmise seadus]. ''(19.08.2013)''.</ref>.
 +
 
=== Tuuleenergia sotsiaalne mõju ===
 
=== Tuuleenergia sotsiaalne mõju ===
  
42. rida: 43. rida:
  
 
Suuremahulised oksjonid, mis on suunatud suurtele tootmistele saavad alguse 2021. aastal, millal on mahuks 450 + 5 GWh ja 2023. aastal juba 650 GWh.<ref>Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030). (2019). https://www.mkm.ee/sites/default/files/teatis_eesti_riiklik_energia-_ja_kliimakava_aastani_2030.pdf</ref> Vähempakkumiste suured formaadid peaksid tunduvalt kahandama toetusi, kuna investeeringud on muutunud aasta-aastalt odavamaks. Seni on Eestis toetus olnud üle 53 euro megavatt-tunni kohta. Soomes toimunud esimese vähempakkumise raames kujunes toetuseks keskmiselt 2,5 eurot, mis rakendub juhul kui kolme keskmise turuhind jääb alla 30 euro.<ref>Sarv, H. (2019). Riik loodab kümne aastaga taastuvenergia toetused nullini viia. ERR, 6. august. https://www.err.ee/968165/riik-loodab-kumne-aastaga-taastuvenergia-toetused-nullini-viia </ref> Paljud tuulikud on täna juba oluliselt võimsamad kui vastav seadus toetuse maksmiseks ette näeb, seega enamus tuulikuid antud toetuse taotlejate alla ei kvalifitseeru (v.a väiketuulikud).
 
Suuremahulised oksjonid, mis on suunatud suurtele tootmistele saavad alguse 2021. aastal, millal on mahuks 450 + 5 GWh ja 2023. aastal juba 650 GWh.<ref>Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030). (2019). https://www.mkm.ee/sites/default/files/teatis_eesti_riiklik_energia-_ja_kliimakava_aastani_2030.pdf</ref> Vähempakkumiste suured formaadid peaksid tunduvalt kahandama toetusi, kuna investeeringud on muutunud aasta-aastalt odavamaks. Seni on Eestis toetus olnud üle 53 euro megavatt-tunni kohta. Soomes toimunud esimese vähempakkumise raames kujunes toetuseks keskmiselt 2,5 eurot, mis rakendub juhul kui kolme keskmise turuhind jääb alla 30 euro.<ref>Sarv, H. (2019). Riik loodab kümne aastaga taastuvenergia toetused nullini viia. ERR, 6. august. https://www.err.ee/968165/riik-loodab-kumne-aastaga-taastuvenergia-toetused-nullini-viia </ref> Paljud tuulikud on täna juba oluliselt võimsamad kui vastav seadus toetuse maksmiseks ette näeb, seega enamus tuulikuid antud toetuse taotlejate alla ei kvalifitseeru (v.a väiketuulikud).
 +
 +
== Tuuleenergia mõjud keskkonnale ==
 +
 +
=== Õhusaaste ===
 +
 +
Tuulikud ei tekita oma tegevusel CO2 ning teisi saasteaineid, mis tekitavad omakorda happevihma, sudu või respiratoorseid haiguseid. WHO hinnangul põhjustab õhusaaste iga aasta ligi 7 miljonit enneaegset surma. Üks elektrituulik toodab oma eluaja jooksul 40 kuni 80 korda rohkem energiat kui kulub selle valmistamiseks. Tuulikute kasuks räägib ka asjaolu, et tuuleenergia ei vaja vett, erinevalt soojuse- ja tuumaelektrijaamadest, kus kasutatakse suur osa Euroopa veeressursist jahutamiseks. Oluline on see eeskätt põhjusel, et Euroopa seisab tulevikus silmitsi üha enam ajutiste vee nappustega.<ref>Boyle, G., Donnison, C., Duckers, L., Elliott, D., Everett, B., Hastings, A., Knös, M., Lindegaard, K., Minns, N., Peake, S., Ramage, J., Scurlock, J. Smith, H., Taylor, D., Warren, J. (2018). Renewable Energy. Power for a Sustainable Future. Fourth Edition. Oxford.</ref>
 +
 +
Tuuleenergia süsiniku jalajälg on küllaltki väike. Kasvuhoonegaaside hulk, mis tekivad tuulikute tootmisel, transportimisel ja paigaldamisel jäävad 9 gCO2/kWh kanti. Samas kui gaasigeneraatori või kivisöegeneraatori emissioon on vastavalt 450 gCO2/kWh ja 1050 gCO2/kWh. Edinburghi ülikooli uuringu järgi leiti, et tuuleenergia kasutus Suurbritannias hoidis vahemikus 2008-2014 ära 36 tonni CO2 emissiooni, mis on võrdne 2,3 miljoni auto eemaldamisega sõiduteedelt. <ref>LSE. (2018). What are the pros and cons of onshore wind energy? http://www.lse.ac.uk/granthaminstitute/explainers/what-are-the-pros-and-cons-of-onshore-wind-energy/</ref>
 +
 +
=== Müra ===
 +
 +
Kuigi tuulenergia vastased kirjeldavad tuulikuid suurte müra tekitajatena, siis reaalsuses ei ole tuulikud oluliselt müra rikkamad kui teised sama võimsusega masinad. Kaasaegsed tuulikud on küllaltki vaiksed. Müra tase dB(A) on akustiliselt kaalutud võtmaks arvesse, et inimkõrv ei ole võrdselt kõigi sageduste puhul tundlik.<ref>Boyle, G., Donnison, C., Duckers, L., Elliott, D., Everett, B., Hastings, A., Knös, M., Lindegaard, K., Minns, N., Peake, S., Ramage, J., Scurlock, J. Smith, H., Taylor, D., Warren, J. (2018). Renewable Energy. Power for a Sustainable Future. Fourth Edition. Oxford.</ref>
 +
 +
Tuulikute müra allikateks on kaks allikat: mehaaniline müra (põhjustatud generaatori, mehaaniliste vahendite poolt) ja aerodünaamiline müra (tuuliku labade ja tuule koosmõjul). Kui räägitakse tuulikute mürast peetakse silmas just mehaanilist müra. Seda müra on hõlbus minimeerida kasutades vaiksemaid ülekandeid või muid tehnilisi uuendusi. Aerodünaamiline müra suureneb see-eest pöörelemiskiiruse kasvades. Sellest tulenevalt on osad turbiinid disainitud opereerima madalama pöörlemiskiirusega. Müra on potentsiaalne häiriv tegur just mõõdukamate tuulte puhul. Tugevate tuulte korral ületab tekkiv tuulemüra tuulikute tekitatava müra. Tänapäeval tegeletakse pidevalt tehnoloogiliste uuenduste arendamisega, et vähendada tuulikute tekitavat müra. Mürale on kehtestatud paljudes riikides erinevaid piiranguid, mis jäävad üldjuhul 40 dB(A) kanti.<ref>Boyle, G., Donnison, C., Duckers, L., Elliott, D., Everett, B., Hastings, A., Knös, M., Lindegaard, K., Minns, N., Peake, S., Ramage, J., Scurlock, J. Smith, H., Taylor, D., Warren, J. (2018). Renewable Energy. Power for a Sustainable Future. Fourth Edition. Oxford.</ref>
  
 
== Tuuleenergia ressurss ==
 
== Tuuleenergia ressurss ==
75. rida: 90. rida:
 
Tuuleenergia ressursi kasutuselevõttu lihtsustab asjaolu, et tehniliselt on võimalik süsteemiga liita suurel hulgal tuuleelektrijaamu<ref name=WPE> Ea Energy Analysis. [[Media: EA Energy Analyses. Wind Power in Estonia. 2010.pdf| Wind Power in Estonia]], 2010.</ref>.
 
Tuuleenergia ressursi kasutuselevõttu lihtsustab asjaolu, et tehniliselt on võimalik süsteemiga liita suurel hulgal tuuleelektrijaamu<ref name=WPE> Ea Energy Analysis. [[Media: EA Energy Analyses. Wind Power in Estonia. 2010.pdf| Wind Power in Estonia]], 2010.</ref>.
  
=== Muud huvitavat tuuleenergiast ===
+
== Muud huvitavat tuuleenergiast ==
  
 
Tuulikute puhul kehtib lihtne loogika, selleks, et saada rohkem elektrit peab rootor ja tuuliku labad olema võimalikult suured ning tuulik võimalikult kõrge, sest seal on tuuleolud soodsamad.<ref>Roberts, D. (2019). These huge new wind turbines are a marvel. They’re also the futuure. Vox. https://www.vox.com/energy-and-environment/2018/3/8/17084158/wind-turbine-power-energy-blades</ref>
 
Tuulikute puhul kehtib lihtne loogika, selleks, et saada rohkem elektrit peab rootor ja tuuliku labad olema võimalikult suured ning tuulik võimalikult kõrge, sest seal on tuuleolud soodsamad.<ref>Roberts, D. (2019). These huge new wind turbines are a marvel. They’re also the futuure. Vox. https://www.vox.com/energy-and-environment/2018/3/8/17084158/wind-turbine-power-energy-blades</ref>

Redaktsioon: 12. august 2020, kell 15:04

Energiaressursid.png

Artikkel Tuuleenergia ressurss täiendab artiklit Energiaressursid.

Peaartikkel: Energiaressursid
Seotud artiklid: Energiatehnoloogiad; Elektri tootmine; Elektrituulik; Taastuvenergiatehnoloogiate maksumused


Tuuleenergiast üldiselt

Eesti Taastuvenergia Koja 2018. aasta lõpu andmetel oli Eestis võrku ühendatud 140 tuulikut, mis olid koguvõimsusega 314 MW. Võrreldes varasema aastaga lisandus võrku 2 MW, kuid see ei tulenenud ühestki uuest rajatatud tuulepargist - tuuleenergia võimsus lisandus Purtse tuuleparki.[1] Wind Europe andmetel lisandus Eestis 2019. aastal 10 MW, mis teeb koguvõimsuseks 320 MW. [2]Eleringi andmetel moodustas 2019. aastal tuuleenergia 36% taastuvenergia kogutoodangust ning tuulikud tootsid 690 GWh elektrienergiat. [3]

2019. aastal paigaldati Euroopas tervikuna 15,4 GW suuruses mahus uusi tuulikuid, millest 76% moodustasid maismaatuulikud. Euroopas on seega 2019. aasta lõpuga koguvõimsus 205 GW, millest 183 GW moodustavad maismaatuulikud ja 22 GW meretuulikud. Euroopa Liidus toodeti elektrienergiat 417 TWh, mis kattis 15% Euroopa Liidu elektrinõudlusest. Uute tuulikute keskmine tootmisvõimsus oli maismaatuulikute puhul 3,1 MW ja meretuulikute puhul 7,2 MW. [4]

IRENA hinnangul oli 2019. aastal maailma suurim tuuleenergia koguvõimsusega riik Hiina – 210 478 MW. Järgnesid USA 103 584 MW ja Saksamaa 60 840 MW. Kui Eesti koguvõimsus oli 2019. aastal 320 MW, siis Lätil oli vastav näitaja 78 MW, Leedul 546 MW ja Soomel 2 282 MW. Maailma koguvõimsus oli 2019. aastal 622 408 MW, millest 594 253 moodustas maismaa tuuleenergia. Väärib märkimist, et maailma 28 155 MW suurusest meretuuleenergia võimsusest moodustas 2019. aastal valdava osa Euroopa – 21 831 MW. Kui maismaa tuuleenergia kolm suurimat riiki on samad, mis üldjärjestuses tuuleenergiat tootvad riigid, siis meretuulikute arvestuses on suurimad riigid hoopis – Suurbritannia 9792 MW, Saksamaa 7507 MW ja Hiina 5930 MW. USA suurus meretuulikute osas on marginaalne – 29 MW.[5]

IRENA hinnangul on Pariisi kliimaeesmärkide täitmiseks vaja, et maismaatuulikute maht kolmekordistuks aastaks 2030 (1787 GW) ja üheksakordistuks aastaks 2050 (5044 GW). Meretuuleenergia maht peaks aga eesmärkide saavutamiseks 2030. aastaks kümnekordistuma (228 GW) ja aastaks 2050 olema 1000 GW. Tuuleenergia kasutus sellises mahus vähendaks 2050. aastaks CO2 emissiooni 6,5 Gt jagu, mis moodustaks Pariisi kliimaeesmärkide täitmiseks vajalikust mahust 27%. IRENA hinnangul on tulevikus suurimaks tuulikute paigaldajaks just Hiina.[6]

Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 näeb ette, et aastaks 2030 peab tuuleenergia koguvõimsus küündima 1200 MW-ni ning toodang 2640 GWh. See tähendab pea neljakordset kasvu võrreldes 2019. aastaga. 2030. aastaks on planeeritud jõuda 42%-lise taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest lõpptarbimisest.[7]

2020. aastal moodustas taastuvenergia toodang 21% elektrienergia kogutarbimisest ehk 1946 GWh[8]. Suurima kasvupotentsiaaliga on just tuuleenergia, eeskätt meretuulepargid.

Viimastel aastatel ei ole Eestis tuuleparkide osas toimunud suuri muutusi. Tingitud on see eeskätt vanast 600 GWh taastuvenergia toetuse mahupiirangust, aga ka keskkonna ning riigikaitse piirangutest, mis takistavad uute tuulikute püstitamist.[9] Seega saab kasv maismaatuulikute osas tulla vaid vanade tuulikute asendamisel uuematega.[10]

Kõik ehitatud tuulepargid asuvad maismaal (tuuleelektrijaamad Eestis on toodud joonisel 1). Viidates elektrisüsteemihaldur Eleringiga ja tuuleenergia arendajate vahel elektrivõrguga liitumiseks sõlmitud lepingutele koguvõimsusega 1844,20 MW ulatuses on Eestis arendamisel ligi 1700 MW maismaa tuuleenergia võimsusi[11]. Lisaks projektid, millel puudub liitumisleping, kuid on näiteks algatatud detailplaneering või keskkonnamõjude hindamine. Siia kuuluvad ka meretuuleparkide arendused. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni andmetel on kokku arenduses maismaa - ja meretuuleparke Eestis ligikaudu 3000 MW ulatuses.


"> Joonisel </xr> kajastatud andmed 2013. aasta kohta kirjeldavad AS Elering prognoosi. Samal ajal kui 2013. aasta taastuvenergia toodang prognooside kohaselt langeb (1210 GWh), on prognoositud tuuleenergia abil toodetud elektrienergia kohuste suurenemist 581 GWh-ni (48 % kogutoodangust)[12].

Alates 2010. aastast võib tuult energiaallikana kasutav tootja saada toetust, kuni kalendriaastas on toetust makstud Eestis kokku 600 GWh tuuleenergiast toodetud elektrienergia eest[13].

Tuuleenergia sotsiaalne mõju

Tuuleenergia puhul tuleb rääkida ka selle sotsiaalsest mõjust – nimelt on tuuleenergia oluline tööandja. Tuuleenergia tööstus võib IRENA andmetel 2030. aastaks anda terves maailmas tööd 3,74 miljonile inimesele ja 2050. aastal juba koguni 6 miljonile. 2018. aastal hinnati vastav näitaja 1,16 miljonile inimesele. Suurimad tuulikute tootjad olid 2018. aastal Vestas 20,3% (Taani), Goldwind 13,8% (Hiina), Siemens Gamesa 12,3% (Saksamaa), GE Renewable Energy 10% (USA).[14]

Toetusskeem

2010. aastast 2018. aastani kehtis tuuleenergiale toetusskeem, mille järgi võis saada toetust kuni kalendriaastas on toetust makstud kokku 600 GWh ulatuses.[15]

Uus seadus näeb ette, et majandus- ja kommunikatsiooniminister korraldab perioodil 2019-2021 iga-aastaselt 5 GWh mahus vähempakkumisi. Seeläbi leitakse kõige odavamad taastuv energia tootjad. Toetust taotleva energiaallika tootmisseade elektriline võimsus peab olema suurem kui 50 kW ja väiksem kui 1 MW. Valitsus otsustab oma korraldusega, milline tootja toodab vähempakkumise raames lisanduva elektrienergia koguse ning kellele makstakse toetust 12 aastat alates tootmise alustamisest.[16]

Suuremahulised oksjonid, mis on suunatud suurtele tootmistele saavad alguse 2021. aastal, millal on mahuks 450 + 5 GWh ja 2023. aastal juba 650 GWh.[17] Vähempakkumiste suured formaadid peaksid tunduvalt kahandama toetusi, kuna investeeringud on muutunud aasta-aastalt odavamaks. Seni on Eestis toetus olnud üle 53 euro megavatt-tunni kohta. Soomes toimunud esimese vähempakkumise raames kujunes toetuseks keskmiselt 2,5 eurot, mis rakendub juhul kui kolme keskmise turuhind jääb alla 30 euro.[18] Paljud tuulikud on täna juba oluliselt võimsamad kui vastav seadus toetuse maksmiseks ette näeb, seega enamus tuulikuid antud toetuse taotlejate alla ei kvalifitseeru (v.a väiketuulikud).

Tuuleenergia mõjud keskkonnale

Õhusaaste

Tuulikud ei tekita oma tegevusel CO2 ning teisi saasteaineid, mis tekitavad omakorda happevihma, sudu või respiratoorseid haiguseid. WHO hinnangul põhjustab õhusaaste iga aasta ligi 7 miljonit enneaegset surma. Üks elektrituulik toodab oma eluaja jooksul 40 kuni 80 korda rohkem energiat kui kulub selle valmistamiseks. Tuulikute kasuks räägib ka asjaolu, et tuuleenergia ei vaja vett, erinevalt soojuse- ja tuumaelektrijaamadest, kus kasutatakse suur osa Euroopa veeressursist jahutamiseks. Oluline on see eeskätt põhjusel, et Euroopa seisab tulevikus silmitsi üha enam ajutiste vee nappustega.[19]

Tuuleenergia süsiniku jalajälg on küllaltki väike. Kasvuhoonegaaside hulk, mis tekivad tuulikute tootmisel, transportimisel ja paigaldamisel jäävad 9 gCO2/kWh kanti. Samas kui gaasigeneraatori või kivisöegeneraatori emissioon on vastavalt 450 gCO2/kWh ja 1050 gCO2/kWh. Edinburghi ülikooli uuringu järgi leiti, et tuuleenergia kasutus Suurbritannias hoidis vahemikus 2008-2014 ära 36 tonni CO2 emissiooni, mis on võrdne 2,3 miljoni auto eemaldamisega sõiduteedelt. [20]

Müra

Kuigi tuulenergia vastased kirjeldavad tuulikuid suurte müra tekitajatena, siis reaalsuses ei ole tuulikud oluliselt müra rikkamad kui teised sama võimsusega masinad. Kaasaegsed tuulikud on küllaltki vaiksed. Müra tase dB(A) on akustiliselt kaalutud võtmaks arvesse, et inimkõrv ei ole võrdselt kõigi sageduste puhul tundlik.[21]

Tuulikute müra allikateks on kaks allikat: mehaaniline müra (põhjustatud generaatori, mehaaniliste vahendite poolt) ja aerodünaamiline müra (tuuliku labade ja tuule koosmõjul). Kui räägitakse tuulikute mürast peetakse silmas just mehaanilist müra. Seda müra on hõlbus minimeerida kasutades vaiksemaid ülekandeid või muid tehnilisi uuendusi. Aerodünaamiline müra suureneb see-eest pöörelemiskiiruse kasvades. Sellest tulenevalt on osad turbiinid disainitud opereerima madalama pöörlemiskiirusega. Müra on potentsiaalne häiriv tegur just mõõdukamate tuulte puhul. Tugevate tuulte korral ületab tekkiv tuulemüra tuulikute tekitatava müra. Tänapäeval tegeletakse pidevalt tehnoloogiliste uuenduste arendamisega, et vähendada tuulikute tekitavat müra. Mürale on kehtestatud paljudes riikides erinevaid piiranguid, mis jäävad üldjuhul 40 dB(A) kanti.[22]

Tuuleenergia ressurss

Tuuleenergia tootmiseks kasutatavad maa-alad

Seotud artikkel: Energiaressursside regulatiivne keskkond

Tuuleenergia tootmiseks kasutatavaid maa-alasid ning tuulenergia potentsiaal Eestis saab praegu kirjeldada järgmiste uuringute ning analüüside kaasabil:

  1. Eesti Energia tellitud ja Rootsi Uppsala Ülikooli Meteoroloogiainstituudi teostatud (2008. aastal) mudelarvutused 103 m kõrgusel merepinnast näitavad Eesti tuulisemateks aladeks Eesti rannikumere Soome lahes, Liivi lahes ning Saaremaast ja Hiiumaast läänes, kus ulatub keskmine tuule kiirus 9,01 kuni 9,25 m/s, rannikust kaugemal võib tuule kiirus ulatuda isegi üle 9,25 m/s. Kuivõrd nimetatud kaart sai koostatud mere tuuleressursi hindamiseks, siis ei saa seda üks-ühele maismaa hindamiseks kasutada. Arvestades kõrguseks 120 m maapinnast võib siiski öelda, et rannikul ulatub tuule kiirus enamasti 8,26 - 8,50 m/s ning rannikust kaugematel metsaga kaetud aladel võib tuule kiirus olla 7,26 – 7,50 m/s. Alasid, mille aastane keskmine tuulekiirus 80 m kõrgusel on vähemalt 6,5 m/s peetakse tuuleenergia arendamisel sobivateks.
  2. Praegu kasutatavatele tehnoloogiatele vastavalt Eesti rannikul tuulikute püstitamiseks sobivaid lagedaid alasid kokku ligi 114 000 ha ehk 7,9% kogu rannikualadest, mis võimaldaks püstitada enam kui 7000 tuulikut [23]. Kui arvestada, et täna püstitatakse peamiselt 2,5 - 3 MW-se võimsusega tuulikuid, siis 'võib maismaal kasutusele võtta 17,5 - 21 GW tuulikuid, mille ligikaudne toodang oleks 29% kasutusteguriga 45 - 53 TWh aastas. Arvestades sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnaalaseid piiranguid ei ole kõik need alad tuuleenergia tootmiseks kasutatavad.
  3. Eesti tuuliseimas osas - Lääne, Pärnu, Saare ja Hiiu maakonnas tuuleenergia arenguks sobivaid alasid kaardistades, leiti kehtivatest seadustest oluliselt karmimaid kriteeriume kasutades, et nimetatud piirkondades on tuuleenergia tootmise arendamiseks kasutatav 8868 ha. Võttes aluseks arenduspiirkondade kogupindala ja väga üldistatud indikatiivse väärtuse (keskmisena 0,15 MW/ha) tuleb teoreetiliseks arendusalade summaarseks energeetiliseks võimsuseks kokku suurusjärgus 1300 MW [24]. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni hinnangul pole kõigil uuringus nimetatud aladel tuulikute püstitamine majanduslikult teostatav ning leiab, et umbes 50 % neist võib tulevikus realiseeruda.
  4. Dokumendi "Üleriigiline planeering Eesti 2030+" alusel saab samas väita, et suuremate maismaatuulikuparkide rajamiseks on suhteliselt palju võimalusi Ida-Virumaa vanadel kaevandusaladel, kus on vähem sotsiaalseid vastuolusid ja looduskaitsepiiranguid. [25] Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni hinnangul on 1500 MW lisavõimsusi maismaal teostatav ka karmide keskkondlike piirangute rakendumisel.
  5. Baltic Sea Region Energy Co-operation (BASREC) konsortsiumi uuringus on hinnatud Läänemere tuuleenergia kasutuselevõtu potentsiaali kolme peamise kuluteguri (tuule kiirus, vee sügavus ja kaugus kaldast) kaudu. Uuringust selgub, et Eesti vetes on häid ja väga häid asukohti 15466 MW (64 TWh) meretuuleenergia rakendamiseks. Kuigi uuring ei käsitlenud detailselt keskkonnakaitselisi piiranguid hinnati pärast nende rakendumist (80% määraga) meretuuleenergia potentsiaaliks Eestis 1429 MW. Tuleb märkida, et ka meretuuleenergia ressursi hindamisel on arvesse võetud kõige rangemaid keskkonnna piiranguid, mistõttu võivad nende, iseäranis üldsuse hoiaku muutudes nii maismaa kui tuuleenergia potentsiaalsete võimsuste numbrid kordades kasvada.[26]
  6. BASREC-i poolt koostatud uuringuga sarnasele tulemusele jõudis Eesti Taastuvenergia Koda oma uuringus Taastuvenergia 100% - üleminek puhtale energiale, kus hinnati, et aastaks 2030 on Eestis võimalik installeerida meretuuleparke 1550 MW võimsuses (vastav toodang 5649 GWh). Samuti leiti, et maismaatuuleparke on võimalik ehitada 500 MW (1274 GWh) ulatuses.[27]

Tuuleenergia ressursi hindamise algeeldused

Lähtudes eelnevast, kasutati Eesti tuuleenergia ressursi hindamisel järgmisi algeeldusi:

  1. Maismaal paiknevate tuulegeneraatorite toodangu puhul on arvestatud lagedaid ranniku-alasid, millele oleks võimalik püstitada 17,5 GW - 21 GW tuulikuid, mille ligikaudne toodang oleks 41-50 TWh aastas.[28]
  2. Potentsiaalne toodang tuuleenergiast merel on leitud, kasutades uuringu "Conditions for deployment of wind power in the Baltic sea region" tulemusi, kus on arvestatud tuule kiiruse, vee sügavuse ja tuulegeneraatorite võimaliku kaugusega kaldast - 15,5 GW (64 TWh). Keskkondlikke piiranguid siinjuures arvestatud pole.[26] , [28]
  3. Aastani 2020 on lisanduvate tasakaalustamiskuludeta võimalik ühendada tuuleelektrijaamu võimsusega kuni 900 MW (enne Estlink 2 käivitumist 600 MW)[29].

Keskkonnamõjud

Eestis on elektrituulikute osas praegu teadaolevalt normeeritud keskkonnamõjuks vaid tuulegeneraatorite töötamisel tekkiv müra. Praktikas võetakse aluseks kõige rangem nõue ehk öine taotlustase uutel planeeritavatel aladel. Elamualadel on selleks 40 dB[30].

Tuuleenergia ressursi potentsiaal

Seotud artikkel: ENMAK:Stsenaariumid


Tabelis 1 ning joonisel 6 on kirjeldatud Energiaressursside töögrupi hinnangut Eesti tuuleenergia ressursi potentsiaalile aastani 2050. Tegemist on ühega võimalikes prognoosidest. Täpsemalt on mitmesuguste ressursside kasutuselevõtuprognoose käsitletud ENMAK-i stsenaariumites.

Tuuleenergia ressursi kasutuselevõttu lihtsustab asjaolu, et tehniliselt on võimalik süsteemiga liita suurel hulgal tuuleelektrijaamu[29].

Muud huvitavat tuuleenergiast

Tuulikute puhul kehtib lihtne loogika, selleks, et saada rohkem elektrit peab rootor ja tuuliku labad olema võimalikult suured ning tuulik võimalikult kõrge, sest seal on tuuleolud soodsamad.[31]

Sellest tulenevalt töötavad paljud ettevõtted uute tehnoloogiate kallal, et muuta tuulikud veelgi võimsamaks, vastupidavamaks ning kättesaadavamaks.

Maailma võimsaim arendusel olev tuulik on Haliade-X. Tuulik on võimsusega 12 MW, 260 meetrit kõrge ning üks tuulik suudab varustada 16 000 Euroopa majapidamist (toodab Saksamaa Põhjamere aladel oludele vastavalt 67 GWh elektrit aastas). Kasutegur küündib koguni 63%-ni. Haliade-X tuulik kogub tuule 38 000 m2 suuruselt alalt.[32]

Tuulepargi loomisel peab arvestama asjaoluga, et tuulikuid ei saa lihtsalt üksteise otsa paigaldada. Kõige parema tuuliku efektiivsuse tagab olukord, kui tuulikud asuvad teineteisest seitsmekordse rootori diameetri kaugusel. Seeläbi välditakse/minimeeritakse turbiini tekitatava turbulentsi mõju teisele tuulikule. Keskeltläbi lähtutakse kogu tuulepargi maa-ala arvutamisel reeglist 4 MW/ruutkilomeetrile.[33]

RSS uudisvoog

Joonis 2. Tuule kiirus Eestis 50 m kõrgusel[35]
Tuule kiirus 50 m kõrgusel Eesti.jpg
Joonis 3. Tuule kiirus Eestis 50 m kõrgusel. Interaktiivne versioon kaardist SIIN [36]
Tuule kiirus.jpg
Joonis 4. Tuule kiirus Eestis 10 m kõrgusel[37]
Kull, A. Tuule kiirus 10 m kõrgusel Eesti.jpg


Viited

  1. Annus, M., Lokk, A., Tralla, K., Petrova, O. (2019). Taastuvenergia aastaraamat 2018. http://www.taastuvenergeetika.ee/wp-content/uploads/2019/06/ETEK-Taastuvenergia-aastaraamat-2018.pdf
  2. Wind Europe. (2020). Wind Energy in Europe in 2019. https://windeurope.org/wp-content/uploads/files/about-wind/statistics/WindEurope-Annual-Statistics-2019.pdf
  3. Elering. (2020). Taastuvelekter kattis möödunud aastal 21 protsenti elektri kogutarbimisest. https://elering.ee/taastuvelekter-kattis-moodunud-aastal-21-protsenti-elektri-kogutarbimisest
  4. Wind Europe. (2020). Wind Energy in Europe in 2019. https://windeurope.org/wp-content/uploads/files/about-wind/statistics/WindEurope-Annual-Statistics-2019.pdf
  5. IRENA. (2020). Renewable Energy Statistics 2020. Abu Dhabi.
  6. IRENA. (2019). Future of wind: Deployment, investment, technology, grid integration and socio-economic aspects (A Global Energy Transformation paper). Abu Dhabi.
  7. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030). (2019). https://www.mkm.ee/sites/default/files/teatis_eesti_riiklik_energia-_ja_kliimakava_aastani_2030.pdf
  8. Elering. (2020). Taastuvelekter kattis möödunud aastal 21 protsenti elektri kogutarbimisest. https://elering.ee/taastuvelekter-kattis-moodunud-aastal-21-protsenti-elektri-kogutarbimisest
  9. Annus, M., Lokk, A., Tralla, K., Petrova, O. (2019). Taastuvenergia aastaraamat 2018. http://www.taastuvenergeetika.ee/wp-content/uploads/2019/06/ETEK-Taastuvenergia-aastaraamat-2018.pdf
  10. ) Meeliste, S., Tammiste, L., Grünvald, O., Kirsimaa, K., Suik, K., Org, M. (2019). Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs. Tallinn. https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/uuringud/eesti_kliimaambitsiooni_tostmise_voimaluste_analuus.pdf
  11. Elering AS. Sõlmitud liitumislepingud, (17.08.2013).
  12. 12,0 12,1 Elering AS. Taastuvenergiast toodetud kogused ja prognoos. (19.08.2013).
  13. Riigi Teataja. Elektrituruseaduse muutmise seadus. (19.08.2013).
  14. IRENA. (2019). Future of wind: Deployment, investment, technology, grid integration and socio-economic aspects (A Global Energy Transformation paper). Abu Dhabi.
  15. Riigi Teataja. (2010). Elektrituruseaduse muutmise seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/13275361
  16. Riigi Teataja. (2020). Elektrituruseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019045?leiaKehtiv
  17. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030). (2019). https://www.mkm.ee/sites/default/files/teatis_eesti_riiklik_energia-_ja_kliimakava_aastani_2030.pdf
  18. Sarv, H. (2019). Riik loodab kümne aastaga taastuvenergia toetused nullini viia. ERR, 6. august. https://www.err.ee/968165/riik-loodab-kumne-aastaga-taastuvenergia-toetused-nullini-viia
  19. Boyle, G., Donnison, C., Duckers, L., Elliott, D., Everett, B., Hastings, A., Knös, M., Lindegaard, K., Minns, N., Peake, S., Ramage, J., Scurlock, J. Smith, H., Taylor, D., Warren, J. (2018). Renewable Energy. Power for a Sustainable Future. Fourth Edition. Oxford.
  20. LSE. (2018). What are the pros and cons of onshore wind energy? http://www.lse.ac.uk/granthaminstitute/explainers/what-are-the-pros-and-cons-of-onshore-wind-energy/
  21. Boyle, G., Donnison, C., Duckers, L., Elliott, D., Everett, B., Hastings, A., Knös, M., Lindegaard, K., Minns, N., Peake, S., Ramage, J., Scurlock, J. Smith, H., Taylor, D., Warren, J. (2018). Renewable Energy. Power for a Sustainable Future. Fourth Edition. Oxford.
  22. Boyle, G., Donnison, C., Duckers, L., Elliott, D., Everett, B., Hastings, A., Knös, M., Lindegaard, K., Minns, N., Peake, S., Ramage, J., Scurlock, J. Smith, H., Taylor, D., Warren, J. (2018). Renewable Energy. Power for a Sustainable Future. Fourth Edition. Oxford.
  23. Kull, Ain. 10 aastat Tartu Ülikooli regionaaltegevust.
  24. OÜ Hendrikson & Ko. Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonnaplaneeringute tuuleenergeetika teemaplaneeringud. Hiiu maakond, detsember 2012.
  25. Siseministeerium. Üleriigiline planeering Eesti 2030+. 2012.
  26. 26,0 26,1 BASREC. Conditions for deployment of wind power in the Baltic sea region, 2012.
  27. Eesti Taastuvenergia Koda; Eesti Keskkonnaühenduste Koda. Taastuvenergia 100% - üleminek puhtale energiale, 2012.
  28. 28,0 28,1 Tuuliki Kasonen (Tuuleenergia Assotsatsioon). (E-kiri 14.01.2013).
  29. 29,0 29,1 Ea Energy Analysis. Wind Power in Estonia, 2010.
  30. Riigi Teataja. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. (19.08.2013).
  31. Roberts, D. (2019). These huge new wind turbines are a marvel. They’re also the futuure. Vox. https://www.vox.com/energy-and-environment/2018/3/8/17084158/wind-turbine-power-energy-blades
  32. Haliade-X 12 MW offshore wind turbine platform. (2020). https://www.ge.com/renewableenergy/wind-energy/offshore-wind/haliade-x-offshore-turbine
  33. Gaughan, R. (2018). How Much Land Is Needed for Wind turbines? https://sciencing.com/much-land-needed-wind-turbines-12304634.html
  34. Elering AS. Eesti elektrisüsteemi tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnang. 2014.
  35. Rathmann, O. The UNDP/GEF Baltic Wind Atlas, 2003.
  36. International Renewable Energy Agency. Global Atlas for Renewable Energy.
  37. Kull, A. Eesti tuuleatlas. Magistritöö: Tartu Ülikool, 1996
  38. 38,0 38,1 Estonian Development Fund. Final Report. Energy Resources of Estonia, 2013.


Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2014 Uuring Levelized Cost of Electricity Renewable Energy Technologies
2003 Uuring The UNDP/GEF Baltic Wind Atlas
2010 Uuring Tuuleenergia Eestis
2012 Uuring Taastuvenergia 100% - üleminek puhtale energiale
2013 Uuring Tuuleenergeetika keskkonnamõjud
2010 Infomaterjal Tuuleenergia klastri strateegiline plaan 2010-2015. Kokkuvõte
2013 Uuring Energia lokaalse tootmise analüüs büroohoonele. Osa I - Taastuvenergialahendused
2013 Uuring Energia lokaalse tootmise analüüs büroohoonele. Osa II - Energiasalvestid ja salvestustehnoloogiad
2013 Uuring Energia lokaalse tootmise analüüs büroohoonele. Osa III - Näidishoone
2014 Veebileht Eesti Tuuleenergia Assotsatsioon
2013 Ettekanne Väikeste elektrituulikute pakettlahendused
2014 Ettekanne Elektrituulikute kasutuspiirid Eestis
2013 Uuring Väiketuuliku optimaalse mastikõrguse analüüs. Kokkuvõte
2013 Uuring Tuule ja päikeseenergia kasutamine Tartu linnas
2011 Aruanne Avamere tuuleparkide rajamisega Loode-Eesti rannikumerre kaasnevate keskkonnamõjude hindamine
2012 Ettekanne Tuuleenergia ühistu - ise toodame, tarbime ja müüme elektrit teistelegi
2011 Ettekanne Analüüs tuuleenergial põhineva elektri tootmiseks vajalike tulutasemete kohta, mis meelitakse Eestisse täiendavaid investeeringuid
2010 Uuring Läänemaa tuuleparkide mõjud lähialade elanikele
2010 Uuring Tuulikud ja tuulepargid Eestis. Senine planeerimine. Probleemid. Ettepanekud lahendusteks
2008 Uuring Taastuvenergeetilise ressursi (eelkõige tuuleenergia) kasutamise prioriteetsed suunad
2013 Ettekanne Tuule- ja päikeseenergia kasutusvõimalused Eestis
2013 Ettekanne Taastuvenergeetika Hiiumaa arengustrateegias
2013 Ettekanne Taastuvenergeetika olulisus kohaliku omavalitsuse tasandil
2012 Ettekanne Taastuvenergia osatähtsus Eestis ja biomassi osatähtsus
2012 Aruanne Rohetöökohtade potentsiaal Eestis
2015 Uuring Current and Future Cost of Photovoltaics
2014 Aruanne Väiketuulikute mõju lindudele ja nahkhiirtele
2013 Aruanne Hanila ja Noarootsi valdades tuuleparkide mürataseme mõõtmine
2014 Aastaraamat Taastuvenergia aastaraamat 2014
2015 Veebileht Global Atlas for Renewable Energy


Light bulb.png Light bulb.png Light bulb.png - autor on teinud olulise panuse artikli valmimisse; autor panustab pidevalt artikli ajakohasena hoidmisel
Light bulb.png Light bulb.png - autor on pakkunud ühes või paaris artikli osas olulist sisendit; autor panustab aeg ajalt artikli ajakohastamisse
Light bulb.png - autor on panustanud mõne üksiku viitega või tähelepanekuga artikli valmimisse


On Teil ettepanekuid, kuidas "TUULEENERGIA RESSURSS" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "TUULEENERGIA RESSURSS" teemahalduriga JAANUS UIGA e-aadressil jaanus.uiga@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad