Võrgukaod: elekter

Allikas: Energiatalgud
Redaktsioon seisuga 24. oktoober 2013, kell 09:32 kasutajalt Alo.allik (arutelu | kaastöö)

(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
ENERGIAMAJANDUS RESSURSIKASUTUS ASUSTUS TRANSPORT STRATEEGILINE PLANEERIMINE


Eleringi hinnang

Võrgukaod saab jagada kahte ossa: ülekandevõrgu (põhivõrgu) kaod ja jaotusvõrgu kaod. Ajalooliselt on võrgukaod jäänud ca 10% juurde brutotootmisest, kusjuures põhivõrgukaod moodustavad sellest ca 3%. Ajaloolised andmed on koondatud Tabelisse 1. Detailsem kadude jagunemine on olnud võimalik välja tuua alates 2009. aastast.


Kadude prognoosimine mõistliku täpsusega on suhteliselt keeruline, et mitte öelda mõttetu tegevus, kuna seda mõjutavad paljud tegurid. Rääkides Põhivõrgu ja jaotusvõrgu kadude vahel saab eristada kolme põhilist erisust ning ühtlasi annab see ülevaate põhivõrgu kadude jagunemisest tüübiti: 1. Kui jaotusvõrkudes on energia sisenemise ja väljumise punktid aasta-aastalt praktiliselt konstantsed, siis põhivõrgus võivad need muutuda drastiliselt. Näiteks kui suur osa Eestis tarbitavast elektrist siseneb põhivõrku Narvast, siis tuleb seda transportida üle kogu Eesti, mis toob kaasa täiendavaid kadusid. Kui aga suur osa elektrist siseneb Harku alajaama läbi Estlink 1, siis see hoopis vähendab kadusid, kuna Tallinn on kõige suurem koormussõlm võrgus. 2. Põhivõrgu kadusid mõjutab elektri transiit läbi Eesti, mis on kodumaise tarbimisega üsnagi samas suurusjärgus. Näiteks aastal 2011 väljus põhivõrgust siseriiki 7,3TWh, kuid Eestist välja 5,1TWh. Jällegi on oluline selle energiavoo suund. Kui suur osa sellest läheb Estlingi kaudu Soome suunas, siis see suurendab oluliselt kadusid (kadudel on ruutsõltuvus läbivast energiavoost), vastupidises suunas aga vähendab. Jaotusvõrkudes transiiti ei esine. 3. Põhivõrgus esinevad koroonakaod, mida jaotusvõrkudes pole. Nende ulatus sõltub suures osas ilmast, eelkõige niiskusest. Põhivõrgu kadude vähenemist tulevikus ei ole ette näha, kuna ülekandevõrk töötab juba tänasel päeval optimaalsel tasemel. Pigem on oodata kadude suurenemist, kuna põhivõrgu bilanssi lisanduvad ka välisühendused Soome (Estlink 1 ja Estlink 2), mille tehnilistest kadudest pool tuleb Eesti põhivõrgu bilanssi. Lisaks mõjutab kadude suurust ka elektri eksport ja transiit läbi sisevõrgu. Hetke seisus on pakkuda järgmisi prognoosi numbreid:

' 2010-2015 2016-2020 2021-2025 2026-2030 2031-2040 2041-2050
ER kaod, GWh 431 524 574 590 600 610
JV kaod brutotootmisest[1] 7% 6.1% 5.5% 5.5% 5.5% 5.5%
[1] Põhineb Elektrilevi OÜ hinnangul.

ER – põhivõrk JV – jaotusvõrk Kogukadu = ER kadu + JV kadu Põhivõrgu kadude jagunemine osakaaluti on toodud Joonisel 1. Võrgukaod.jpg

Kuna põhivõrgus tekkivad kaod sõltuvad suuresti transiidist ja ekspordist, tuleks täpsete numbrite saamiseks saada algandmeid turumodelleerimisest, mille alusel oleks võimalik täpsemalt hinnata transiidist ja ekspordist tekkivate kadude suurust.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad