Euroopa Liidu algatused

Elektrituru disain

Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) algatas 23. jaanuaril 2023. aastal avaliku konsultatsiooni, et saada sisendit küsimustele, mis käsitleb olemasoleva elektrituru disaini toimimist ja võimalikku vajadust selle muutmiseks jätkuva energiakriisi tõttu. Küsimused hõlmavad elektrituru disaini puhul järgevaid teemasid: elektrihinna riskide vähendamine (pikaajalised elektrienergia ostulepingud, tulevikutehingute turg, kahesuunalised hinnavahelepingud, kriisimeetmete rakendamine tavaregulatsiooni osana) tarbimise juhtimine, taastuvenergia rajamise kiirendamine,  tarbijate õigused ja turu läbipaistvus. Elektriturudisaini õigusliku algatuse eesmärk on eelkõige keskenduda aspektidele, mis nõuavad kiiret kohandamist, et muuta turg vastupidavamaks ja vähendada gaasihindade mõju elektriarvetele, toetades samal ajal energia üleminekut. Reformi eesmärk on pakkuda ELi kodanikele ja ettevõtetele kiirelt lisandväärtust käimasoleva kriisi ja 2023/2024 küttehooajal. See hõlmab muudatuste tegemist elektrimääruses (EL) 2019/943, elektridirektiivis (EL) 2019/944 ja määruses (EL) nr 1227/2011 (REMIT).

Materjalid:

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekule:

Euroopa Komisjoni ettepanek:

Ülevaade olulisematest ettepanekutest: 

  1. Võimaldada süsteemihalduritel (Eestis Elering) hankida vähempakkumise teel tipptundidel tarbimise vähendamist (peak shaving product). Muudatuse eesmärk on võimaldada süsteemihalduritel võtta varustuskindluse tagamiseks kasutusele tarbimise juhtimine peale päev-ette turu sulgemist.
  2. Võimaldada põhi- ja jaotusvõrgu ettevõtetel kasutada eraldi arvestiga mõõdetud infot tarbimise juhtimise ja salvestuse mahtude tõendamiseks ning arveldamiseks. Lisaks on tarbijal õigus ühe liitumispunkti taga omada mitut mõõtepunkti. Ettepaneku eesmärk on edendada tarbimise juhtimist ja salvestust.
  3. Võrgutariifi metoodikate ülevaatamine, et need võtaks arvesse nii püsi- kui muutuvkulusid. Muudatuse eesmärk on motiveerida võrguettevõtet hankima tarbimise juhtimist, salvetust, investeerida digitaliseerimisse ja teha ennetavaid investeeringuid, mis võimaldab pikas plaanis tarbija jaoks suuremat kasu.
  4. Nõue kompenseerida põhivõrguettevõtte (Eestis Elering) kogutavatest ülekoormustasudest avamere elektrijaamu juhul, kui avamere elektrijaam ei saa toota täisvõimsusel elektrit võrku ehk on süsteemistabiilsuse tagamiseks alla koormatud, kuna põhivõrguettevõte pole teinud piisavalt ülekandevõimsust kättesaadavaks või ülekandevõimsuse vähenemine on põhjustatud rikkest.
  5. Liikmesriik (LR) edendab PPAde (kahepoolne elektriostuleping, Power Purchase Agreement) sõlmimist läbi PPAsid edendavate instrumentide kasutusele võtmise. Näiteks tagatisskeemid, eesmärgiga vähendada ostja maksehäiretega seotud riske. Liikmesriigi poolne tagatis ei rakendu elektrile, mis on soetatud fossiilsest energiaallikast.
  6. Turupõhised elektritootmise rajamise, laiendamise ja renoveerimise toetusskeemid tuleb sõlmida kahepoolsete hinnavahelepingutena (CfD). Kahepoolsete CfDde puhul lepitakse kokku või kujuneb vähempakkumise teel hinnapiir - kui elektri börsihind on madalam kui kokkulepitud hind, siis makstakse puudujääk riigi/tarbija poolt tootjale ja kui turuhind on kõrgem kokkulepitud hinnapiirist, maksab tootja hinnapiiri ületava kasumi tarbijatele. Hinnapiiri ületav kogutav kasum jagatakse tarbijate vahel proportsionaalselt vastavalt nende tarbimisele. Nõue kohaldub, kui elekter toodetakse järgmistest allikatest:
    • Tuuleenergia;
    • Päikeseenergia;
    • Geotermaalenergia;
    • Hüdroenergia;
    • Tuumaenergia.
  7. Iga kahe aasta tagant hindab regulaator (Eestis Konkurentsiamet) ja koostab raporti järgmise viie aasta kohta elektrivõrgu paindlikkuse (tarbimise juhtimine ja salvetus) vajadusest. Regulaatori analüüs põhineb võrguettevõtete andmetel ja läbiviidud analüüsidel. Raporti põhjal paneb LR paika indikatiivse riikliku salvestuse ja tarbimise juhtimise eesmärgi.
  8. Võimsusmehhanisme rakendades (sh strateegilist reservi) kaalub LR võimalust kaasata skeemis läbi eelistavate kriteeriumite tarbimise juhtimist ja salvetust. LR, kus pole kasutusel võimsusmehhanismid, või on paindlikkuse kogus liiga väike, saab riik paindlikkusvõimsuse olemasolu edendada läbi toetuste.
  9. Energia jagamise õigus. Kõigil kodumajapidamistel, väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel ning avalikel asutustel on õigus osaleda energiajagamises aktiivsete klientidena. Eelmainitud osapooltel on õigus jagada omavahel või läbi juriidilise isiku üksteisega taastuvenergiat kas tasuta või kokkulepitud tasu alusel.

Komisjon on esitanud ka hulga teisi ettepanekuid, nende seas näiteks ettepanek virtuaalse kauplemisplatvormi loomiseks pikaajaliste tehingute sõlmimiseks, kindlate kriteeriumite paika panemine, mille alusel komisjon võib välja kuulutada energiakriisi ja turujärelevalve nõuete karmistamine.

Konsultatsioon:

EL kliimapakett "Eesmärk 55"

Euroopa Komisjon avaldas 14. juulil uue EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi koondnimetajaga „Eesmärk 55“ (ehk „Fit For 55“): ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni.
Paketi üldeesmärk on sisustada EL tasandil möödunud aastal kokku lepitud eesmärki saavutada EL üleselt 2030. aastaks vähemalt 55% kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine võrreldes 1990. aastaga. Selleks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku muuta kõiki olulisemaid kliima- ja energiaraamistiku õigusakte.

Välja pakutud järgmised muudatused energiatõhususe ja taastuvenergia direktiividele:

Energiatõhususe direktiiv:
Euroopa Komisjon tegi ettepaneku uuendada energiatõhususe direktiivi, millega kehtestatakse kõrgem siduv energiatõhususe eesmärk ELi tasandil ja suurendatakse liikmesriikide energiasäästukohustust. Avaliku sektori eeskuju energiatõhususe valdkonnas on peetud oluliseks, millest tulenevalt on kogu avalikule sektorile määratud eraldiseisvad energiatõhususe eesmärgid. Samuti on tehtud ettepanekud ettevõtete energiaauditi kohustuse muutmiseks ning karmistatud soojusele, jahutusele ja koostootmisele kehtivaid energiatõhususe nõudeid. Ettepanek tõstab energiatõhususe kõigis valdkondades esikohale ja kohustab võtma samme energiavaesuse leevendamiseks.
Faktileht "Euroopa Komisjoni ettepanek energiatõhususe direktiivi muutmiseks"

Taastuvenergia direktiiv:
Euroopa Komisjon teeb ettepaneku tõsta Euroopa Liidu ülest siduvat taastuvenergia eesmärki varasema 32%-lt 40%-le, kuhu iga liikmesriik panustab vastavalt oma võimekusele. Lisaks üldeesmärgile sätestatakse spetsiifilised alameesmärgid taastuvenergia kasutamise kohta näiteks hoonetes, tööstussektoris, kütte- ja jahutussektoris. Ühtlasi tuleb muutmisele taastuvenergia transpordieesmärgi arvestamine, mis keskendub nüüd kasvuhoonegaaside heite vähendamisele.
Faktileht "Euroopa Komisjoni taastuvenergia direktiivi uuendamise ettepanek"

Oleme ühiselt (Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium) koostamas Vabariigi Valitsuse seisukohti paketile. Seisukohad on kavas kinnitada Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus selle aasta oktoobris-novembris.

24. augustil kell 14.00-16.00 toimus kogu kliimapaketti tutvustav online infoseminar. Salvestus on järele vaadatav SIIN.

31. augustil toimus taastuvenergia ja energiatõhususe direktiivi muudatusi tutvustav infoseminar. Seminari ettekanded:

1. novembril 15:00 - 17:00 toimus taastuvenergia ja energiatõhususe direktiivide riiklike seisukohti tutvustav veebipõhine infoseminar.