Elamumajandus 2010-2014

Artikkel Elamumajandus 2010-2014 kirjeldab Eesti elamumajanduses toimunut aastatel 2010-2014

Kokkuvõte

Visioon valdkonna arenguks aastani 2050

Aastaks 2050 vastab Eesti elamufondist kolmandik ligi-nullenergiahoone energiatõhususarvu väärtusele ja hoonete sisekliima kehtivatele standarditele. Tagatud on meeldiv, kvaliteetne ja energiasäästlikult ning terviklikult lahendatud elukeskkond. 1

Valdkondlikud väljakutsed

⇒ Elamufondi suur energiakulukus. Elamufondi rekonstrueerimisega on võimalik vähendada hoonete kütteenergia vajadust kuni 50 protsenti ja saavutada sellega imporditavate fossiilkütuste mahu vähenemine ja CO2 emissiooni vähenemine, samuti elukeskkonna kvaliteedi parendamine ja eluasemefondi ülalpidamiskulude vähendamine.

⇒ Hoonete sisekliima ei vasta standardile. Valede renoveerimisvõtete tõttu on rikutud hoonete projekteerimisjärgseid ventilatsioonisüsteeme, mille tulemusena paljude ruumide sisekliima ei ole tervislik, halvendab rahva tervist ning vähendab tervena elatud eluiga.

⇒ Eluasemekeskkonna planeerimise ebaefektiivsus. Planeeringute mõju hindamise protsessis ei arvutada planeeritava piirkonna energiakasutust ei hoonetes tarbitava energia ega igapäevase (sund)liikuvusega (töö–kodu–lasteaed–kool) seotud kütuse- ja ajaressurssi.

Elamumajandus 2010-2014

Rahalised näitajad2:

:* Elamumajandusse ja energiatõhususe valdkonda suunati 2014. aastal vahendeid 17,2 mln €2014 ulatuses (↑16,8 mln €2014 vs 2010). Perioodil 2010–2014 keskmisena suunati elamumajanduse energiakasutuse valdkonda toetusi 43,8 mln €2014/a. Suurima osa toetusmahust moodustasid investeeringutoetused avaliku sektori hoonetesse (171,8 mln €2014).

:* Korterelamute ning väikeelamute rekonstrueerimise hoogustamiseks on vaja toetusi 95 miljonit eurot aastas. Perioodil 2014–2020 on planeeritud korterelamute rekonstrueerimise toetamiseks ligi 14,3 miljonit eurot aastas.

Rekonstrueerimine:

:* 2014. aastal oli korterelamute rekonstrueerimismaht 0,84 mln m2/a (???↑?0,59 mln m2/a vs 2011).

:* 2014. aastal oli väikeelamute rekonstrueerimismaht 0,033 mln m2/a (???↑?0,012 mln m2/a vs 2011).

Uusehitus:

:* 2014. aastal võeti kasutusse 0,1 mln m2 korterelamute netopinda (?↑0,035 mln m2/a vs 2011).

:* 2014. aastal võeti kasutusse 0,14 mln m2 väikeelamute netopinda (?↑0,036 mln m2/a vs 2011).

:* 2014. aastal võeti kasutusse 0,53 mln m2 mitteelamute netopinda (?↑0,2 mln m2/a vs 2011).

Valdkonda mõjutavad välised tegurid

Euroopa Liidu pikaajaline energia- ja kliimapoliitika:

⇒ EL suundumus on liikuda madala süsinikuheitmega majanduse poole aastaks 2050.

⇒ EL-i ülene eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu aastaks 2030 27 protsendini energia lõpptarbimises.

⇒ EL energiatõhususe seatud mittesiduv eesmärk on suurendada aastaks 2030 energiatõhusust 27 protsendi võrra.

Globaalsed trendid3:

⇒ Toornafta ja maagaasi hinnalangus ja hinna aeglane taastumine.

⇒ Elektritarbimise osatähtsuse suurenemine energia lõpptarbimises.

⇒ Rahvastiku vähenemine, vananemine ning linnastumine.

⇒ Kliima soojenemine (Eestis kütteperioodi keskmine temperatuur ?2 °C aastaks 2050).177

Valdkonda mõjutavad siseriiklikud tegurid

Riiklikud eesmärgid:

⇒ Eesti eesmärk tõsta taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimises 2020. aastaks 25 protsendini.

⇒ Eesti eesmärk on säilitada 2020. aastaks energia lõpptarbimise tase 2010. aasta tasemel (32,8 TWh).

Vabariigi Valitsuse tegevuskava4:

⇒ Soovime Eesti energiaportfelli mitmekesistamist, sealhulgas bio- ja kohalike kütuste osakaalu suurendamist transpordis ning hajutatud, kohalikel kütustel põhineva väiketootmise edendamist.

⇒ Toetame energiasäästu tagavate meetmete juurutamist, sealhulgas ligi-nullenergia ehitusnõuete rakendamist. Tõstame avalike hoonete energiatõhusust projekteerimisel, ehitamisel ja renoveerimisel. Loome tingimused ja keskkonna energiaühistute ning energiateenusettevõtete tekkeks.

⇒ Jätkame praegusel EL eelarveperioodil kortermajade renoveerimise programmi 100 miljoni euro mahus eesmärgiga parandada elamute energiatõhusust ja vähendada jooksvaid kulutusi eluasemetele. Võimalusel pakume energiasäästuinvesteeringute tegemiseks tuge ka eramajade omanikele. Analüüsime võimalusi jätkata elamute energiatõhusust tõstvaid investeeringuid ka EL vahendite lõppedes.

⇒ Maksame mikrotootjatele taastuvenergia toetust kogu võrku antud elektrienergia ulatuses.

⇒ Analüüsime bilansienergia süsteemi rakendamist, kus mikrotootjatel on võimalus toota võrku taastuvenergiat ja tasaarveldada see aasta jooksul energiatarbimisega.

⇒ Seame eesmärgiks, et taastuvenergia osakaal elektrienergia lõpptarbimises moodustab aastaks 2030 poole tarbimisest.

Seadusandlus ja toetusmeetmed

⇒ Menetluses on Kaugkütteseaduse ja Elektrituruseaduse muutmise seaduste eelnõud.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusesse tehtud muudatuste alusel tõusevad järgmistel aastatel maagaasi, diislikütuse ning mootoribensiini aktsiisimaksud.

⇒ EL Ühtekuuluvusfondi (ÜF) meetme 6.1 (Energiatõhususe saavutamine elamumajanduses) tegevuste raames rahastatakse järgmisi elamumajandusega seonduvaid tegevusi:

 
6.1.1. Korterelamute rekonstrueerimise toetamine (102 mln € -> ~14,6 mln €/a).
6.1.2. Ligi-nullenergiahoone ehitusprojektide koostamise toetamine (0,29 mln €).

⇒ ÜF meetme 1.4 (Koolivõrgu korrastamine) tegevuste raames rahastatakse järgmisi elamumajandusega seonduvaid tegevusi:

 
1.4.1. Koolivõrgu korrastamise käigus toimuv jätkusuutlike koolide kaasajastamine (196 mln € -> ~28 mln €/a).

⇒ Perioodi 2013–2020 EL-sisese kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise vahenditest kavandatavatest meetmetest rahastatakse järgmisi elamumajnduse energiakasutusega seonduvatele tegevusi:

 
Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes (75 mln € -> ~10,7 mln €/a).

Valdkonnaga seotud valitsusasutused ja suuremad ettevõtted

Asutuse nimi

Seos // Tegevuseesmärk

Ministeeriumid

 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehituse ja elamumajanduse valdkonnas tegeletakse ehitusjärelevalve ja ehitisregistriga seonduvate toimingutega, elamumajanduse ning hoonete energiatõhususega. MKM-i valitsemisalas on Tehnilise Järelevalve Amet.

Ehitusseadustiku väljatöötamine, korteriomandiseaduse ja korteriühistuseaduse rakendamine.

Riigi maksupoliitika (sh aktsiisimaksud) kujundamine. Rahandusministeeriumi valitsemisalas on Maksu- ja Tolliamet ja Statistikaamet.

Ruumilise planeerimise alase tegevuse üleriigiline korraldamine.

Ministeeriumi ülesandeks on tagada haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika sihipärane ja tõhus areng ning teadus- ja arendustegevuse kõrge tase ja konkurentsivõime. Ministeeriumi valitsemisalas on Eesti Teadusagentuur ja SA Archimedes

Kohalikud omavalitsused

 

Kohalikud omavalitsused

Projekteerimistingimuste ja ehituslubade väljastamine.

Ministeeriumide valitsemisalade asutused

 

Hinnaregulatsiooni ja turu järelevalve teostamine elektri, maagaasi ja kaugkütte valdkondades.

Ehitiste ja ehitustegevuse ohutusealane järelevalve

Maksu- ja Tolliameti roll ühiskonnas on tõhus ja täpne maksude haldamine, ettevõtluse hõlbustamine ning ühiskonna ja majanduse kaitsmine.

Statistikaamet pakub usaldusväärset ja objektiivset statistikat Eesti keskkonna, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja majanduse olukorra ning trendide kohta.

Teadus- ja haridustegevuse edendamine ja kaasajastamine.

Alus- ja rakendusuuringute ning teadus- ja arendustegevuse finantseerimine?

Regulatsioonid

Elamumajanduse energiatõhususega seonduvat reguleeritakse Eestis eelkõige Ehitusseadustiku ning selle rakendusaktidega. Ehitusseadustiku eesmärgiks on soodustada jätkusuutlikku arengut ning tagada ohutus, ehitatud keskkonna eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus5. Elamumajandusega seonduvaid regulatsioone kirjeldab alljärgnev tabel:

Õigusakti nimi

Viimati muudetud

Redaktsiooni kehtivuse lõpp

Ehitusseadustik

01.07.2015

-

Korteriühistuseadus

23.03.2014

31.12.2015

Korteriomandiseadus

22.05.2014

31.12.2017

Kaugkütteseadus

01.01.2015

-

Planeerimisseadus

01.09.2015

-

Riigieelarve seadus

01.07.2014

31.12.2015

Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seadus

01.09.2015

-

Alkoholi-,tubaka-,kütuse- ja elektriaktsiisi seadus

01.07.2015

31.12.2015

Tuleohutuse seadus

01.07.2015

31.12.2015

Seadme ohutuse seadus

01.07.2015

-

Mõõteseadus

01.01.2015

-

Valdkonna ülevaade

Rekonstrueerimine:

  • 2014. aastal oli korterelamute rekonstrueerimismaht 0,84 mln m2/a (↑?0,59 mln m2/a vs 2011).
  • 2014. aastal oli väikeelamute rekonstrueerimismaht 0,033 mln m2/a (↑?0,012 mln m2/a vs 2011).

Uusehitus:

:* 2014. aastal võeti kasutusse 0,1 mln m2 korterelamute netopinda (?↑0,035 mln m2/a vs 2011).

:* 2014. aastal võeti kasutusse 0,14 mln m2 väikeelamute netopinda (?↑0,036 mln m2/a vs 2011).

:* 2014. aastal võeti kasutusse 0,53 mln m2 mitteelamute netopinda (?↑0,2 mln m2/a vs 2011).

Valdkonna ülevaadet kirjeldavad järgmised joonised: joonis , joonis joonis ning joonis .

Kulud, tulud, maksud ja subsiidiumid

Rahalised näitajad:

:* Elamumajandusse ja energiatõhususe valdkonda suunati 2014. aastal vahendeid 17,2 mln €2014 ulatuses (?↑?16,8 mln €2014 vs 2010). Perioodil 2010–2014 keskmisena suunati elamumajanduse valdkonda toetusi 43,8 mln €2014/a. Suurima osa toetusmahust moodustasid investeeringutoetused avaliku sektori hoonetesse (171,8 mln €2014).

:* Korterelamute ning väikeelamute rekonstrueerimise hoogustamiseks on vaja toetusi mahus 95 mln €/a3. Perioodil 2014–2020 planeeritud korterelamute rekonstrueerimise toetamiseks ~14,3 mln €/a.

Alapeatükki kirjeldavad tabelid tabel ning tabel .

Elamumajandus ja energiatõhusus 2030

Eesti elamumajanduse energiatarbimist tulevikus on kirjeldatud Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava ENMAK 2030 eelnõus ning selle alusuuringutes. Alusuuringute tulemusi ning algeeldusi ei ole otstarbekas nende suure mahu tõttu siinkohal eraldi välja tuua. Täpsemalt saab Eesti energiamajanduse võimalike tulevikustsenaariumitega tutvuda lehel www.energiatalgud.ee/ENMAK. ENMAK 2030 koostamise raames kirjeldatud sise- ja väliskeskkonna eelduste ning ENMAK 2030 täiemahulisel realiseerumisel on Eesti elamumajanduses oodata järgmisi muutusi - tabel

 

Joonis 1. Kasutusse lubatud rekonstrueeritud korterelamud ja väikeelamud (üksikelamud ja ridaelamud) 2011–2014 6,7

Joonis 2. Kasutusse lubatud uued korterelamud, väikeelamud (üksikelamud ja ridaelamud) ning mitteelamud 2011–2014 8,9

Joonis 3. Kasutusse lubatud eluruumid 2014. aastal 10

Joonis 4. Kasutusse lubatud mitteeluruumid 2014. aastal 11

Tabel 1. Korterelamu toetuse statistika 2010–2014 12

Tabel 2. Toetusmeetmed ja toetuste väljamaksed elamumajanduses ja energiatõhususes 2010–2014 13

Tabel 3. 2

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2015

Aruanne

Eesti energiamajandus 2015

Viited


  1. ENMAK 2030 eelnõu (13.02.2015) alusel.↩︎
  2. ENMAK 2030 elamumajanduse valdkonna arengukava stsenaariumide aruanne.↩︎
  3. Autorite arvutused. IEA Energy Prices and Taxes. 2015. a alusel.↩︎
  4. Vabariigi Valitsus. Eesmärgid ja tegevused. Energeetika. (21.12.2015)↩︎
  5. Riigi Teataja. Ehitusseadustik. (21.12.2015)↩︎
  6. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=EH045&ti=EHITUSLOA+SAANUD+JA+KASUTUSSE+LUBATUD+ELURUUMID+EHITUSE+LIIGI%2C+MAAKONNA+JA+ELAMU+T%DC%DCBI++J%C4RGI+%28KVARTALID%29&path=../Database/Majandus/01Ehitus/01Ehitus-_ja_kasutusload/&lang=2 EH045: Ehitusloa saanud ja kasutusse lubatud eluruumid ehituse liigi, maakonna ja elamu tüübi järgi (kvartalid)]. (21.12.2015)↩︎
  7. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=EH046&ti=EHITUSLOA+SAANUD+JA+KASUTUSSE+LUBATUD+MITTEELAMUD+EHITUSE+LIIGI%2C+MAAKONNA+JA+HOONE+T%DC%DCBI++J%C4RGI+%28KVARTALID%29&path=../Database/Majandus/01Ehitus/01Ehitus-_ja_kasutusload/&lang=2 EH046: Ehitusloa saanud ja kasutusse lubatud mitteelamud ehituse liigi, maakonna ja hoone tüübi järgi (kvartalid)]. (21.12.2015)↩︎
  8. Statistikaamet. Eesti statistika aastaraamat 2015↩︎
  9. SA Kredex. Korterelamute renoveerimisturu ülevaade ja perioodi 2010-2014 korterelamute rekonstrueerimistoetuse mõju analüüs↩︎
  10. SA Kredex. Majandusaasta aruanded↩︎