Elektrienergia hind

Artikkel Elektrienergia maksumus kirjeldab eletrienergia kui kauba maksumust lõpptarbijale.

Elektrienergia hind kujuneb erinevate tingimuste kombinatsioonis, mis on nii pakkumise kui nõudluse poolel pidevas muutumises:

image-20220831093845-1

Näiteks on Konkuretsiameti 2021. aasta hinnaregulatsiooni tulemuste ülevaate kohaselt võrgutasud viimasel kümnel aastal langenud. 16-aastase perioodi jooksul on reaalsetes väärtustes Eleringi põhivara kasvanud ligikaudu 96% ja võrgutasud langenud ligikaudu 6%. Ilma rahvusvaheliste ühenduste rajamiseta oleks hinnalangus veelgi suurem ehk 22,4%. Viimati kooskõlastatud võrgutasudes moodustavad Eleringi rahvusvaheliste ühendustega seotud kulud ligikaudu 24%. Eeltoodu alusel võib väita, et ka Eleringi osas on hinnaregulatsioon olnud edukas. Sellele on kaasa aidanud viimase 22 aasta jooksul üle kolme korra vähenenud kolme suurima jaotusvõrgu elektrikaod, mis kokku moodustavad absoluutse elektrikaona 703 GWh. Paranenud on riketest põhjustatud katkestuste näitajad viidates võrgu töökindluse ja teenuse kvaliteedi tõusule. Eleringi võrgutasusid on mõjutanud eelkõige rahvusvaheliste ühenduste rajamine.

Elektrienergia hinna moodustavad 1. elektrienergia hind (2021=49%), 2. võrguteenus (2021=28%) ning 3. maksud ehk taastuvenergia tasu, elektriaktsiis ja käibemaks (2021=23%). Kodutarbijate elektrihinna komponentide muutused viimastel aastatel on Konkurentsiameti arvutuste alusel järgmised:

image 37

Hind suletud elektriturul

Kuni 01.04.2010 oli elektrienergia hind ( joonis 1) kõigi tarbijate jaoks fikseeritud. Alates eelnimetatud kuupäevast toimus Eesti elektrituru osaline avanemine ning suurtarbijad (aastane elektrienergia tarve ühes tarbimispunktis >2 GWh) said omale õiguse ning kohustuse valida endale elektrienergia müüja 1.

Joonis 1. Elektrienergia hind aastatel 2005...20146

Hind avatud elektriturul

Alates 01.01.2013 ostavad kõik Eesti elektritarbijad elektrienergiat vabaturult 2.
Elektrienergia hind tarbijale kujuneb sealjuures börsihinna joonis 2 ning elektrimüüja kasumimarginaali koosmõjus.

Joonis 2. Elektrienergia börsihind Eestis7

Börsihind

Avatud elektriturul tuleb elektrienergiat käsitleda kaubana, mille maksumust ei reguleerita. Elektri hind kujuneb elektribörsil nõudluse ja pakkumise suhtena. Sealjuures tuleb arvestada, et elekter on kaup, mida tarbitakse samal ajahetkel kui see toodetakse. Elektri salvestamine suurtes kogustes ei ole praegu majanduslikult otstarbekas 2.

Elektrienergia hinda mõjutavad:

  1. tarbimismahud (nõudlus);
  2. ülekandevõimsus ja selle olemasolu;
  3. investeeringud uutesse tootmisvõimsustesse;
  4. ilmastikuolud;
  5. EL-i kliimapoliitika ja heitmekaubandus;
  6. kütuste hinnad.

Eestis tegutsevaks elektribörsiks Nord Pool Spot AS (NPS). NPS elektribörs jaguneb kaheks:

1) päev-ette turg (Elspot) - elektrienergia hinnad ja kogused fikseeritakse järgmise päeva 24-ks tunniks;
2) päevasisene turg (Elbas) - võimaldab oma bilanssi täiendavalt tasakaalustada oma bilanssi, ostes (või müües) puudujääva (ülejääva) osa 3.

Tüüpkoormusgraafikud ja kauglugemine

Elektrienergia hinda arvestatakse vabaturul kauplemisperioodide kaupa. Kauplemisperioodiks on täistund 6.
Tunnipõhiselt muutuva börsihinna olemasolu tingib olukorra, kus tarbitud elektrienergia hinda hakkab tugevalt mõjutama tarbimise aeg. Mõõteseadmeid, mis võimaldavad kauplemisperioodi kaupa tarbitud elektrienergia kogust mõõta, nimetatakse kauglugemisseadmeteks. Väiketarbijatele (peakaitse alla 63 A) kauglugemisseadmeid enamikel juhtudel veel paigaldatud ei ole. Kauglugemisseadmeta mõõtepunktis tarbitud elektrienergia koguse teisendamine tunnipõhiseks tarbimiseks tüüpkoormusgraafiku alusel 7.

Jooniselt 3 on nähtav näide 2013. aasta juunikuise elektrienergia maksumuse kujunemisest väiketarbijale (aastane elektrienergia tarbimine 4000 kWh). Kui keskmise börsihinna (53,35 €/MWh) järgi oleks juunikuise arvestusliku elektritarbe (288 kWh) maksumuseks kujunenud 15,37 €, siis tüüpkoormusgraafikujärgseks hinnaks oleks kujunenud 15,78 €. Tüüpkoormusgraafikuna on kasutatud Elektrilevi AS võrgupiirkonna tüüpkoormusgraafikut 2013. aasta juunikuu jaoks.

Joonis 3. Tüüpkoormusgraafikujärgse elektrienergia hinna kujunemise näide, oktoober 2015 (hinnale lisandub elektrimüüjate marginaal)8,9

Kauglugemisseadmete paigaldamine peab praegu kehtiva Võrgueeskirja järgi olema lõpetatud hiljemalt 01.01.2017.

Elektrienergia hind tulevikus

Seotud artiklid: Energia hinna prognoosi alused; Elektritootmise ENMAK stsenaariumid

Elektrienergia hinda võib prognoosida mitmetel alustel. Joonisel 4 on kajastatud neist kahte:

  • Elektrienergia hind muutub seoses tarbijahinnaindeksi (THI) kasvuprognoosiga.
  • Elektrienergia hind modelleeritakse lineaarprogrammeerimisel põhineva elektrituru optimeerimismudeliga Balmorel, mis arvestab lisaks Eestis tootmisvõimsustesse tehtavate majanduslikult tasuvate investeeringutega veel ka investeeringutega meid ümbritsevate ning mõjutavate riikide elektrisüsteemidesse. Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava koostamisega seonduvalt modelleeriti elektri hinda 4 erineva stsenaariumi korral. Balmorel - Liberal scenario kirjeldab nn. baasstsenaariumi tulemusi. Täpsemalt on Balmorel mudeli kasutamise algeeldustest ning teiste stsenaariumite tulemustest võimalik lugeda artiklist Elektritootmise ENMAK stsenaariumid.

Joonis 4. Elektrienergia hinna prognoos (11.03.2015) (hinnale lisandub elektrimüüjate marginaal)10

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2014

Ettekanne

Elektri grupiostu head ja vead

2014

Raport

Subsidies and costs of EU energy. An interim report

2014

Raport

Subsidies and costs of EU energy. Lisa 1-3

2014

Raport

Subsidies and costs of EU Energy. Lisa 4-5

2014

Ettekanne

Euroopa energiapoliitika valikud. Kas Euroopal on üldse valikut

2014

Ettekanne

Eesti uus energiapoliitika. Konkurentsivõimeline taastuvenergia Eestis

2014

Ettekanne

Eesti energiapoliitika mõju riigi konkurentsivõimele

2014

Ettekanne

Eesti põlevkivienergeetika tulevik

2014

Ettekanne

Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030

2014

Lõpparuanne

Perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate finantsinstrumentide eelhindamine

2012

Aruanne

Rohetöökohtade potentsiaal Eestis

2015

Uuring

Current and Future Cost of Photovoltaics

-

Veebilehekülg

Elektrihind.ee - elektrienergia müügipakettide võrdlusportaal

-

Veebilehekülg

Energiaturg.ee - elektrienergia müügipakettide võrdlusportaal

2015

Aruanne

Aruanne Elering AS-i investeeringute mõjust ettevõtte võrgutasudele

||

RSS uudisvoog

Viited


  1. Elering AS. Elektrituru avanemine. (15.07.2013).↩︎
  2. Elering AS. Elektrihinna mõjurid. (15.07.2013).↩︎
  3. Elering AS. Elektrituru käsiraamat, Tallinn 2012.↩︎
  4. Riigi Teataja Võrgueeskiri. (16.07.2013).↩︎
  5. Riigi Teataja. Elektrituruseadus. (16.07.2013).↩︎
  6. Elektrilevi AS. Võrguteenuse hind. (27.11.2015).↩︎
  7. Nord Pool Spot AS Elspot prices. (27.11.2015)↩︎
  8. Elektrilevi AS. Tüüpkoormusgraafikud. (27.11.2015).↩︎
  9. Allik, Alo; Uiga, Jaanus; Annuk, Andres. (2013). Wind & Photovoltaic Hybrid Energy System Design on the Basis of Standard Workload Graphs of Estonian Small Consumers13th International Symposium: Topical Problems in the Field of Electrical and Power Engineering; Doctoral School of Energy and Geotechnology II (59 - 62). Elektriajam. (29.07.2013).↩︎
  10. Elektritootmise ENMAK stsenaariumid.↩︎