Energiaressursside regulatiivne keskkond

Allikas: Energiatalgud

Regulatsioonid.pngEnergiaressursid.png

Artikkel Energiaressursside regulatiivne keskkond käsitleb kõiki eestis energiaallikatena kasutatavaid energiaressursse. Tähtsamad Eestis leiduvad ressursid on põlevkivi, turvas ning mets. Samuti on antud artiklis käsitletud kõikjal saadaval olevaid taastuvaid energiaallikaid, nagu tuule-, päikese- ning hüdroenergia. Artikkel käsitleb kõigi kasutatavate ressurssidega seonduvaid keskkonnatasusid (toodud on erinevaid jooniseid, mis vastavalt asjakohasele seadusele kajastavad sätestatud tasumäärasid, toodud on need joonisel 2, joonisel 3, joonisel 4, joonisel 5, joonisel 6, joonisel 7 ning joonisel 8) -eesmärke, -piiranguid, erinevaid maksusid, kasutamise ning edastamise reeglistikke ning muid regulatiivseid aspekte.


Peaartikkel: Regulatsioonid
Seonduvad artiklid: Energiaressursid; Kütuste regulatiivne keskkond


Põlevkivi

Seonduvad artiklid: Põlevkivi energeetiline ressurss


Eesti seadused ja määrused

Maapõueseadus[1] sisaldab põlevkivi kaevelubade väljastamisega seonduvat regulatsiooni ning samuti määrab ära maksimaalse lubatud aastase põlevkivi kaevanduse mahu tonnides. Vastavalt seadusele on lubatud kaevandamismaht 20 miljonit tonni aastas.

Kaevandamisseadus[2] käsitleb ohutus- ja tervishoiunõudeid allmaakaevandamisobjektidel, muuhulgas põlevkivikaevandustes. Põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel on tähtsamateks õigusaktideks maapõueseadus ja kaevandamisseadus. [3]

Keskkonnatasude seadus[4] määrab põlevkivi kaevandamisel ette nähtud tasumäärade ülem- ja alampiirid. Vastavalt seadusele on alampiiriks 0,92 eurot tonni kohta ning ülempiiriks 6,39 eurot tonni kohta. Täpsemalt määratakse iga-aastased kaevandamise tasud Vabariigi Valitsuse määrusega Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad[5]. Põlevkivile kehtestatud tasumäärad vastava seaduse reguleerimisalas on toodud joonis 4 ning joonis 5.

Lisaks määrab keskkonnatasude seadus vee kasutamisega seonduvaid tasusid, muu hulgas ka tasu kaevandustest ning karjääridest(kaasa arvatud põlevkivikaevandustest ja -karjääridest) välja pumbatud vee eest. Karjääridest välja pumbatava vee eest makstava tasu alam- ja ülemmääraks on vastavalt 9,58 ja 63,91 eurot tuhande kuupmeetri vee kohta ning kaevandustest välja pumbatava vee eest makstava tasu alam- ja ülemmääraks on vastavalt 25,56 ja 76,69 eurot tuhande kuupmeetri vee kohta. Täpsemad tasud aastate lõikes on sätestatud määrusega Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus[6] käsitleb erinevate kütustele määratud aktsiisimäärasid, muuhulgas põlevkivile määratud aktsiisimäära. Põlevkivile määratud aktsiisimäär on 0,30 eurot põlevkivi ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta. Kütuseaktsiisist on vabastatud põlevkivi, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks ning põlevkivi, mida kasutatakse kodumajapidamistes kütteainena. Teistele kütustele rakendatud ning rakendatavaid aktsiisimäärasid tutvustab joonis 1.

Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist[7] määrab täpsemalt tasud aastate lõikes karjääridest ning kaevandustest välja pumbatava vee eest makstavad keskkonnatasud, mis on toodud alljärgnevas tabelis:

Tabel: Tasumäärad karjääridest ning kaevandustest välja pumbatava vee eest eurodes tuhande kuupmeetri vee kohta[7]
Aasta 2011 2012 2013 2014 2015
Karjääridest väljapumbatav vesi 14,69 16,16 17,00 17,83 18,72
Kaevandustest väljapumbatav vesi 40,96 45,05 47,35 49,72 52,21

Nõuded maavaravarude kategooriatele ja maavaradele ning maavaravarude kasutusalade nimistu[8] klassifitseerib maavarasid ning seab neile üldnõuded, mille järgi põlevkivi on rohkem kui 10% süngeneetilist orgaanilist ainet sisaldav terrigeen-karbonaatse koostisega kivim, mille tootuskihindi mäemassi kütteväärtus on vähemalt 6,1 MJ/kg (0,00169 MWh/kg).

Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord[9] reguleerib põlevkivimaardlate geoloogiliste uuringute sooritamist.

Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja nende täitmise ning maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise kord[10] määrab põlevkivi kaevandamisel esitatavate aruannete vormi ning selle täitmise korra.

Euroopa Liidu seadused ja määrused

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/81/EÜ[11][3]. Nimetatud direktiiviga teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta on kehtestatud siseriiklikud aastas tekkiva heitkoguse piirkogused põlevkivi kasutamisel eralduvatele järgmistele toodud saasteainetele [3]:

a) vääveldioksiid;
b) lämmastikoksiidid;
c) peenosakesed (PM 2,5);

Hetkel on kehtestatud piirkogused aastaks 2010 ja edaspidi. Käesoelva direktiivi muutmine hõlmas tegevusi, millega võetakse üle 2012. aastal piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni Göteborgi protokolliga kokku lepitud heitkoguste vähendamise kohustused aastaks 2020 ning kehtestatakse täiendavad heitkoguste vähendamise eesmärgid aastateks 2025 ja 2030. [3]

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2010/75/EL[11][3]. Käesolevalt toodud direktiiv tööstusheidete kohta koondab endasse kuus varasemat sellist probleemi käsitlevat EL direktiivi, kehtestamaks ühtset tööstusheidete regulatsiooni, mitte tegeleda üksnes eri valdkondade või ainult välisõhu, vee või pinnase saastamise vältimise seisukohtadega. Tööstusheidete direktiiv kohaldub suure saastepotentsiaaliga tööstuslikule tegevusele, mis on määratud kui keskkonnakompleksloa kohustusega tegevus suurte põletusseadmete, jäätmepõletus- ja koospõletustehaste, orgaanilisi lahusteid kasutavate käitiste ning titaandioksiidi tootvates käitiste kohta. Tööstustegevusvaldkondade ühtse reguleerimise eesmärk on tagada õhku, vette ja pinnasesse juhitava heite vältimise ja kontrollimise, jäätmekäitluse, energia tõhusa kasutamise ja õnnetuste vältimise kompleksne käsitlus. [3]

Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioon[12][3]. Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (nn. Espoo konventsioon) eesmärgiks on kavandatava tegevusega kaasneva olulise kahjuliku piiriülese keskkonnamõju ennetamine, vähendamine ja ohjamine. [3]

Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli (nn. KSH protokoll) eesmärgiks on tagada kõrge keskkonnakaitse, sealhulgas tervisekaitse. Protokoll sätestab muuhulgas ka keskkonnamõju strateegilise hindamise nõuded. [3]

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2011/92/EL[11][3]. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL (nn. KMH direktiiv) eesmärgiks on kavandatava tegevusega kaasneva olulise mõju hindamine keskkonnale ning KMH tulemustega arvestamine tegevusloa andmise menetluses. [3]

Arengukavad

Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015[13] määratleb arengukava kehtimise jooksul põlevkivi kasutamise peamised eesmärgid ning kasutamise mahud. Vastavalt antud arengukavale on eesmärgiks kaevandada põlevkivi aastas maksimaalselt 20 miljonit tonni ning sihiks on seda vähendada 15 miljoni tonnini aastas. Samuti seatakse eesmärgiks suurendada aletrnaiitvsete energiaallikate kasutamise suurendamist eesmärgiga vähendada põlevkivi kasutamist elektri tootmiseks. Lisaks seatakse ülesandeks suurendada keskkonnakaitselist aspekti põlevkivimaardlates ning võtta põlevkivi kaevandatud maa-alad võimalikult kiiresti taaskasutusse, et kaevandamise mõju oleks võimalikult lühiajaline.

Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030[14] eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks ning seab eesmärgiks vähendada põlevkivi osakaalu Eestis elektri tootmises alla 90% aastaks 2015.

Turvas

Seonduvad artiklid: Turba energeetiline ressurss


Eesti seadused ja määrused

Maapõueseadus[1] sisaldab turba kaevandamisega seonduvat regulatsiooni ning vastavalt Maapõueseadusele määrab Vabariigi Valitsus määrusega Turba kriitilise varu ja kasutatava varu suurus ning kasutusmäärad ning vastavalt keskkonnaministri määrusele kinnitatakse Kaevandamisega rikutud mahajäetud turbaalade nimekiri, kus ei rakendata määrusega Turba kriitilise varu ja kasutatava varu suurus ning kasutusmäärad nimetatud turba kriitilise varu suurust ja kasutusmäära.

Säästva arengu seadus[15] käsitleb muuhulgas loodusvarade kasutamise põhimõtteid. Vastavalt Säästva arengu seadusele määrab Vabariigi Valitsus määrusega Turba kriitilise varu ja kasutatava varu suurus ning kasutusmäärad turba lubatud aastased kasutusmäärad, arvestades sealjuures looduslikku juurdekasvu.

Keskkonnatasude seadus[4] määrab turba kaevandamisel ette nähtud tasumäärade ülem- ja alampiirid. Vastavalt seadusele on alampiiriks 1,15 eurot tonni kohta ning ülempiiriks 2,87 eurot tonni kohta. Täpsemalt määratakse iga-aastased kaevandamise tasud Vabariigi Valitsuse määrusega Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad. Kehtestatud tasumäärad vastava seaduse reguleerimisalas on toodud joonis 4 ning joonis 5.

Turba kriitilise varu ja kasutatava varu suurus ning kasutusmäärad[16] määrab ära Eestis kokku ning piirkonniti ära turba kriitilise ning kasutatava varu ning aastase kasutusmäära. Vastavalt määrusele on Eestis turba kriitilise varu suuruseks 1 590 000 tuhat tonni, kasutatava varu suuruseks 573 100 tuhat tonni ning aastaseks kasutusmääraks 2 653 tuhat tonni.

Nõuded maavaravarude kategooriatele ja maavaradele ning maavaravarude kasutusalade nimistu[8] klassifitseerib maavarasid ning seab neile üldnõuded, mille järgi turvas on ebatäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev setend, mille mineraalainete sisaldus ei ületa 35% kuivaine massist.

Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad[5] määrab vastavalt Keskkonnatasude seadusele täpsed iga-aastased tasumäärad turba kaevandamisel tonni kohta.

Tabel: Tasumäärad turba kaevandamisel[5]
Aasta 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Tasu, €/t (vähelagunenud turvas) 1,40 1,40 1,40 1,68 2,02 2,42
Tasu, €/t (hästilagunenud turvas) 1,15 1,15 1,15 1,38 1,66 1,99

Euroopa Liidu seadused ja määrused

Märgalade kaitse konventsioon (Ramsari konventsioon)[17]. Ramsari konventsiooni näol on tegu rahvusvahelise lepinguga, mille eesmärgiks on märgalade säilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine. Lepinguga tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse piirata nende kadu. [18]

Arengukavad

Keskkonnaministeeriumi arengukava aastateks 2011-2014 [19] on Keskkonnaministeeriumi strateegiline tegevusplaan. Muuhulgas seatakse eesmärgiks korrastada 3% mahajäetud korrastamist vajavatest turbaaladest.

Tuule- ja päikeseenergia

Seonduvad artiklid: Tuuleenergia ressurss; Päikeseenergia ressurss


Eesti seadused ja määrused

Elektrituruseadus[20] kehtestab tuule- ja päikeseenergiast toodetud elektri makstavad toetused. Tuule- ja päikeseenergiast toodetud elektrienergia eest makstakse toetust 53,7 eurot megavatt-tunni kohta. Tuuleenergiat taastuva allikana kasutavad tootjad saavad Eesti riigis kokku toetust kuni 600 gigavatt-tunni toodetud elektri eest ühe kalendriaasta jooksul. Samuti ei saa toetust tuuleenergiast elektri tootmise eest tuuleelektrijaamast, mille ehitamiseks on makstud investeeringutoetust.

Euroopa Liidu seadused ja määrused

Euroopa Liidu direktiiv 28/2009[21] sätestab Euroopa Liidu kliimapoliitika "20/20/20" eesmärgid kõikidele liikmesriikidele, mis on omakorda võetud eesmärkideks paljudes arengukavades. Eesti eesmärgiks on tõsta taastuvate energiallikate osakaalu kogu energiatarbimisest 25%-ni.

Arengukavad

Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020[22] on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt välja antud arengukava, mis seab peamised eesmärgid taastuvenergia kasutamiseks aastaks 2020. Eesmärgiks taastuvatest energiaallikatest energia tootmise osakaaluks lõpptarbimisest aastaks 2020 on 25% ning taastuvatest allikatest elektri tootmise osakaaluks brutotarbimisest 15% aastaks 2020.

Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018[23] seab eesmärgiks toota taastuvatest allikatest vähemalt 15% kogu toodetud elektrist aastaks 2015.

Hüdroenergia

Seonduvad artiklid: Hüdroenergia ressurss


Eesti seadused ja määrused

Elektrituru seadus[20] seab taastuvatest energiaallikatest, muuhulgas hüdroenergiast toodetud elektrienergia eest makstava taastuvenergia toetuse. Hüdroenergia eest toodetud elektri eest makstakse 53,7 eurot iga megavatt-tunni toodetud elektrienergia eest.

Veeseadus[24] sätestab vee-energia kasutamisel veekogu paisutamisel jälgitava reeglistiku. Paisutamisele, veetaseme alandamisele, veekogu tõkestamisele ning paisule esitatavad nõuded kehtestatakse eraldi keskkonnaministri määrusega Nõuded veekogu paisutamise, veetaseme alandamise ja veekogu tõkestamise ning paisu kohta.

Nõuded veekogu paisutamise, veetaseme alandamise ja veekogu tõkestamise ning paisu kohta[25] seab nõuded veekogu paistuamisele ning veetaseme alandamisega, nagu on ette nähtud Veeseadusega.

Euroopa Liidu seadused ja määrused

Euroopa Liidu direktiiv 28/2009[21] sätestab Euroopa Liidu kliimapoliitika "20/20/20" eesmärgid kõikidele liikmesriikidele, mis on omakorda võetud eesmärkideks paljudes arengukavades. Eesti eesmärgiks on tõsta taastuvate energiallikate osakaalu kogu energiatarbimisest 25%-ni.

Arengukavad

Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020 [22] on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt välja antud arengukava, mis seab peamised eesmärgid taastuvenergia kasutamiseks aastaks 2020. Eesmärgiks taastuvatest energiaallikatest energia tootmise osakaaluks lõpptarbimisest aastaks 2020 on 25% ning taastuvatest allikatest elektri tootmise osakaaluks brutotarbimisest 15% aastaks 2020.

Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 [23] seab eesmärgiks toota taastuvatest allikatest vähemalt 15% kogu toodetud elektrist aastaks 2015.

Mets

Seonduvad artikkel: Metsa energeetiline ressurss


Eesti seadused ja määrused

Metsaseadus[26] seab paika metsa haldamise üldreeglid, riigi ülesanded metsanduse reguleerimiseks ning samuti on Metsaseaduse järgi ette nähtud Eesti Metsanduse Arengukava koostamine iga kümne aasta tagant. Vastavalt Metsaseadusele tegeleb riigi omandis oleva metsa korraldamise ning hooldusega Riigimetsa Majandamise Keskus. Metsaseadus sätestab ka riigile kuuluvas metsas uuendusraie jaoks vajaliku kasutusõiguse hinna kriteeriumid. Kasutusõiguse hind ei või olla väiksem kui määruses Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord kästitletud metoodika seda ette näeb.

Keskkonnatasude seadus[4] näeb ette, et õiguse eest teha uuendusraiet riigile kuuluvad metsas on vajalik maksta loodusvara kasutusõiguse tasu. Vastava loodusvara kasutusõiguse tasu suurus määratletakse Metsaseaduses sätestatud viisil.

Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord[27] käsitleb riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müüki ning kehtestab metsamaterjali hinna määramise kriteeriumid.

Euroopa Liidu seadused ja määrused

Euroopa Liidu direktiiv 28/2009[21] sätestab Euroopa Liidu kliimapoliitika "20/20/20" eesmärgid kõikidele liikmesriikidele, mis on omakorda võetud eesmärkideks paljudes arengukavades. Eesti eesmärgiks on tõsta taastuvate energiallikate osakaalu kogu energiatarbimisest 25%-ni.

Arengukavad

Eesti Metsanduse Arengukava Aastani 2020[28] on 2010. aastal Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud dokument, mis seab eesmärgid metsaressursi kogusuurusele, juurdekasvule, iga-aastastele hooldus- ning uuendusraie mahtudele ning muule hooldustegevusele aastatel 2011 kuni 2020. Eesmärgiks on tõsta uuendusraiemahtu aastaks 2020 10,1 miljoni tihumeetrini ... Samuti on eesmärgistatud puitkütuste kasutamise maht energiatootmiseks, mis antud arengukava perioodi jooksul on 30 PJ aastas.

Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020 [22] on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt välja antud arengukava, mis seab peamised eesmärgid taastuvenergia kasutamiseks aastaks 2020. Eesmärgiks taastuvatest energiaallikatest energia tootmise osakaaluks lõpptarbimisest aastaks 2020 on 25% ning taastuvatest allikatest elektri tootmise osakaaluks brutotarbimisest 15% aastaks 2020.

Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 [23] seab eesmärgiks toota taastuvatest allikatest vähemalt 15% kogu toodetud elektrist aastaks 2015.

Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 2007-2013[29] eesmärk on rakendada meetmeid, mis edendavad Eestis biomassi ning bioenergia kasutust ning suurendavad nende energiaallikate osalust kogu energiatarbimises. Suuremateks biomassi kasutamise lõppeesmärkideks on viia biomassist koostootmisrežiimil toodetud elektrienergia osakaal kogu elektrienergiast 3%-ni ning taastuvatest allikatest toodetud soojuse osakaal kaugküttesoojuses 33%-ni aastaks 2013.

Biomassi tegevuskava[30] on Euroopa Liidu poolt väljastatud tegevuskava mis analüüsib biomassi kasutamise olukorda Euroopa Liidu energeetikas ning selle edendamise võimalusi. Peamisteks meetmeteks selle saavutamiseks nähakse biomassi kasutamise toetamist kaugküttesektoris ning uuringute läbi viimist biomassist elektri tootmise alal.

Muud bioenergia ressursid

Seotud artiklid: Biogaas; Biogaasi energeetiline ressurss; Rohtse biomassi energeetiline ressurss


Eesti seadused ja määrused

Maagaasiseadus[31] sätestab, et selles loetletud nõuded gaasile kehtivad ka biogaasile, biomassist saadavale gaasile, kui need vastavad maagaasi kvaliteedinõuetele ning neid saab gaasivõrgu kaudu edastada. Siit lähtub, et biogaas ning biomassist saadav gaas on Maagaasiseaduse silmis võrdväärne maagaasiga, kui seda edastatakse maagaasivõrgu kaudu.

Vaata ka: Maagaasi puudutavad regulatiivsed dokumendid

Euroopa Liidu seadused ja määrused

Biomassi tegevuskava[30] on Euroopa Liidu poolt väljastatud tegevuskava mis analüüsib biomassi kasutamise olukorda Euroopa Liidu energeetikas ning selle edendamise võimalusi. Peamisteks meetmeteks selle saavutamiseks nähakse biomassi kasutamise toetamist kaugküttesektoris ning uuringute läbi viimist biomassist elektri tootmise alal.

Arengukavad

Eesti pikaajaline energiamajanduse arengukava 2030+ on välja töötamisel ning plaani järgi kinnitatakse 2014. aasta teises pooles. Antud dokument on endistest energiamajanduse arengukavadest laiapõhjalisem ning asendab ka senist Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 2007-2013.

Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 2007-2013[29] eesmärk on rakendada meetmeid, mis edendavad Eestis biomassi ning bioenergia kasutust ning suurendavad nende energiaallikate osalust kogu energiatarbimises. Suuremateks biomassi kasutamise lõppeesmärkideks on viia biomassist koostootmisrežiimil toodetud elektrienergia osakaal kogu elektrienergiast 3%-ni ning taastuvatest allikatest toodetud soojuse osakaal kaugküttesoojuses 33%-ni aastaks 2013.

Eesti maaelu arengukava 2014-2020[32] näeb ette toetused põllumajandusettevõtetele, kes kasvatavad või töötlevad biomassi või toodavad bioenergiat vastavate investeeringute tegemiseks kuni 60% investeeringu väärtusest.

Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020 [22] peamiseks eesmärgiks biokütuste valdkonnas on biokütuste osakaalu tõstmine transpordis 10%-ni.

Jäätmed

Seonduvad artiklid: Jäätmete energeetiline ressurss


Eesti seadused ja määrused

Jäätmeseadus[33] seab nõuded jäätmete käitlemisele, taaskasutusele ning ladustamisele. Vastavalt jäätmeseadusele kehtestab ka Vabariigi Valitsus jäätmete ning ohtlike jäätmete nimekirja määrusega Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu.

Vastavalt jäätmeseadusele on vajalik taotleda eraldi jäätmepõletusluba jäätmete põletamiseks eesmärgiga põletamisel eralduva soojuse ära kasutamiseks kas elektri tootmiseks või muul viisil. Sätestatud on ka jäätmepõletusloas nõutav informatsioon.

Tööstusheite seadus[34] reguleerib jäätmeid põletavatele seadmetele kehtivaid nõudeid, välja arvatud biomassi hulka kuuluvaid jäätmeid põletavad seadmed. Tööstusheite seadusest tulenevate nõuete käsitluses ei ole oluline, kas jäätmete põletamisel tekkiv soojus kasutatakse mõne muu protsessi raames kasulikult ära või mitte. Jäätmeid põletavatele seadmetele seatakse nõuded asukoha valikule, tekkiva soojuse kasutamisele ning jäätmete vastuvõtmisele jäätmepõletusseadmesse. Vastavalt Tööstuheite seadusele väljastab keskkonnaminister ka määruse Täpsemad nõuded jäätmepõletus- ja koospõletustehase käitamisele, mis seab täpsed tehnilised piirangud jäätmete põletamise protsessis vastavalt jäätmeid põletatavate jäätmete tüübile.

Jäätmepõletusseadmetest väljuvate heitgaaside saasteainete heite piirväärtused ning vastavate piirväärtuste hindamise kriteeriumid on toodud välja määrustes Jäätmepõletus- ja koospõletustehastest väljuvates gaasides sisalduvate saasteainete heite piirväärtused ning välisõhku väljutatava heite piirväärtustele vastavuse hindamise kriteeriumid ja Jäätmepõletustehastest ja koospõletustehastest väljuvates gaasides ja nende puhastamisel tekkiva reovee käitlemise tulemusena tekkivas heitvees sisalduvate dioksiinide ja furaanide samaväärsuskordajad ning nende lisades.

Samuti käsitleb Tööstusheite seadus jäätmepõletustehaste sulgemisprotseduure.

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu[35] kehtestab jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu, nagu ette nähtud Jäätmeseadusega.

Täpsemad nõuded jäätmepõletus- ja koospõletustehase käitamisele[36] sätestab täpsed tehnilised nõuded jäätmepõletusseadmetes toimuvale jäätmepõletusprotsessile vastavalt seal põletavate jäätmete tüübile.

Jäätmepõletus- ja koospõletustehastest väljuvates gaasides sisalduvate saasteainete heite piirväärtused ning välisõhku väljutatava heite piirväärtustele vastavuse hindamise kriteeriumid[37] sätestab vastavalt Tööstusheite seadusele jäätmepõletusseadmetest väljuvates heitgaasides sisalduvate saasteainete piirväärtused ning nende hindamise kriteeriumid.

Jäätmepõletustehastest ja koospõletustehastest väljuvates gaasides ja nende puhastamisel tekkiva reovee käitlemise tulemusena tekkivas heitvees sisalduvate dioksiinide ja furaanide samaväärsuskordajad[38] määrab ära jäätmepõletustehaste õhku paisatavates heitgaasides sisalduvate dioksiinide ja furaanide samaväärsuskordajad, mille abil arvutatatakse dioksiinida ja furaanide üldsisaldus jäätmepõletustehastest väljuvates gaasides.

Euroopa Liidu seadused ja määrused

Euroopa Liidu määrus 1013/2006[39] paneb paika Euroopa Liidu liikmesriikide vahel toimuva jäätmeveo reeglistiku.

Arengukavad

Riigi Jäätmekava 2008-2013[40] on vastavalt Jäätmeseadusele väljastatud hetkel kehtiv jäätmemajandust käsitlev arengukava. Peamisteks eesmärkideks on jäätmete efektiivsem taaskasutus ning ka üldisemalt paremini toimiv jäätmemajandus.

Riigi jäätmekava 2014-2020[41] hõlmab kogu Eesti territooriumi, käsitleb jäätmekategooriaid (-liike), mis on jäätmeseaduse ja pakendiseaduse reguleerimisalas, sh tavajäätmeid, ohtlikke jäätmeid ja pakendijäätmeid, annab hinnangu maakondade jäätmehooldusele, käsitleb jäätme-alast rahvusvahelist koostööd, jäätmete sisse- ja väljavedu ning meetmeid, mille abil saavutatakse biolagunevate jäätmete prügilasse ladestamise vähendamine. Jäätmekava sisaldab ka osa, milles on käsitletud jäätmetekke vältimise põhimõtted. [41]

RSS uudisvoog

Viited

  1. 1,0 1,1 Riigi Teataja. Maapõueseadus, (07.12.2015) .
  2. Riigi Teataja. Kaevandamisseadus, (07.12.2015).
  3. 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 Keskkonnaministeerium. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava eelnõu, (22.09.2014) .
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 4,8 4,9 Riigi Teataja. Keskkonnatasude seadus, (07.12.2015) .
  5. 5,0 5,1 5,2 Riigi Teataja. Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad, (07.12.2015) .
  6. 6,0 6,1 Riigi Teataja. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus, (07.12.2015).
  7. 7,0 7,1 Riigi Teataja. Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist, (07.12.2015).
  8. 8,0 8,1 Riigi Teataja. Nõuded maavaravarude kategooriatele ja maavaradele ning maavaravarude kasutusalade nimistu, (07.12.2015).
  9. Riigi Teataja. Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord, (07.12.2015) .
  10. Riigi Teataja. Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja nende täitmise ning maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise kord, (07.12.2015) .
  11. 11,0 11,1 11,2 Euroopa Liidu Teataja. EUR-Lex - Euroopa Liidu õigusaktid, (22.09.2014) .
  12. Riigi Teataja. Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioon, (22.09.2014) .
  13. Keskkonnaministeerium. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015, (23.09.2014).
  14. Keskkonnaministeerium. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030, (23.09.2014)
  15. Riigi Teataja. Säästva arengu seadus, (07.12.2015).
  16. Riigi Teataja. Turba kriitilise varu ja kasutatava varu suurus ning kasutusmäärad, (15.10.2013).
  17. The Ramsar Convention on Wetlands. Ramsari konventsioon, (23.09.2014) .
  18. Keskkonnaministeerium. Eesti turbaalade kaitse ja säästliku kasutamise alused, (23.09.2014) .
  19. Keskkonnaministeerium. Keskkonnaministeeriumi arengukava 2011-2014, (16.10.2013).
  20. 20,0 20,1 Riigi Teataja. Elektrituruseadus, (07.12.2015).
  21. 21,0 21,1 21,2 Euroopa Liit. Euroopa Liidu direktiiv 28/2009/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta, (23.09.2014).
  22. 22,0 22,1 22,2 22,3 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020, (16.10.2013).
  23. 23,0 23,1 23,2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018, (16.10.2013).
  24. Riigi Teataja. Veeseadus, (07.12.2015).
  25. Riigi Teataja. Nõuded veekogu paisutamise, veetaseme alandamise ja veekogu tõkestamise ning paisu kohta, (15.10.2013).
  26. Riigi Teataja. Metsaseadus, (07.12.2015).
  27. Riigi Teataja. Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord, (23.09.2014).
  28. Keskkonnaministeerium. Eesti Metsanduse Arengukava Aastani 2020, (23.09.2014)
  29. 29,0 29,1 Põllumajandusministeerium. Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 2007-2013, (23.09.2014).
  30. 30,0 30,1 Euroopa Liit. Biomassi tegevuskava, (16.12.2013).
  31. Riigi Teataja. Maagaasiseadus, (07.12.2015).
  32. Põllumajandusministeerium Eesti maaelu arengukava 2014-2020, (23.09.2014)
  33. Riigi Teataja. Jäätmeseadus, (07.12.2015)
  34. Riigi Teataja. Tööstusheite Seadus, (07.12.2015).
  35. Riigi Teataja. Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu, (07.12.2015).
  36. Riigi Teataja. Täpsemad nõuded jäätmepõletus- ja koospõletustehase käitamisele, (26.11.2013).
  37. Riigi Teataja. Jäätmepõletus- ja koospõletustehastest väljuvates gaasides sisalduvate saasteainete heite piirväärtused ning välisõhku väljutatava heite piirväärtustele vastavuse hindamise kriteeriumid, (26.11.2013).
  38. Riigi Teataja. Jäätmepõletustehastest ja koospõletustehastest väljuvates gaasides ja nende puhastamisel tekkiva reovee käitlemise tulemusena tekkivas heitvees sisalduvate dioksiinide ja furaanide samaväärsuskordajad, (26.11.2013).
  39. Euroopa Liit. Regulation No 1013/2006 of the European Parliament and of the Council on the shipments of waste, (26.11.2013).
  40. Keskkonnaministeerium. Riigi Jäätmekava 2008-2013, (23.09.2014).
  41. 41,0 41,1 Keskkonnaministeerium. Riigi jäätmekava 2014-2020, (23.09.2014).


Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2014 Ettekanne Keskkonnatasude muutmise põhimõtted ja eesmärk, peamised muudatused. Ettekanne
2014 Uuring Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse mõju analüüs
2014 Ettekanne Keskonnatasude seaduse muutmise seaduse mõju analüüs. Ettekanne
2014 Uuring Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise kumulatiivne mõju loodus- ja elukeskkonnale ning selle indikaatorid
2014 Uuring Põlevkivitööstuse mõju demograafilistele arengutele kuni aastani 2030
2014 Uuring Estonian oil shale mining and oil production macroeconomic impacts study
2013 Uuring Keskkonnatasude mõjuanalüüs
2013 Uuring Energiatoodete maksustamise uuring
2008 Arengukava Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015
2013 Eelnõu Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 eelnõu
2014 Arutelu Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik arutelu
2010 Eelnõu Eesti turbaalade kaitse ja säästliku kasutamise alused
- Aruanne Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030
- Arengukava Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020
2013 Arengukava Eesti maaelu arengukava 2014-2020
2014 Arengukava Riigi jäätmekava 2014-2020
2014 Aruanne Riigikontroll. Keskkonnatasud, maksud, arengukavad ja põlevkivisektor

Kontaktvõrgustik

Kontaktvõrgustik on koostamisel. Kui soovite artikli kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.

On Teil ettepanekuid, kuidas "ENERGIARESSURSSIDE REGULATIIVNE KESKKOND" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "ENERGIARESSURSSIDE REGULATIIVNE KESKKOND" teemahalduriga MARGUS ALTEMENT e-aadressil margus.altement@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad