Taastuvad energiaallikad

== Arengukava käsitluses == Vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biomass.

Allikas: ENMAK aastani 2020

Vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, bioenergia.

Allikas: ELMAK aastani 2018


Direktiivi käsitluses

Taastuva­test mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia, aerotermiline energia, geotermiline energia, hüdrotermiline energia, ookeanienergia, hüdroenergia, biomass, prügilagaas, reoveepuhasti gaas ja biogaasid.

Allikas: EL taastuvenergia direktiiv 2009/28/EÜ


Seaduse käsitluses

Vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass.

Allikas: Riigi Teataja. Elektrituruseadus


Säästva arengu sõnaseletuste käsitluses

ehk taastuvad energiavarud – energiakandjad, mis saadakse ja mis täienevad looduslike protsesside kaudu ning kasutamisel ei ammendu, nt päike, tuul, vooluvesi, hoovused, maapõuesoojus, tõusud-mõõnad. Puitu ja muud biomassi ning nende saadusi nimetatakse samuti taastuvateks, ehkki nende asendumine võtab kauem aega kui eespool loetletutel. Taastuva energiakandja põletamisel vabanev süsinikdioksiid seotakse uuesti aineringes ja seda ei arvestata kasvuhoonegaasi heitkoguste hulka. Ka t. e-e kasutamine võib olla ökosüsteemile ohtlik, kui see toimub liiga intensiivselt ning juurdekasvu põhimõtteid arvestamata.

Allikas: ekspertmääratlus

Kategooria:Mõisted