Eesti energiamajandus 2015

Allikas: Energiatalgud


Artikkel Eesti energiamajandus 2015 kirjeldab kokkuvõtvalt teemajaotuses kirjeldatut. Käesolevalt kirjeldatakse lühidalt aruandes Eesti energiamajandus 2015 kajastatud teemasid.


Peaartikkel: Eesti energiamajandus 2015;

Seotud artiklid: Energiamajandus Eestis 2010 – 2014; Energiamajanduse keskkonnamõju 2010-2014; Elektrimajandus 2010-2014; Soojusmajandus 2010-2014; Energiatarbimine transpordis 2010-2014; Elamumajandus 2010-2014; Kütusemajandus 2010-2014; Biometaan 2010-2014; Energiaühistud 2010-2014



Sissejuhatus

Seotud artiklid: Energiamajandus Eestis 2010 – 2014


Mõistega energiamajandus kirjeldatakse majandustegevuste kogumit, mis on omavahel seotud energeetiliste primaarsete ning sekundaarsete ressursside (energiatoodete) uurimise ja kasutamise[1] kaudu. Energiamajandus hõlmab seega nii energia vahetarbimist (tootmist ja jaotamist) kui ka lõpptarbimist. Seetõttu on energiamajanduse tegevustes omavahel seotud nii ettevõtlus, valitsemissektor kui ka eratarbijad.

Energiat kasutatakse mitmesuguste muundamisprotsesside kaudu, mille lõpptulemiks on üldjuhul soojus või elekter. Energiamajanduses kasutatakse energiat teenuste pakkumiseks või toodete loomiseks. Eelnevast tulenevalt kujuneb nõudlus energia järele sõltuvalt tarbitavate energiateenuste iseloomust, energia maksumusest ning muundamistehnoloogiate efektiivsusest.

Eesti energiamajandus on käsitletav viie suure valdkonnana:

1. Elektrimajandus
2. Soojusmajandus
3. Energiatarbimine transpordis
4. Elamumajandus
5. Kütusemajandus

Samas ei ole neid valdkondi võimalik käsitleda täielikult iseseisvana, vaid need on omavahel orgaaniliselt põimunud. Eriti on omavahel seotud hoonete energiatarbimine, soojusmajandus ja elektrimajandus ning transpordi energiatarbimine ja kohalike kütuste tootmine.

Eesti energiamajandust võib vaadelda mitmete indikaatorite abil. Kuivõrd energiamajandusega on seotud viis suurt valdkonda (elektri-, soojus-, kütuse- ja elamumajandus ning energiatarbimine transpordis), on otstarbekas kasutada nii valdkondadeüleseid kui ka -siseseid mõõdikuid. Tegevuste tulemuslikkuse mõõtmiseks võib kasutada nii traditsioonilisi kui ka uusi sünteesmõõdikuid. Sealjuures võib riiklikke tulemusi võrrelda nii teiste riikide tulemustega kui ka indikaatorite varasemate väärtuste suhtes. Esimesel juhul on tähtis, et mõõdikute alusandmed oleksid kõigi riikide kohta kogutud samadel alustel.

Igasugune andmete töötlus ja kogumine ning võrreldavale kujule viimine võtavad aega􀀑. Sellest tulenevalt on suurema täpsusastmega energiavaldkonna andmed kättesaadavad n–2 põhimõttel (st 2015. aastal avaldatakse andmed 2013. aasta kohta). Tulenevalt statistika kogumise põhimõtete ning fookuse muutusest ajas, ei ole kõigi mõõdikute aegread ühepikkused.

Esimeses ja teises peatükis on kirjeldatud valdkonnaülesed mõõdikud, millele on omistatud tähtsus EL-i pikaajalise energia- ja kliimapoliitika[2] tulemuslikkuse mõõtmisel ning OECD poolt koostatavates tulevikku vaatavates raportites[3]. Valdkonnasisesed mõõdikud ja valdkondlikud tegevused tulevad vaatluse alla järgmistes peatükkides.

Raha väärtus (ostujõud) muutub ajas (üldjuhul väheneb) ning seetõttu pole eri aastate kaupade ja toodete hinnad ning seeläbi ka eri aastate tuluallikad otseselt omavahel võrreldavad. Kaupade ja teenuste maksumuse võrdlemise võimaldamiseks kasutatakse raha reaalväärtust võrreldes valitud baasaastaga (käesolevas töös 2014). Reaalväärtuse arvutamiseks kasutatakse tarbijahinnaindeksit (CPI – consumer price index). Käesolevas töös on kaupade ja toodete maksumuse 2014. aasta väärtustesse üleviimisel kasutatud Euroopa Liidu harmoniseeritud tarbijahinnaindekseid (HCPI – harmonized consumer price index)[4]. Reaalväärtustega seonduvad tulemused on käesolevas töös ära tuntavad alaindeksite (2014 ning real järgi). Sisemajanduse koguprodukti (SKP) väärtused on esitatud 2010. aasta aheldatud väärtustes[5].

Tulenevalt andmetöötluse ja -kogumise eripäradest, võivad andmetes esineda ebatäpsuses, mistõttu Eesti Arengufond ei vastuta võimalike kahjude eest, mis võivad tekkida käesolevas ülevaates avaldatud infot kasutades. Viited õigusaktidele ja standarditele on esitatud seisuga 1. oktoober 2015.


Tutvustus

Seotud artiklid: Energiamajandus Eestis 2010 – 2014


Käesolev teemajaotus on Eesti Arengufondi (EAF) energia- ja rohemajanduse 2015. aasta seiretegevuste kokkuvõte[6]. Aruanne on koostatud Eesti energiamajanduses tehtavate juhtimisotsuste paremaks ettevalmistamiseks. Aruandes esitatud informatsiooni põhjal on võimalik edasi arendada Eesti energiamajanduse pikaajalise arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030) raames koostatud uuringuid ja energiamajandusega seotud juba alustatud seiretegevusi. Aruanne „Eesti energiamajandus 2015” toob Eesti energiamajanduse lugejani kolmel tasandil:

  • valdkondadeülesel (edaspidi: „satelliitvaade”);
  • valdkondlikul;
  • fookusvaldkondade tasandil.

Käesoleva teemajaotuse aluseks olev aruanne püüab anda objektiivse, ühtsetel alustel kogutud ning töödeldud statistilistel andmetel põhineva ülevaate energiamajanduses toimunud muutustest perioodil 2010–2014 ning Eesti Arengufondi poolt analüüsitud fookusvaldkondadest.

Eesti energiamajandust edendatakse valitsemissektori tasandil energiamajanduse arengukavas kirjeldatud põhimõtete alusel. Seetõttu on kõnealuse aruande koostamisel kasutatud sisendina 2015. aasta alguses valminud energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030) eelnõus kirjeldatut, eelnõu koostamise raames valminud uuringuid[7] ning valdkondlikku statistikat.

Nende andmete põhjal on lugejail endil võimalik Eesti energiamajanduse edenemisest järeldusi teha. Autorite arvamust Eesti energiamajanduses toimunust perioodil 2010–2014 peegeldab „valgusfoorisüsteem”, millega mõõdetakse valdkonnale iseloomulike indikaatorite muutust võrreldes ENMAK 2030 eelnõus valdkonna jaoks kirjeldatud pikaajalise visiooniga:

1) roheline – tegevus- või tulemusindikaatori muutus panustab valdkonna pikaajalise visiooni täitumisse,
2) kollane – tegevus- või tulemusindikaatori muutus, panus või mõju valdkonna pikaajalise visiooni täitumile oli autoritele aruande koostamise hetkel teadmata või neutraalne,
3) punane – tegevus- või tulemusindikaatori muutus ei ole kooskõlas valdkonna pikaajalise visiooniga.

Kõnealuse aruande artikleid Energiamajandus Eestis 2010 – 2014 ning Energiamajanduse keskkonnamõju 2010-2014 kasutatakse sisendina Eesti Arengufondi poolt valitud fookusvaldkondade ülevaate koostamiseks. Fookusvaldkondade osas (2015. aastal biometaan ja energiaühistud) analüüsitakse põhjalikult ühte kuni kolme energiamajanduse alamvaldkonda. Analüüsi tulemusena töötatakse välja tegevuskavad valdkondade edendamiseks􀀑

Eesti energiamajanduse üldeesmärk

Seotud artiklid: Energiamajandus Eestis 2010 – 2014


Eesti energiamajanduse üldeesmärgiks on tagada tarbijatele turupõhise hinna ja kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas EL-i pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.[8]

Satelliitvaade

Seotud artiklid: Energiamajandus Eestis 2010 – 2014


Satelliitvaate osast selgub, et Eesti on edukalt täitmas EL 2020 energia- ja kliimapoliitika eesmärke ning kiirelt liikumas 2030 eesmärkide täitmise suunas, kuid samas jääme teistele EL-i liikmesriikidele kordades alla majanduse materjali-, energia- ja süsinikutootlikkuses. Kuigi energia lõpptarbimine on võrreldes 2010. aastaga vähenenud 0,7 TWh võrra 32,3 TWh-ni (↓2,2% vs 2010, vt Joonis 1), on lõpptarbijate kulud elektrienergiale, kütustele ja kaugküttesoojusele kasvanud 0,18 miljardi euro võrra 2,2 miljardi euroni (↑8,5%real vs 2010). Samal ajal kui kulud biomassile, elektrile ning mootorikütustele ( mootoribensiin ja diislikütus) suurenesid, vähenesid lõpptarbijate kulud kaugküttesoojusele ning fossiilsetele katlakütustele. 2013. aastal[9] oli Eesti Euroopa Liidu liikmesriikidest madalaima energiasõltuvusmääraga. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti energiamajandus on viimastel aastatel märkimisväärselt arenenud ning on mitmete indikaatorite alusel EL-i liikmesriikide hulgas esimeste seas. Tulevikus on Eestil otstarbekas keskenduda majanduse materjali-, süsiniku-, ning energiatootlikkuse suurendamisele.

Energiamajanduse keskkonnamõju

Seotud artiklid: Energiamajanduse keskkonnamõju 2010-2014; Energiamajanduse keskkonnamõju


Energiamajanduse keskkonnamõjusid oli perioodil 2010–2014 mõlemasuunalisi. Positiivsetest mõjudest saab välja tuua taastuvate ja kütusevabade energiaallikate osakaalu suurenemist primaarenergia tarbimises võrreldes fossiilkütustega. Negatiivne on kasvuhoonegaaside suurenenud heide ning atmosfääri peenosakeste PM2.5 suurenenud keskmine sisaldus suuremate linnade välisõhus (vt Tabel 1) ja sellega eeldatavalt kaasnev negatiivne tervisemõju. Eesti positsioon World Energy Council-i poolt koostatavas energia jätkusuutlikkuse indeksis on langenud.

Valdkondlikud ülevaated

Seotud artiklid: Energiamajandus Eestis 2010 – 2014; Elektrimajandus 2010-2014; Soojusmajandus 2010-2014; Energiatarbimine transpordis 2010-2014; Elamumajandus 2010-2014; Kütusemajandus 2010-2014


Valdkondlikes ülevaadetes vaadeldakse energiamajanduse igat valdkonda (elektrimajandus, soojusmajandus, energiatarbimine transpordis, energiakasutus elamusektoris ning kütusemajandus) eraldi ning kirjeldatakse valdkonna osiste panust Eesti energiamajanduse kui terviku muutustesse.

Elektrimajandus

Seotud artiklid: Elektrimajandus 2010-2014; Elektri tarbimine; Elektrimajandus


Elektrimajanduses on Eestis põhiliseks väljakutseks tagada tarbijatele elektri kättesaadavus soodsaimal viisil. Elektri lõpptarbimine jäi 2014. aastal 2010. aastaga samale tasemele (7,4 TWh, vt Joonis 2), kui nii elektri tootmine kui ka eksport olid võrreldes 2010. aastaga languses (vastavalt 􀀇↓􀀇􀀇􀀇􀀇􀀇6,1% ning 􀀇↓􀀇􀀇􀀇􀀇􀀇15,4%). 2014. aastal ulatus kodumaiste kütuste osatähtsus elektri tootmisel 99,4 protsendini (↑􀀆􀀆1,8% vs 2010), sealjuures on põlevkivi osatähtsus elektri tootmisel vähenenud 82 protsendini. Kui elektrienergia hind kujuneb Nord Pool Spot elektriturul, siis elektriarve võrguteenuse osa on suuresti mõjutatud elektrivõrku tehtavate investeeringute tulemusena. Elektrivõrgu töökindluse parandamiseks ei piisa vaid investeeringutest elektrivõrgu uuendamiseks: olemasolevas võrgus tehtavatel hooldustöödel on samuti suur mõju.

Soojusmajandus

Seotud artiklid: Soojusmajandus 2010-2014; Energiatarbimine; Soojusmajandus; Soojusvarustus


Soojusmajanduse põhilised väljakutsed on soojusmajanduse jätkusuutlikkuse tagamine (täiendavate investeerimis- ja tegevustoetuste vajaduse vähendamine) ning kodumaiste ja taastuvate kütuste osakaalu suurendamine soojuse tootmisel. Soojuse tootmine vähenes 2014. aastal nii katlamajades (↓8% vs 2010) kui ka lõpptarbijate lokaalsetes katelseadmetes (↓10% vs 2010). Sealjuures suurenes kaugküttesoojuse tootmisel biomassi kasutamise osakaal 38 protsendini (↑􀀆􀀆13% vs 2010 vt, Joonis 3) ning maagaasi osakaal vähenes 42 protsendini (↓6% vs 2010). Lähiaastatel väheneb maagaasi osakaal kaugküttes veelgi, tulenevalt biomassile ülemineku jätkuvast trendist. Kaugküttesoojuse hinnatõus on odavamate kütuste abil peatunud, kuid soojuse tarbimise vähenemise tulemusena hakkab tarbija jaoks suurenema võrguteenuse osa. Jätkusuutmatutes kaugküttevõrkudes on üheks hinnatõusu leevendavaks lahenduseks soojuse ühistuline tootmine kohalikest ressurssidest.

Transpordi energiatarbimine

Seotud artiklid: Energiatarbimine transpordis 2010-2014; Energiatarbimine transpordisektoris; Energiatõhusus transpordis


Transpordi energiatarbimise kitsaskohtadeks on Eestis sõidukipargi madal energiatõhusus ja väljakutseks maateetranspordi kütuste tarbimise lahtisidumine majanduskasvust. Vaatamata toornafta hinnalangusele maailmaturul on ebaefektiivse sõidukipargi kasutamise tulemusena aastane kulu transpordikütustele 2014. aastal kasvanud 1,1 miljardi euroni (↑15%real vs 2010, vt , Joonis 4), millest 0,7 miljardit eurot läheb Eesti majandusest välja. Sealjuures moodustasid ligi 65 protsenti (0,7 mlrd €2010) transpordikütustele tehtud kuludest kulud importkütustele. Suurem osa (61%) transpordikütuste tarbimisest Eestis tarbitakse sõiduautodes.

Elamumajandus

Seotud artiklid: Elamumajandus 2010-2014; Energiatarbimine kodumajapidamistes; Hoonete energiatõhusus

Elamumajanduses on valdkondlikeks väljakutseteks elamufondi madal energiatõhusus ning probleemiks sisekliima standardile mittevastavus. Mitmesuguste uuringute tulemusena on selgunud, et elanikel puudub ilma täiendava toetuseta majanduslik motivatsioon kestlikuks ning energiatõhusamaks rekonstrueerimiseks. Sealjuures on rekonstrueerimiega vaja tegeleda nii korterelamutes kui ka väikeelamutes. Korterelamute ning väikeelamute rekonstrueerimise hoogustamiseks on vaja toetusi mahus 95 miljonit eurot aastas (vt. Tabel 2). Perioodil 2014-2020 on planeeritud korterelamute rekonstrueerimise toetamiseks vaid 14 miljonit eurot aastas. Varasemad uuringud on tõestanud, et riigipoolne hoonete rekonstrueerimise toetamine panustab majanduskasvu. Hoonete rekonstrueerimise eesmärgiks ei ole mitte ainult energiatõhususe saavutamine, vaid ka tööjõu tootlikkuse ning tervena elatud aastate kasv läbi parema sisekliima ja majanduskasv.

Kütusemajandus

Seotud artiklid: Kütusemajandus 2010-2014; Energiaressursid; Kütused


Kütusemajanduse valdkondlik visioon näeb ette, et Eestis kasutatakse siseriikliku energiavajaduse rahuldamiseks peamiselt kohalikke kütuseid (vt. lisaks Joonis 5). Sealjuures soovitakse olla alternatiivkütuste kasutuselevõtu edendajad. 2014. aastal moodustasid kodumaised kütused Eesti energiamajanduses kasutatud kütustest 79 protsenti (↑3% vs 2010). Võrreldes 2010. aastaga on enim suurenenud põlevkivi (↑6,7 TWh // ↑15%) ja diislikütuse tarbimine (↑1,4 TWh //↑22%), märkimisväärselt on vähenenud maagaasi (↓1,6 TWh // ↓24%), kerge kütteõli (↓0,9 TWh // ↓95%) ning mootoribensiini (↓0,4 TWh // ↓13%) tarbimine. Põlevkivi kasutamine on suurenenud eelkõige põlevkiviõli tootmis- ja ekspordimahtude kasvu arvelt, mis panustab põlevkivi kasutusefektiivsuse suurenemisse. Maagaasi tarbimise vähenemine tähendab täiendavat hinnasurvet maagaasi hinna võrguteenuse osale. Üheks mõju leevendavaks lahenduseks võib olla biometaani tootmisega alustamine ning selle tarbijatele jaotamine maagaasitorustike kaudu.

Fookusvaldkonnad

Biometaan

Seotud artiklid: Biometaan 2010-2014; Gaasiturg


Eesti biometaani tooraineressurss (vt. lisaks Tabel 3) võimaldab toota aastas kuni 450 miljonit normaalkuupmeetrit biometaani (85% 2014. aasta maagaasi tarbimisest), sealjuures loob olemasolev maagaasi ja tanklavõrgu infrastruktuur head eeldused biometaani kasutuselevõtuks transpordikütusena. Sellegipoolest on biometaani kasutuselevõtt ühiskonna jõukust suurendav vaid siis, kui biometaani tootmine ja tarbimine on efektiivselt korraldatud: arendatakse suuri tootmisüksusi (> 5miljonit Nm3/a), tarnimine toimub olemasoleva infrastruktuuri baasil (maagaasivõrk, vedelkütuste tanklad) ning kütuse asendus on suunatud peamiselt bensiini tarbivale turusegmendile (valdavalt kodumajapidamised - lõpptarbijad). Biometaani kasutuselevõtt eeldab pikaajalisi tegevustoetusi ja vastavat turukorraldust - investeeringutoetustega ei ole võimalik saavutada turutõkke ületamist. Tuginedes Eesti Arengufondi seaduse §2 lg 2 punktile 2 teeb Eesti Arengufond ettepaneku Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile algatada koostöös biometaani tootmise ja kasutuselevõtu programm, realiseerimiaks analüüsis kirjeldatud majanduskasvu võimalusi. Programmi realiseerimine loob täiendavalt Eesti majandusse 42 miljonit eurot lisandväärtust.

Energiaühistud

Seotud artiklid: Energiaühistud 2010-2014; Energiaühistud


Energiaühistuline tegevus on kogukondlik ühistegevus, mille peamine eesmärk on toota, jaotada ja müüa oma seadmete kaudu oma liikmetele elektrienergiat ja/või soojust. Eesti Arengufondi poolt ellu kutsutud Energiaühistute Programmi ülesandeks on kaasa aidata lõpptarbijate kulude vähendamisele ja parema elukeskkonna loomisele ning uute ettevõtlusvormide motiveerimisele ja investeeringute kaasamisele. Energiaühistute loomiseks Eestis on oluline panustada teavitus- ja nõustamistegevusse (sh piloteerimisse) ning tegeleda vajalike alusandmete koondamisse ja analüüsiga. Programmi raames tehtud analüüsid näitavad, et energaiühistutel on Eestis potentsiaal eelkõige korterelamute ja ühiskondlike hoonete kütteprobleemide lahendamisel. Kaasnev ühiskondlik kasu avaldub maksutulu suurenemise ning küttekulude ja tervisemõjude vähenemise näol. Aruande koostamise ajal oli Eestis ühistulise energia tootmisega (vt. lisaks Joonis 6) võimalik alustada äriühinguna. Ühistulise tegevuse hoogustamiseks on otstarbekas muuta seadusandlust nii, et äriühingute kõrval oleks ka teistel ühinguvormidel vabamad võimalused energia tootmiseks, edastamiseks ja müügiks. Energiaühistute ökosüsteem on loodud, energiaühistulise tegevuse hoogustamiseks ning potentsiaali realiseerimiseks on vaja jätkata teavitustegevustega ja luua toetusprogrammid.

RSS uudisvoog


Viited

  1. Hankimine, töötlemine, tootmine, salvestamine, jaotamine, müük, lõpptarbimine􀀑
  2. European Comission. Europe 2020 in Estonia
  3. OECD Green Growth Studies. Green Growth Indicators 2014
  4. Eurostat. HICP (2005 = 100) - annual data (average index and rate of change [prc_hicp_aind]
  5. Mida kaugemale referentsaastast liigutakse, seda suuremaks lähevad erinevused majanduse struktuuris. Kuig referentsaastast võib vabalt valida, muudetakse seda statistilisi andmeid esitades tavaliselt iga viie aasta järel.
  6. Tulenevalt Eesti Arengufondi seadusest on EAF-i eesmärgiks stimuleerida ja toetada Eesti majanduses muutusi, mis aitavad majandust ajakohastada, tagada ekspordi kasvu ning luua uusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti. Oma eesmärgi täitmiseks korraldab EAF muuhulgas jätkusuutliku majandusarengu tagamisele suunatud seiret ja teeb vastavat teavitustööd􀀑
  7. Energiatalgud.ee. Uuringud on leitavad veebikeskkonnast energiatalgud.ee.
  8. Energiatalgud.ee. Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030). Eelnõu 13.02.2015..
  9. Võrreldavad andmed 2014. aasta kohta polnud analüüsi koostamise hetkel kättesaadavaks tehtud.
  10. 10,0 10,1 Statistikaamet. KE024: Energiabilanss kütuse või energia liigi järgi, TJ
  11. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ. Eesti Keskkonnauuringute Keskus
  12. Eurostat. GDP and main components (output, expenditure and income)(nama_10_gdp). (15.12.2015)
  13. Statistikaamet. KE043: Katlad ja nende toodetud soojus katla ligii järgi. (17.12.2015)
  14. Statistikaamet. KE034: Koostootmisjaamade võimsus , toodang ja kasutatud kütus. (17.12.2015)
  15. SA Kredex. Korterelamute renoveerimisturu ülevaade ja perioodi 2010-2014 korterelamute rekonstrueerimistoetuse mõju analüüs
  16. Statistikaamet. KE024: Energiabilanss kütuse või energia liigi järgi, TJ. (22.12.2015)
  17. Vohu, V. Eesti Arengufond. Biometaani tootmine ja kasutamine transpordikütusena – väärtusahel ja rakendusettepanekud. 2015
  18. Oja, A. Eesti Arengufond. Biometaani avalike hüvede rakendusuuring. 2013
  19. Energiaühistute initsiatiivide kaart. [energiaühistud.ee]. (02.05.2013).


Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2015 Aruanne Eesti energiamajandus 2015


Kontaktvõrgustik

Kontaktvõrgustik on koostamisel. Kui soovite artikli kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.


On Teil ettepanekuid, kuidas "EESTI ENERGIAMAJANDUS 2015" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "EESTI ENERGIAMAJANDUS 2015" teemahalduriga MARGUS ALTEMENT e-aadressil margus.altement@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad