Energiajulgeolek

Allikas: Energiatalgud

Varustuskindlus.png

Energiajulgeolek on riigi säilimise alus, mistõttu peab sellega tegelemine olema üks riigi prioriteete. Energiajulgeoleku ja varustuskindluse tagamise eesmärk on garanteerida tarbijatele vajalik energia. Energiajulgeolek on mõõdik, mis näitab näitab piiri normaal- ja eriolukorra vahel (jagunevad kriisiolukorrad ja sõjaolukord). Energiajulgeolek hindab riigi energiaga varustatuse tagatust harva esinevate konkreetsete looduslike, tehislike, poliitiliste ja geopoliitiliste ohtude realiseerumisel. [1]


Peaartikkel: Energiajulgeolek;
Seotud artiklid: Varustuskindlus; Töökindlus; Kaugküte; Soojusvarustus; Energiaressursid;


Energiajulgeolek Eestis

Energiajulgeoleku ning varustuskindluse eesmärgiks on garanteerida tarbijatele vajalik energia. Energiakandjate varustuskindluse prioriteetsuse hindamisel on asjakohaseks lähtekohaks energia lõpptarbimine (joonis 1).

Oluliseks aspektiks energia tarbimise seisukohalt on tarbimiseks sobiliku energia olemasolu ning kättesaadavus vajalikul hetkel, vajalikus koguses ning sobiliku hinnaga, mis oma olemuselt võtabki kokku energiajulgeoleku kontseptsiooni üleüldiselt.

Teatud teenused peavad olema pidevalt kättesaadavad (toidu külmutamine, haiglate ja hädaabiteenuste toimimine, eluruumide küte).

Elektrienergia

Seotud artiklid: Varustuskindlus; Energiatarbimine; Elektrimajandus; Energia salvestamise tehnoloogiad;


Elektrienergia julgeolek tähendab välisteguritest sõltumatud võimet tagada tiputarbimise ajal Eestis asuvate tarbijate elektriga varustamine. Elektrienergia julgeolek tagamisel tuleb valikute tegemisel kahe peamise kriteeriumina arvestada pikaajaliselt (25 aasta jooksul) ühiskonnale majanduslikult kõige soodsamaid tootmisviise ja keskkonnamõjusid. Energiajulgeoleku tagamiseks võimalikud variandid on kirjeldatud joonis 3[2]

Energiajulgeoleku tagamiseks peab arvestama teatud punktidega [2]:

  • riigi territooriumil asuma piisaval hulgal ja eelnimetatud peamistele kriteeriumidele vastavate tehnoloogiatega elektrijaamu koos nende elektrijaamade käitamiseks vajalike primaarenergia ressurssidega varustatusega, samuti elektrienergia ülekannet võimaldavaid ülekandeliine;
  • elektrisüsteemi juhtimisautomaatika ja –korraldus olema võimeline töötama isoleerituna naabersüsteemidest;
  • olema tagatud primaarenergia allikate mitmekesisus, eelistades taastuvaid ehk ammendamatuid allikaid ammenduvatele kütustele;
  • iseseisva, naabersüsteemidest sõltumatu elektrisüsteemi talitluse miinimumkestuseks peab olema vähemalt 1 aasta.

Elektrienergia toodangut kõikides elektrijaamades kirjeldab joonis 2.

Eesti elektritarbimise tipukoormuse katmiseks ning reguleerimiseks soodsaim ja energiajulgeoleku seisukohast parim lahendus on pumphüdroakumulatsioonjaam, mis on umbes kaks korda odavam kui sama võimsusega gaasijaam koos LNG terminaliga. [2]

Pumphüdroakumulatsioonielektrijaam (PHAJ) koostöös 1,000 MW tuuleparkide ning gaasijaamaga võivad palju efektiivsemalt ning odavamalt asendada planeeritavat põlevkiviplokki ning tagada neto 270 MW baaskoormust. Seega võib järeldusena nentida, et PHAJ langetab elektrienergia hinda ja suurendab elektrienergia julgeolekut. Samuti on huvitavaks kasutuvaldkonnaks kaevandatud graniit, mis tekib PHAJ ehitamisel, mis pikendab hinnanguliselt Eesti uute teede eluiga 10 aasta võrra. [2]

Soojusenergia

Seotud artiklid: Varustuskindlus; Soojusmajandus; Soojusvarustus;


Soojusenergia kontekstis on peamiseks tootmises kasutatavaks kütuseks maagaas. Maagaasi peamiseks kasutusalaks on soojusenergia tootmine ( kaugküte 32% ning äritarbijate küte 9% tarbitavast gaasist) ja tööstuslikud protsessid (18% väetisetööstus ja 22% muud tööstuslikud protsessid). Maagaasi suhteliselt kõrge hind viimaste aastate jooksul on kaasa toonud kaugkütteks maagaasi kasutatavate soojuse tootjate siirdumise teiste kütuste juurde (peamiselt kohalikud taastuvad kütused). Maagaasi olulisust varustuskindluse ning energiajulgeoleku seisukohalt iseloomustavad joonis 1 ning joonis 4. Täpsemalt energiajulgeolekust ning varustuskindlusest soojusenergia kontekstis võib lugeda "soojusenergia varustuskindlus".

Energiajulgeoleku probleemsed teemad

Energitarbimise näol on tegu vägagi pika ahelaga, mis ühelt poolt algab primaarenergia hankimisega ning lõppeb energiakandja tarbijale vajalikku vormi muundamisega. Võimalikud katkestused ühes või teises ahela osas võivad tähendada terve ahela katkemist. Energiajulgeolekule on selline stsenaarium vägagi olulise tähendusega. [1]

Energiajulgeolekut puudutavad küsimused võib jagada [1]:

  • ajakriitilised teemad – kus kriisi lahendamisel on oluline reageerimise kiirus;
  • energia olemasolu küsimused – kus kriisi lahendamisel on oluline energia olemasolu;
  • sõltuvus teistest infrastruktuuridest – kus energiatarned sõltuvad energiasektori välistest teguritest.

Ajakriitilised teemad

Seotud artiklid: Varustuskindlus; Töökindlus; ENMAK:Eesti pikaajaline energiamajanduse arengukava 2030+; Kütused;


Ajaline dimensioon omab äärmist olulisust just elektrienergia juures. Kuigi Eestis on piisavalt tootmisvõimsusi (joonis 2 kirjeldab elektienergia toodangut) ning ülekandeliine, siis võib üks suurem avarii kogu Eesti elektrisüsteemi nädalateks välja lülitada. Sellised avariid võivad olla nii pahatahtlikud ründed (terrorism, küberrünnak), kui ka juhuslikud õnnetused (trafo rike, torm). Seetõttu vajab elektrisüsteem teiste energialiikidega võrreldes rohkem tähelepanu. [1]

Elektrisüsteemi energiajulgeoleku juures tuleb tootmisest enam tähelepanu pöörata võrkude töökindlusele, tootmisvõimsused on asendatavad ning dubleeritavad, kuid ülekande- ja jaotusvõrkude puhul seda üldjuhul lihtsalt teha pole võimalik. Näiteks võib suure põhivõrgu trafo tellimine võtta mitu kuud ning jaotusvõrgus tormi tõttu purunenud ülekandeliinide parandamine võib võtta nädalaid. Siin peabki energiamajanduse arengukava ette nägema, kuidas tagatakse oluliste tarbijate energiaga varustatus (varugeneraatorid, prioriteetsus rikete likvideerimisel, varu trafod, SCADA turvalisus). [1]

Ajakriitilised teemad energiajulgeoleku juures on elektrisüsteemi juhtimine ( SCADA turvalisus) ning ülekande- ja jaotusvõrkude toimimine. [1]

Energia olemasolu puudutavad küsimused

Lisaks ajakriitilisele elektrisüsteemile on ka teisi energiajulgeolekut puudutavad küsimused, kus ajafaktori asemel on põhiasjaoluks füüsilise energia olemasolu. Need on valdkonnad, kus Eestis puudub sisemaine tootmisvõimekus ning sõltutakse vähestest tarnijatest või vähestest tarnekanalitest. Selliseid kriise annab piisavate varude loomisega leevendada (Eesti Vedelkütusevaru Agentuur), kuid pikaajaliste kriiside korral on sisemaise tootmisvõimekuse puudumine siiski täiendav ohutegur. [1]

Aktuaalseteks valdkondadeks sel teemal on vedelkütuste ning gaasi tarneallikad ning vedelkütuste muundamisvõimekuse. Eesti pinnal on teatav võimekus toota vedelkütuseid, siinkohal silmas peetuna põlevkiviõli, kuid puudub vastav infrastruktuur põlevkiviõli rafineerimiseks, mistõttu ei ole põlevkiviõlist tänasel hetkel lõpptarbimise energiajulgeoleku tõstmiseks oluliselt kasu. Üheks lahenduseks toodud probleemile oleks Eestisse rajada põlevkiviõli rafineerimistehas. Samas silmas tuleb pidada, et kuigi rafineerimistehas omaks tähtsust küll Eesti energiajulgeoleku seisukohalt, siis kätkeb see ka teatud riske. Eelkõige Eestile kriitilise energeetikainfrastruktuuri ühte geograafilisse piirkonda koondumisest tingituid. [1]

Sõltuvus teistest infrastruktuuridest

Üheks riskide allikaks on energiasektori infrastruktuur, kuid paljuski sõltub energiasektor teiste sektorite infrastruktuurist. Eelkõige puudutab see vedelkütuseid.

Ligikaudu 60% Eesti transpordikütustest siia mööda raudteed Leedust. Enamus raudtee trassist on ühekordne ning ka piiripunkte Euroopa Liidu riikidega on ainult üks (Valga-Valka). Ülejäänud 40% transpordikütustest tuleb Eestisse Soomest laevadega. Kõik sobilikud sadamad on Põhja-Eestis, neist kolm suured ja kolm väikesed. Nii nagu elektrijaamade puhul võib ka transpordikütuste puhul selline kitsas infrastruktuuri paiknemise piirkond suurendada tarneriskide tõenäosust. Tõenäosus on väike, kuid eksisteerib. Teine küsimus on, kas eraettevõtted on sõjaolukorras (kui kindlustus ei kata kahjusid) nõus saatma oma tankereid lastiga Eestisse - selline on risk, mille maandamisega peab riik tegelema.[1]

Vedelkütuste asjaolu, on äärmiselt oluline ka elektrisektoris. Riigi ülesandeks on garanteerida, et kriisi olukorras on kütustega varustatud haiglate ja teiste kriitiliste tarbijate avariigeneraatorid ning elektri- ja gaasiavariide likvideerimisbrigaadidel on olemas piisav kütusevaru. [1]

Vedelkütuste küsimus on aktuaalne ka kütuste jaotamisel. Riik peab tagama, et kütuste jaotamiskavad oleksid olemas nii kriisi- kui sõjaolukorraks. Siinkohal peab olema meetmete rakendamine piisavalt kiire, et vältida olukorda, kus tanklad on kütustest tühjaksostetud enne, kui meetmeid rakendama asutakse. [1]

Elektrienergia varustuskindlus (kauglülitmise abil) sõltub otseselt ka mobiilside tööst. Äärmist olulisust omab, et mobiilimastide akud võimaldaksid piisavalt pika aja vältel teostada avariilülitusi kauglülitamise teel. [1]

Pikaajalise kriisi korral on küsimus ka energiainfrastruktuuri valvamises. Tuleb tagada meetmete olemasolu selleks, kui tavapärastest turvameetmetest ei piisa. Mujalt maailmast võib leida näiteid droonide jms valvetehnika kasutamisest. [1]

Energiajulgeolekut käsitlevad õigusaktid

Eesti energiajulgeolekut käsitlevad õigusaktid on toodud järgnevas loetelus. Samuti on need kättesaadavad ka Täiendavat lugemist all. energiajulgeolekut käsitlevad õigusaktid [1]:

Energiajulgeoleku mõõdikud

Järgnevalt on toodud loetelu mõningatest energiajulgeolekut iseloomustavatest mõõdikutest [3]:

  • vedelkütuse julgeolekuvaru päevades - iseloomustab vedelkütuse turu regionaalseks või rahvusvaheliseks kriisiks valmisolekut;
  • elektritootmise võimsusvaru - iseloomustab ulatust, millises suuruses suudetakse tagada elektrienergia tootmine ka regionaalse elektrituru häire korral;
  • kasutatud (kodumaiste) kütuste mitmekesisus - mida suurem on mitmekesisus, seda väiksem on energiasõltuvus ühes kohas või majandussektoris toimuvast ootamatust muutusest;
  • majanduslik energiasõltuvus - iseloomustab energeetika rolli ühiskonna finantstasakaalu tagamisel.
RSS uudisvoog

Joonis 3. Elektrienergiajulgeolek[2]
Energiajulgeolek.jpg

Viited

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 World Energy Council. Eesti Rahvuskomitee. Varustuskindluse töögrupi lõppraport 2014 a..
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Energiasalv. Eesti energiasüsteemi arengu võimalikud stsenaariumid. 2011.
  3. Härm, M. World Energy Council. Varustuskindlus ja energiajulgeolek.
  4. Statistikaamet. KE05: ENERGIA LÕPPTARBIMINE. (29.10.2015)
  5. Statistikaamet. KE032: Elektrijaamade võimsus ja toodang. (29.10.2015)
  6. Statistikaamet. KE023: Energiabilanss kütuse või energia liigi järgi. (29.10.2015)


Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2014 Seminari kokkuvõte World Energy Council. Varustuskindlus, energiajulgeolek. 03.09.2014.
2014 Raport World Energy Council. Varustuskindluse töögrupi lõppraport 2014. 03.09.2014.
2014 Ettekanne World Energy Council. Varustuskindlus ja energiajulgeolek 2014. 03.09.2014.
2014 Ettekanne Vaht, A. Eesti Vedelkütusevaru Agentuur. Kütusevaru ja energiajulgeolek 04.09.2014.
2008 Aruanne Kaitseministeerium. Küberjulgeoleku strateegia 2008-2013. Tallinn 2008. 05.09.2014.
2010 Aruanne Riigikaitse strateegia. 05.09.2014.
2010 Aruanne Eesti julgeolekupoliitika alused. 05.09.2014.
2014 Korraldus Riigikaitse arengukava 2013-2022 mittesõjaliste osade heakskiitmine. 05.09.2014.
2011 Ettekanne EnergiaSalv OÜ. Eesti energiasüsteemi arengu võimalikud stsenaariumid. 08.09.2014.
2014 Aruanne Hajavarustuskindluse piirkondade võrguinvesteeringute eesmärgid, realiseerimise meetodid ja nende valikukriteeriumid
2015 Aruanne Konkurentsiameti hinnang (Hinnang) Eesti ja Soome vaheliste alalisvooluühenduste EstLink 1 ja EstLink 2 katkestuste osas


Kontaktvõrgustik

Kontaktvõrgustik on koostamisel. Kui soovite artikli kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.


On Teil ettepanekuid, kuidas "ENERGIAJULGEOLEK" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "ENERGIAJULGEOLEK" teemahalduriga MARGUS ALTEMENT e-aadressil margus.altement@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad