Varustuskindlus

Allikas: Energiatalgud

Varustuskindlus.png

Varustuskindlus on normaalolukorras kasutatav mõõdik, mis näitab energia pakkumise adekvaatsust nõudlusega võrreldes. Varustuskindlus näitab, kas tarbijale on tagatud energia kättesaadavus vajalikul hulgal, nõutud ajal ja vastuvõetava hinnaga. Varustuskindlus on iga ühiskonna toimimise ja konkurentsivõime alustala. Energia olemasolu on majandusarengu ja inimeste heaoluga otseselt seotud, seda eriti riigis nagu Eesti (külm kliima, hajutatud asustus, talvel suur vajadus kunstliku valguse järele). Eesti on energiaressurssidega võrdlemisi hästi varustatud, edukaks toimetulekuks on piisavalt tuult, päikest, biomassi ning põlevkivi. Siiski on vajaduseks tagada vajalikud investeeringud infrastruktuuri ning kõrvaldada regulatiivsed takistused. [1]


Peaartikkel: Varustuskindlus;
Seotud artikkel: Energiajulgeolek; Töökindlus; Kaugküte; Soojusvarustus; Energiaressursid; Kütused


Definitsioonina

Varustuskindluse all mõistetakse energiamajanduses peamiselt kütuste tarnekindlust, tootmise ja nõudluse vahelist tasakaalu ning võrkude töökindlust. Elektri varustuskindlus on seejuures kõige olulisema mõjuga, sest elektrivarustuseta ei ole võimalik ka teiste energiaallikatega varustuse tagamine. Elektrienergia kvaliteet ja varustuskindlus on kaasaegse ühiskonna funktsioneerimise ühed tähtsamad alustalad. Selles kontekstis on elektri varustuskindluse tagamiseks tarvis kindlat varustatust elektritootmises kasutatavate kütustega, töökindlat ülekande- ja jaotusvõrku, piisavaid tootmisvõimsusi, piisavalt välisühendusi naaberriikidega ning toimivat elektriturgu. [2]

Eestis tarbiti 2013 a. kokku 115 744 TJ (32 153,7 GWh) energiat. Jooniselt 1 võib lugeda, milline oli energia lõpptarbimise jaotus Eestis aastal 2013. Kuna energiajulgeoleku ning varustuskindluse tagamise eesmärgiks on garanteerida tarbijatele vajalik energia, siis võib energiakandjate varustuskindluse prioriteetsuse hindamisel võtta lähtekohaks energia lõpptarbimise. [1]


Elektrienergia varustuskindlus

Seotud artiklid: ENMAK:Stsenaariumid; Elektritootmise ja -võrkude ENMAK stsenaariumid; Elektrivõrkude ENMAK stsenaariumid

Varustuskindlus Eestis aastani 2030

Eesti elektrivarustuskindlus sõltub tulevikus arengutest Eesti ning lähiriikide elektrisüsteemides. Eesti energiamajanduse arengukava (ENMAK) 2030+ koostamisel on teostatud analüüs vaatlemaks Eesti elektritootmise tulevikustsenaariume. [3]

Eesti varustuskindlus on tagatud, kui on võimalik katta tarbimisvajadus igal ajahetkel. Avatud elektriturul vabalt liikuva energia tingimustes on tarbimise katmiseks samaväärsed nii Eestis toodetud kui ka Eestisse imporditud elekter. Seega piisab ka tõsise avarii olukorras Eestis sellest, kui tiputarbimise katavad kohalikud tootmisvõimsused, koos 1100 MW-ni küündivate impordivõimalustega. [3]

Järgnevalt toodud joonis 2 kirjeldab Eesti elektrienergiaga varustuskindlust. Arvestatud pole mittejuhitavaid võimsuseid (nt. tuuleenergia) ja lisatud on impordivõime N-1-1 olukorras. Samuti on joonisele kantud ka Eleringi tiputarbimise prognoos kiire kasvu korral. Siit järeldub, et Eestil on võimalik kodumaiste tootmisvõimsustega ning ülekandevõimsustega katta tiputarbimine N-1-1 häiringuolukorras kõigi ENMAK-i stsenaariumite korral. [3]

Toodud joonisest võib lugeda, et Eesti elektrienergiaga varustuskindlus on pikemas perspektiivis tagatud, kuid seda impordivõimaluste olemasolul. See tähendab, et Eesti varustuskindlust tuleb mõõta regionaalsel tasandil. Kuna N-1-1 häiringuolukorras on arvestatud 750 MW impordivõimalusega Lätist, siis on oluline, et see impordivõimalus ka reaalselt tootmisvõimsuste näol eksisteeriks. [3]

Ülaltoodud analüüsist järeldub, et Eesti varustuskindlus on pikemas perspektiivis tagatud impordivõimaluste olemasolul. See tähendab, et Eesti varustuskindlust tuleb mõõta regionaalsel tasandil. Kuna N-1-1 häiringuolukorras on arvestatud 750 MW impordivõimalusega Lätist, siis on oluline, et see impordivõimalus ka reaalselt tootmisvõimsuste näol eksisteeriks. Lähtudes koostatud aruannetest, võib järeldada, et hetkel teadaolevad tootmisvõimsused ning ülekandeliinid suudavad katta Baltikumi tiputarbimise N-1-1 häiringuolukorras aastani 2030. [3]

Investeeringud 2014 - 2018

Kinnitatud investeeringute eelarve kohaselt uuendatakse lähema viie aasta jooksul kokku 31 alajaama ning ehitatakse ja renoveeritakse kokku ligi 350 kilomeetrit õhuliine. Eleringi investeeringute eelarve näeb ette ka osade Tallinna linnakeskkonnas asuvate vananenud ning tehniliselt halvas seisukorras õhuliinide asendamise kaabelliinidega. Kokku on kavas asendada ligikaudi 40 kilomeetrit õhuliine ning tööde kogumaksumuseks on ligilähedaselt 35 miljonit eurot. Eleringi investeeringute jagunemine perioodil 2009 - 2018 on toodud joonis 3

Põhivõrguettevõtja Elering AS tähelepanu on paljuski suunatud investeeringutele, mis parandavad varustuskindlust ja ühendusi naaberriikidega. Euroopa ja Põhjamaade elektrisüsteemi jaoks 2012. aastal välja antud ENTSO-E kümne aasta arengukava kohaselt on üheks prioriteetseks elektrivõrgu arengusuunaks Põhjamaade ja Mandri-Euroopa vaheliste liinikoridoride tugevdamine ja läbilaskevõimete suurendamine.

Lisaks otseühendustele Skandinaavia ja Kesk-Euroopa vahel on väga oluliseks alternatiivseks elektrikoridoriks saamas läbi Baltimaade kulgev ülekandevõrk. Elering AS kõige tähtsamad projektid on aastal 2014 valmiv teine Eesti-Soome vaheline kõrgepinge alalisvooluühendus EstLink 2, samuti kaks Kiisale rajatud avariireservelektrijaama koguvõimsusega 250 MW (AREJ I 110 MW ning AREJ II 140 MW), Aruküla 330/110 kV alajaama rekonstrueerimine (teostati 2012. aastal) ning Tartu-Viljandi-Sindi 330 kV liin. Lisaks panustab Elering AS oluliselt elektrivarustuse kindluse ja kvaliteedi parandamisse üle terve Eesti. 2012. aastaks on rekonstrueeriti suurem osa piirkondlike tarbimiskeskuste jaoks olulisi alajaamu. [4]

Transpordikütuste varustuskindlus

Seotud artiklid: Kütused


Transpordi- ehk vedelkütuste varustuskindluse eest vastutab Eestis OSPA - Eesti Vedelkütusevaru Agentuur, mis on loodud seaduse alusel ning mille ülesanne on tagada Eesti vedelkütuse varustuskindluse vastavus IEA nõuetele. Vedelkütuste osatähtsust energia lõpptarbimises kirjeldab joonis 4. [1]

Eesti Vabariigis sätestab kohustusliku vedelkütusevaru moodustamise, hoidmise ning haldamise alused Vedelkütusevaru seadus. Vedelkütusevaru on riigi käsutuses või kontrolli all olev nimetatud seadusega kindlaksmääratud energiatoodete kogus, mis moodustatakse riigi varustuskindluse kõrge taseme, riigi julgeoleku ning rahvusvaheliste lepingute alusel võetud kohustuste täitmise ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks, kasutades rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa Liidu liikmesriikide solidaarsusel põhinevaid usaldusväärseid ja läbipaistvaid mehhanisme. [5]

Vedelkütusevaru moodustatakse järgmistest energiatoodetest [5]:

1) bensiin;
2) reaktiivkütus;
3) diislikütus;
4) raske kütteõli.

Vedelkütusevaru tuleb hoida pidevalt tasemel, mis vastab vähemalt 90 päeva keskmisele päevasele energiatoodete puhasimpordile või vähemalt 61 päeva keskmisele päevasele energiatoodete sisetarbimisele, olenevalt sellest, kumb kogus on suurem. [5]

Piltlikult öeldes võib vedelkütusevaru käsitleda puhvrina, millest Eestis tegutsevad kütusefirmad saavad kriisi olukorras kütust osta. Kui tavapäraselt tarnitakse enamus Eestis tarbitavast kütusest Leedust, siis vedelkütuste varustamisraskuste korral asendab eelnimetatud puhver tavapäraseid tarneallikaid. Euroopa Liit on üheselt deklareerinud, et imporditud naftatoodetel on ühenduse energiavarudes jätkuvalt väga suur tähtsus. Isegi lühiajalised tarneraskused või nafta hinna oluline tõus võivad põhjustada tõsiseid häireid ühenduse majandustegevuses. Selliste raskete olukordade puhul peab EL suutma vältida või vähemalt leevendada kõiki kahjustavaid mõjusid. Seega on 90 päeva kütusevarude hoidmise eesmärgiks tagada jätkusuutlik majandustegevus naftatarnete ettenägematute tarneprobleemide korral. Vedelkütusevaru suurusest annab informatsiooni joonis 5. [6]

OSPA

Eesti Vedelkütusevaru Agentuur (OSPA) on Vabariigi Valitsuse poolt vedelkütusevaru seaduse alusel 15. aprillil 2005. a. asutatud äriühing, mille peamiseks ülesandeks on Eesti Vabariigi vedelkütusevaru moodustamine ja haldamine. OSPA on eraõiguslik juriidiline isik, mille kõik aktsiad kuuluvad riigile ning nende valitsejaks ja aktsionäri õiguste teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mida esindab äriühingu aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja kommunikatsiooniminister.

Vedelkütusevarude moodustamisel ja haldamisel juhindub OSPA 9. märtsil 2005. a. jõustunud vedelkütusevaru seadusest ning selle alusel kehtestatud rakendusaktidest. [6]

Soojusenergia varustuskindlus

Seotud artiklid: Soojusvarustus; Kaugküte; Koostootmine; Maagaasi hind; Soojuse hind

Maagaas

Peamiseks maagaasi kasutusalaks on soojusenergia tootmine ( kaugküte 32% ning äritarbijate küte 9% tarbitavast gaasist) ja tööstuslikud protsessid (18% väetisetööstus ja 22% muud tööstuslikud protsessid). Maagaasi suhteliselt kõrge hind viimaste aastate jooksul on kaasa toonud kaugkütteks maagaasi kasutatavate soojuse tootjate siirdumise teiste kütuste juurde (peamiselt kohalikud taastuvad kütused). 2012. aasta veebruaris oli gaasi tiputarbimine viimase viie aasta suurim (5,7 mln m3 ööpäevas). 2013. aasta talve tiputarbimine oli 4,7 mln m3 ööpäevas. Eesti saab talvel kogu vajamineva gaasi Inčukalnsi (Läti) gaasihoidlast ja maagaasi tarnehäireid ei esinenud. Gaasi päritolumaaks on Venemaa ning hetkel tegutseb turul suurima hulgimüüjana – AS Eesti Gaas. Impordiluba on väljastatud ka ettevõtjale AS Nitrofert, kes tarnib gaasi vaid tootmiseks ning Baltic Energy Partners OÜ-le, Reola Gaasile ja AS Eesti Energiale. Sarnaselt hulgiturule on ka jaeturu osas AS Eesti Gaas turgu valitsevas seisundis. 2013. aastal oli AS-i Eesti Gaas osakaal jaeturul kasvanud 89,2%-ni. Ülejäänud 10,8% jaeturul müüdavast gaasist ostetakse võrguettevõtjate ja gaasimüüjate poolt edasimüügiks AS-lt Eesti Gaas. Käesoleval hetkel tegutseb gaasiturul 25 gaasi jaemüüjat. Maagaasi importi ning sisemaist sellekohast tarbimist kirjeldavad joonis 6 ning joonis 7. Gaaskütuste tarbimise prognoosi kirjeldab joonis 8. [7]

Maagaasi varustuskindlus

Maagaasi varustuskindluse seisukohalt on oluliseks teguriks maagaasi osakaal Eestis energia lõpptarbimisest (vt. joonis 1). Gaaskütuse (sh. maagaas, veeldatud naftagaas (LPG), põlevkivigaas) osakaal energia lõpptarbimises on Statistikaameti andmete kohaselt vaid ligikaudu 6% (5,682%), millest lõviosa moodustab maagaas. Põlevkivigaasi ega veeldatud naftagaasi ei saa paraku varustusallikana käsitleda, kuna need ei asenda maagaasi. [7]

Artiklis toodud jooniselt 9 nähtub, et soojuse tootmiseks on aastatel 2003 - 2012 kasutatud peamiselt maagaasi. Protsentuaalselt moodustab see kümne aasta lõikes kogu soojuse toodangust puitkütuste näol 22,5% ning maagaasi näol 44,3%. Märkimata ei saa jätta põlevkivi olulist osa soojuse tootmisel, milleks on toodud aastate lõikes 14,2%. [7][8]

Varustuskindluse mõõdikud

Varustuskindlus on ühiskonna vaates oluline küsimus. Riiklikult on tarvis tagada, et tarbijatel oleks pikaajaliselt ligipääs vajaliku kvaliteediga ning vastuvõetava hinnaga energiaressurssidele. Varustuskindluse tagamisel on energia hind oluline. [1]

Varustuskindluse mõõdikud näitavadki erineva kindlusega/tähtaja/hinnaga pakkumise osakaalu energiasüsteemis. Järgnevalt on varustuskindluse mõõdikud toodud loeteluna [1][9]:

1) energiasõltuvus;
2) energiasektori ettevõtete pikaajaline konkurentsivõime;
3) vedelkütuse julgeolekuvaru päevade;
4) elektritootmise võimsusvaru;
5) kasutatud (kodumaiste) kütuste mitmekesisus;
6) majanduslik energiasõltuvus;
7) tarbitava energia mitmekesisus; tarnijate mitmekesisus; tootmise hajutatus;
8) keskmine kaugus tarnijast, rafineerimistööstusest;
9) turuhinna kõikumise mõju riigi jooksevkontole, riigi tööstusele;
10) energiahinna taskukohasus tarbijale;
11) võrkudes avariide likvideerimise võimekus;
12) mobiilimastide akude tööaeg.

Varustuskindluse suurendamise meetmed

Lisaks eelnevalt kajastatud mõõdikutele tuleb kajastada ka konkreetseid meetmeid, kuidas tagada energeetiline julgeolek ning suurendada varustuskindlust. Toodud on need sektorispetsiifiliselt ning loeteluna [1]:

1) elektri varustuskindluse suurendamise meetmed:
  • elektri ühisturu korralduse reeglid - tagada kriisiolukorras elektrienergia tarne;
  • elektrivõrkude küberturvalisuse tagamise reeglid - juhtimiskeskuste kaitse küberrünnakute eest;
  • elektrivõrkude taastamisvõimekus - tagamaks, et suurtormide tulemusena on ettevõttel piisavalt varusid avariisid likvideerida;
  • suurte põhivõrgu trafode reserv - põhivõrgu trafode asendamine uute trafodega;
2) transpordi varustuskindluse suurendamise meetmed;

Abinõud varustuskindluse tagamiseks

Elektrienergia varustuskindluse ning selle tagamise seisukohalt on kriitilise tähtsusega, millist mõju omab mingi konkreetse seadme väljasolek ülejäänud võrgu toimimisele. Põhivõrguettevõtja poolt on koostatud vastavad prognoosid, millest lähtutakse. Juhul, kui leitakse, et teatud häiringud võrkude töös on tõenäolised ning põhjustavad ohtu tarbijate toitele, või suurendavad võimalust täiendavate häiringute tekkeks, rakendatakse vastavaid abinõusid. Sellisteks abinõudeks võivad olla [1]:

a) võrgu konfiguratsiooni muutmine;
b) piiriülestele ülekandevõimsustele piirangute seadmine;
c) häiringujärgse tegevuskava välja töötamine;
d) seadmete hooldusgraafikute muutmine;
e) süsteemi taaspingestamine;
f) sageduse reguleerimine;
g) tarbimise piiramine;
h) avariitõrjeautomaatika;
RSS uudisvoog

Joonis 2. Eesti tiputarbimise katmine kodumaise tootmisvõimsuse ning impordivõimekusega viies ENMAK stsenaariumis[3]
Tiputarbimise katmine kodumaiste tootmisvõimsustega + import.jpg
Joonis 3. Eleringi investeeringud aastani 2018[3]
Eleringi investeeringud kuni 2018 a.jpg

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 World Energy Council. Eesti Rahvuskomitee. Varustuskindluse töögrupi lõppraport 2014 a..
  2. Elering. Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2012.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 Elering. Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2014.
  4. Konkurentsiamet. Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2012.
  5. 5,0 5,1 5,2 Riigi Teataja. Vedelkütusevaru seadus. (01.09.2014)
  6. 6,0 6,1 6,2 Eesti Vedelkütusevaru Agentuur. OSPA. (01.09.2014)
  7. 7,0 7,1 7,2 Konkurentsiamet. Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2013.
  8. 8,0 8,1 Statistikaamet. KE024: Energiabilanss kütuse või energia liigi järgi, TJ (29.10.2015).
  9. World Energy Council. Eesti Rahvuskomitee. WEC-Eesti Varustuskindluse/Energiajulgeoleku töökoosoleku (30.04.2014) kokkuvõte.
  10. 10,0 10,1 Statistikaamet. KE05: ENERGIA LÕPPTARBIMINE. (29.10.2015)
  11. Eesti Vedelkütusevaru Agentuur. OSPA - majandusaasta aruanded. (29.10.2015)
  12. Statistikaamet. KE023: Energiabilanss kütuse või energia liigi järgi. (29.10.2015)
  13. Statistikaamet. KE02: Energiabilanss. (29.10.2015)
  14. 14,0 14,1 Statistikaamet. KE22: Kütuse tarbimine energia tootmiseks ja laovaru kütuse liigi järgi (kuud). (23.03.2016).


Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2014 Aruanne Varustuskindluse töögrupi lõppraport
2014 Aruanne WEC-Eesti Varustuskindluse/Energiajulgeoleku töökoosoleku (30.04.2014) kokkuvõte
2014 Ettekanne Varustuskindlus ja energiajulgeolek
2012 Ülevaade OSPA. Vedelkütusevarud
2013 Aruanne Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2013
2012 Aruanne Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2012
2012 Aruanne Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis. Tallinn 2012.
2014 Aruanne Elering. Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2014. 2014
2015 Aruanne Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2015
2013 Aruanne Eesti Arengufond. Elektrivõrgu tänane olukord. Võimalikud arengustsenaariumid. 2013
2011 Pressimaterjal ENTSO-E. ENTSO-E missioon
2013 Aruanne Konkurentsiamet. Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis. Tallinn 2013.
2013 Veebileht Riigi Teataja. Võrgueeskiri. 08.09.2014.
2014 Aruanne Hajavarustuskindluse piirkondade võrguinvesteeringute eesmärgid, realiseerimise meetodid ja nende valikukriteeriumid
2015 Aastaraamat Eesti statistika aastaraamat 2015
2015 Aruanne Konkurentsiameti hinnang (Hinnang) Eesti ja Soome vaheliste alalisvooluühenduste EstLink 1 ja EstLink 2 katkestuste osas


Kontaktvõrgustik

Kontaktvõrgustik on koostamisel. Kui soovite artikli kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.


On Teil ettepanekuid, kuidas "VARUSTUSKINDLUS" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "VARUSTUSKINDLUS" teemahalduriga MARGUS ALTEMENT e-aadressil margus.altement@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad