Energiatarbimine teenindussektoris

Allikas: Energiatalgud

Energiatarbimine.png

Energia lõpptarbmist (edaspidi energiatarbimine) avalikus- ja teenindussektoris (edaspidi teenindussektoris) iseloomustab sektoris tarbitavate kütuste ning soojuse ja elektri aastaseid koguseid. Artikkel annab ülevaate Eesti teenindussektori energiatarbimise lähiajaloost ning teeb tulevikku ulatuvaid energiatarbimise prognoose.

Artikkel energiatarbimine teenindussektoris täiendab peaartiklit energiatarbimine. Artikli alusmaterjalid on koostatud ENMAK 2030+ tarbimise töögrupi poolt. Nimetatud tulemused on sisendiks Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukavaga seotud stsenaariumide koostamisel. Käesoleva artikli andmeid uuendatakse jooksvalt, et kajastada parimat olemasolevat teadmist teenindussektori energiatarbimise kohta Eestis.

Peaartikkel: Energiatarbimine Seotud artiklid: Hoonete energiatõhusus, Hoonefondi ENMAK stsenaariumid


Senine energiatarbimine

Eesti teenindussektori energiatarbimine inimese kohta sarnaneb Euroopa Liidu keskmisega. Eesti teenindussektori energiatarbimine inimese kohta oli 2011 aastal 3,53 MWh/in/a ja Euroopa Liidu tolleaegse 27 liikmesriigi keskmine näitaja oli 3,59 MWh/in/a. Samas jooniselt 1 ja joonisel 2 on näha, et teenindussektoris loodud lisandväärtus on Eestis Euroopa liidu vanadest riikidest madalam. Suurim oli teenindussektoris loodud lisandväärtus energiaühiku kohta Luksemburgis, ka SKP oli seal suurim. [1][2].

Eesti senise teenindussektori energiatarbimise graafikute koostamise aluseks on olnud Eesti Statistikaameti andmebaas. Teenindussektoris tarbitava energia kogus ja võimsus sõltuvad kaubandus- ja teeninduspindade kogusuurusest, kasutatavatest seadmetest (näiteks külmutusseadmed) ja ilmastikust. Järgnevad graafikud esitavad andmeid tarnitud energia kohta, see tähendab, et kütteotstarbeks vajaminev elekter (soojuspumbad ning elektriküte) kuvatakse elektrienergia tulbas.

Senine energiatarbimine avalikus- ja teenindussektoris on esitatud joonisel 3. Energiatarbimises on näha majanduskasvu ja majanduse struktuuriliste muudatuste mõjud. 1990-ndatel toimus majanduse struktuuris põhjalik muutus, kui aastal 1990 moodustas valdava osa SKP-st tööstus ja põllumajandusektor, siis 2000-ndaks aastaks oli valdav osa juba teenindussektoril (teenindussektoris toodetud lisandväärtus moodustas 65,8% SKP-st). [3].


Senine elektritarbimine

Seotud artikkel: Elektri tarbimine


Joonisel 4 on toodud senine elektritarbimine ning elektritarbimise muutuse ja SKP muutuse seos teenindussektoris.

Senise elektritarbimise graafikult on näha, et sektoris toimus 1999 aastast kuni 2009 aasta majanduskriisini pidev elektritarbimise kasv. 2009 aastal, kui toimus tugev SKP langus, vähenes teenindussektori elektritarbimine vähesel määral. Aastal 2010 oli teenindussektori elektritarbimine 2,5 TWh/a, mis moodustas antud aastal 34% kogu riigi elektritarbimisest.

Senine soojuse tarbimine

Seotud artiklid: Soojuse tarbimine; Välisõhu temperatuuri mõju energiatarbimisele


Teenindussektori soojuse tarbimist mõjutab aasta keskmine kraadpäevade [4] arv. Joonisel 5 on esitatud ajaloolised energiatarbimise (tarnitud soojus ja kütused) andmed teenindussektori kohta nii kraadpäevadega normeeritult kui normeerimata kujul.

Energiatarbimise prognoos kuni 2050

ENMAK 2030+ prognoos

Peaartikkel: Energiatarbimise ENMAK stsenaariumid
Seotud artikkel: Hoonefondi ENMAK stsenaariumid


Energiatarbimise pikaajalised prognoosid sõltuvad väga suurel määral valitud lähte-eeldustest. Järgnevalt toodud ENMAK raames koostatud tarbimisstsenaariumid kirjeldavad kolme võimalikku teenindussektori energiatarbimise stsenaariumi aastani 2050:

  • Mitte-sekkuv
  • vähesekkuv
  • sekkuv stsenaarium

Stsenaariumite meetmed on kirjeldatud peaartiklites Hoonefondi ENMAK stsenaariumid ja ning Energiatarbimine. Taustaarvutused on nähtaval Google Spreadsheet keskkonnas.

Elektri- ja soojatarbetarbe prognoos on koostatud tuginedes hoonefondi energiasäästupotentsiaali uuringule[5] (täpsem käsitlus artiklis Hoonete energiatõhusus). Sellest uuringust tuletati nii uute, kui ka rekonstrueeritavate hoonete soojuse ja elektri eritarbimise väärtused. Antud väärtused on välja toodud Google Spreadsheet keskkonnas.

Elektri tarbimise prognoos

Seotud artikkel: Elektritootmise ENMAK stsenaariumid


Erinevate elektritarbimisstsenaariumide võrdlemisel on näha, et sõltumata stsenaariumist tõuseb elektritarbimine antud sektoris (umbes 5% kümne aasta jooksul). Selle põhjuseks on eelkõige see, et sekkuva stsenaariumi korral tõuseb elektritarve tänu suuremahulisele terviklikule renoveerimisele.

Avaliku ja teenindussektori pikaajaline elektritarbimise prognoos on esitatud joonisel 6

Soojuse tarbimise prognoos

Seotud artikkel: Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid


Avaliku ja teenindussektori pikaajaline soojustarbimise prognoos on esitatud joonisel 7

Jooniselt 7 on näha, et soojusenergia tarbimisele prognoositakse teenindussektoris kõikide stsenaariumite korral vähenemist, kuid meetmetega saavutatav sääst pole niivõrd suur kui kodumajapidamiste puhul.

Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2013 Uuring Inglisekeelne kokkuvõte Eesti energiatarbimisest
2008 Uuring Energy efficiency in the public sector, Energy Charter Secretariat, 2008
2012 Uuring Energy Efficiency Status Report 2012, Electricity Consumption and Efficiency Trends in the EU-27
2013 Uuring Energia lokaalse tootmise analüüs büroohoonele. Osa I, Taastuvenergialahendused
2013 Uuring Energia lokaalse tootmise analüüs büroohoonele. Osa II - Energiasalvestid ja salvestustehnoloogiad
2013 Uuring Energia lokaalse tootmise analüüs büroohoonele. Osa III - Näidishoone
2013 Analüüs Energiatõhususe lepingu (EPC) analüüsi kokkuvõte 2013
2013 Aruanne Energia- ja veekasutuse aruanne 2013
2013 Ettekanne Energiamajanduse arengukava 2020 eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks
2013 Ettekanne Linnavalgustuse automatiseeritud juhtimise lahendused
2013 Ettekanne Tark keskkond - Tark valgustus
2014 Uuring Tarbimise juhtimine. Suurtarbijate koormusgraafikute salvestamine ning analüüs tarbimise juhtimise rakendamise võimaluste tuvastamiseks
RSS uudisvoog




Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 Eurostat. tps00001: Population on 1. January, (10.01.2014).
  2. 2,0 2,1 2,2 Eurostat. Energy Consumption by Sector, (10.01.2014).
  3. Lumiste, Rein, Lumiste, Rünno. Uued teenused ja innovatsioonipoliitika teenindussektori arenguks, 2000 (20.11.2013).
  4. Kredex kokkuvõte kraadpäevadest Kredex kodulehel, (01.12.2013)
  5. Eesti energiamajanduse arengukava ENMAKi uuendamise hoonete energiasäästupotentsiaali uuring: Hoonefondi energiatõhususe parandamine – energiasääst, ühikmaksumused ja mahud, Tallinn 2013.
  6. 6,0 6,1 6,2 Statistikaamet. KE03: Elektrienergia bilanss, (08.10.2013).
  7. 7,0 7,1 Statistikaamet. KE04: Soojuse bilanss, (14.11.2013).
  8. Statistikaamet. KE061: Kütuste tarbimine majandusharu ja kütuse liigi järgi, (14.11.2013).
  9. Statistikaamet. KE02: Energiabilanss, (14.11.2013).
  10. Statistikaamet. Püsivhindades SKP elaniku kohta, kasvutempo ja koguväärtused, (14.11.2013).


Kontaktvõrgustik

Alljärgnevalt on näha artikli kontaktvõrgustikuga liitunuid ning nende panust artikli valmimisse. Kui soovite ka ise kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.


Light bulb.png Light bulb.png Light bulb.png - autor on teinud olulise panuse artikli valmimisse; autor panustab pidevalt artikli ajakohasena hoidmisel
Light bulb.png Light bulb.png - autor on pakkunud ühes või paaris artikli osas olulist sisendit; autor panustab aeg ajalt artikli ajakohastamisse
Light bulb.png - autor on panustanud mõne üksiku viitega või tähelepanekuga artikli valmimisse

On Teil ettepanekuid, kuidas "ENERGIATARBIMINE TEENINDUSSEKTORIS" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "ENERGIATARBIMINE TEENINDUSSEKTORIS" teemahalduriga MARGUS ALTEMENT e-aadressil margus.altement@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad