Energiatarbimine

Allikas: Energiatalgud


Energia lõpptarbimine (käesoleva artikli kontekstis energiatarbimine) iseloomustab transpordis, tööstuses, avalikus- ja teenindussektoris ning kodumajapidamistes tarbitavate kütuste, soojuse ning elektri aastaseid koguseid. Artikkel annab ülevaate Eesti energiatarbimise lähiajaloost ning esitab tulevikku ulatuvaid energiatarbimise prognoose. Eesti võtnud aastaks 2020 eesmärgi hoida energia lõpptarbimist 2010 aasta tasemel, milleks on 2818 ktoe/a (118 PJ/a või 32,8 TWh/a) (joonis 2) ja suurendada taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimises 25%-ni [1].

Artikli Energiatarbimine alusmaterjalid on koostatud ENMAK 2030+ tarbimise töögrupi poolt. Nimetatud tulemused on sisendiks Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukavaga seotud stsenaariumite koostamisel. Käesoleva artikli andmeid uuendatakse jooksvalt, et kajastada parimat olemasolevat teadmist energiatarbimise kohta Eestis.


Seotud artiklid: ENMAK:Stsenaariumid, Soojusmajandus


Senine energiatarbimine Eestis

Eesti on Euroopa riikide võrdluses pigem viimaste seas, kui võrrelda lisandväärtust, mis on loodud ühe ühiku energia lõpptarbimise kohta joonis 3 . Antud olukorra üks põhjuseid on see, et Eesti SKP on Euroopa Liidu keskmisest madalam. Samas energiatarbimine inimese kohta on Eestis sarnane nagu Euroopa Liidus keskmiselt, 2011 aastal oli vastav näitaja Eestis 24,75 MWh/in/a ja Euroopa Liidu tolleaegse 27 liikmesriigi keskmine näitaja oli Eurostati andmete põhjal 25,56 MWh/in/a. Joonisel 3 on visualiseeritud võrdlus Euroopa riikide energiatarbimise kohta ning arvulisel kujul saab seda vaadelda jooniselt 4 [2][3].


Selleks, et prognoosida Eesti energiatarbimise võimalikke tulevikusuundumusi on esmalt vaadeldud energiatarbimise andmeid lähiajaloost. Andmed on esitatud aastate arvestuses ning jaotatud järgnevateks sektoriteks ja käsitletud ka eraldi artiklites:

Kõigi nelja ülalmainitud sektori energiatarbimise muutused aastail 1999 kuni 2010 on toodud joonisel 5 [4][5][6]. Võrreldes aastaid 2000 ja 2010 suurenes nelja sektori summaarne energiatarbimine, ehk riigi koguenergiatarbimine, kümne aasta jooksul 21% võrra. Suurim protsentuaalne energiatarbimise kasv oli teenindussektoris (70%), kus energiatarbimine suurenes 2,73 TWh-lt 2000-ndal aastal 4,82 TWh-ni aastaks 2010. Suurim absoluutarvudes energiatarbimise kasv oli transpordisektoris, kus energiatarbimine suurenes 6,72 TWh-lt 2000 aastal 9,14 TWh-ni aastaks 2010. Kodumajapidamistes ja tööstussektoris toimusid küll aastate lõikes mõningad muutused, kuid võrreldes vaadeldava perioodi algust ja lõppu, jäid lõppkokkuvõttes nende sektorite energiatarbimised üsna samale tasemele. Tuleb tähele panna, et joonisel 5 esitatud Statistikaameti andmed on kraadpäevadega normeerimata, ehk erinevate aastate energiatarbimist on mõjutanud välistemperatuuride erinevused. Energiatarbimise normeerimist käsitletakse põhjalikumalt artiklis Välisõhu temperatuuri mõju energiatarbimisele ning võetakse stsenaariumite eeldustes energiatarbimise tulevikustsenaariumite loomisel arvesse.

Energiatarbimist võib lisaks sektoriaalsele jaotusele jagada ka energiakandjate kaupa: soojuse, elektri ning kütuste, tarbimiseks. Oluline on eristada energia lõpptarbitud mahtu ja tarnitud energia mahtu. Kütuste lõpptarbimine toimub üksnes transpordisektoris. Teistes sektorites konverteeritakse tarnitud kütused enne lõpptarbimist kas soojuseks või elektriks. Samuti muundatakse enne lõpptarbimist osa elektrit omakorda soojuseks. Järgnevad graafikud esitavad andmeid tarnitud energia kohta, see tähendab, et kütteotstarbeks vajaminev elekter ( soojuspumbad ning elektriküte) kuvatakse elektrienergia all. Hilisemate arvutuste juures on aga siiski oluline hinnata ka selle elektrienergia mahtu, mis muundatakse soojuseks. Täpsem arvutus selle kohta, kui palju erinevates sektorites muundatakse elektrit soojuseks (elektriküte ning soojuspumbad), puudub, kuid hinnanguliselt on see 20%[7].

Senine elektritarbimine

Peaartikkel: Elektri tarbimine
Seotud artiklid: Elektrienergia hind, Elektri hind lõpptarbijale


Senine elektritarbimine sektorite lõikes on esitatud joonisel 6. Aastal 2010 oli sektorite lõikes suurim elektritarbimine tööstuses (37% riigi elektritarbimisest), järgnesid teenindussektor (34%) ning kodumajapidamised (27%). Transpordisektori elektritarbimisel oli riigi elektritarbimises väga väike roll, moodustades viimatinimetatust vähem kui 1% [4].

Elektritarbimise tipukoormus

Eesti elektrisüsteemi tarbimise tipukoormus oli 2011/2012 aasta talvel 1572 MW ning maksimaalne elektritootmise tipp oli samal talvel 1953 MW. 2011/2012 talvel oli Eesti elektrisüsteemis piisavalt tootmisvõimsusi, et katta sisemaine tarbimisnõudlus igal ajahetkel sisemaise elektritootmisvõimsusega. 2012 aasta septembri seisuga oli summaarne installeeritud netotootmisvõimsus 2652 MW, millest tipuajal võimalik kasutada tootmisvõimsusi 2275 MW ulatuses [8]. Senise elektritarbimise tipukoormuse graafik on toodud AS Eleringi kodulehel ja tipukoormuse tulevikuprognoos kuni aastani 2025 on leitav aruandest Eesti elektrisüsteemi tarbimisenõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnang 2012[9]. OÜ Põhivõrk on prognoosinud tipukoormuse kasvuks 1,6% kuni 3,8% aastas ning Eesti elektrimajanduse arengukavas 2008-2018 arvestati baasstsenaariumina 2,3% tipukoormuse kasvu aastas [10].

Elektrivõrgukaod

Peaartikkel: Võrgukaod: elekter


Viimase 10 aasta jooksul on võrgukaod jäänud umbes 10% juurde brutotootmisest. Elektrivõrgukaod saab jagada kahte ossa: ülekandevõrgu (põhivõrgu) kaod, mida haldab Elering AS ja jaotusvõrgu kaod, mille suurim haldaja on Elektrilevi OÜ [8]. Põhivõrk töötab nüüdseks optimaalse taseme lähedal ning põhivõrgu kaod moodustavad 3% brutotootmisest. Samas on oodata põhivõrgu kadude suurenemist, kuna põhivõrgu bilanssi lisanduvad pool Estlink 1 ja Estlink 2 kadudest ning põhivõrgu kadude suurust mõjutab elektri eksport ja transiit. Jaotusvõrgu kadudele prognoositakse tulevikus mõõdukat vähenemist, kuna jaotusvõrku uuendatakse ja viiakse üle kaabelliinidele, mis vähendab rikkekadusid. Kadude prognoosimine mõistliku täpsusega on väga keeruline, kuna seda mõjutavad paljud tegurid.

Senine soojuse tarbimine

Peaartikkel: Soojuse tarbimine
Seotud artiklid: Soojusmajandus, Hoonefondi ENMAK stsenaariumid


Soojuse tarbimise kohta kogutakse ja avaldatakse Eestis andmeid Statistikaameti poolt. Sealjuures tuleb arvestada, et Statistikaameti andmed põhinevad osaliselt ka valikuuringutel. Näiteks kui MKM-i poolt 2012. aastal koostatud Eesti soojusmajanduse analüüsis kirjeldati 2011. aastal Eestis kaugküttesoojuse müügimahuks ~4,6 TWh[11], siis Statistikaameti andmetel müüdi samal aastal tarbijatele 6,4 TWh soojust.

Tööstussektori kütuste tarbimise alla on loetud ka põllumajanduses ja metsamajanduses kasutatavad erimärgistusega diislikütus ja bensiin, sest neid kasutatakse antud sektoris eelkõige tootmistegevuses. Teiste sektorite (kodumajapidamised ja teenindussektor) Statistikaameti andmetes kajastuvad diislikütus ja bensiin on loetud transpordikütusteks ja arvestatud transpordisektori all.

Senine soojuse (tarnitud soojus ja kütused) tarbimine Statistikaameti andmete põhjal ja normeerimata kujul on esitatud joonisel 7[5]. Eelmainitud joonistelt on näha, et sektorite lõikes on kodumajapidamised soojuse tarbmises kaugelt kõige suurema osakaaluga (59% aastal 2010), tööstussektori osakaal on 28% ning teenindussektori osa on kõigest 13%. Soojuse tarbimine suurenes SKP tõusu aegadel, seda suures osas tööstussektori tõttu, kuid hakkas siis majanduslanguse ajal taas vähenema. Samuti eeldatakse prognooside koostamisel soojustarbimise seotust SKP-ga.

Kaugküte

Seotud artiklid: Kaugküte


Hinnanguliselt tarbib ligi 60 % elanikkonnast soojust kaugküttesoojusena. Kokku on Eestis 239 kaugküttevõrku ning 1430 km soojustorustikku.[12] Eesti 226-st omavalitsusest on kaugküte kasutusel 149-s. Ülejäänud elanikud kasutavad soojuse tootmiseks lokaalseid kütteseadmeid.

Kaugkütte soojuskaod

Peaartikkel: Võrgukaod: kaugküte


Soojuskadudele kaugküttevõrkudes on antud mitmeid hinnanguid: Riigikontrolli poolt 2011. aastal kogutud mitmesuguste statistiliste andmete alusel varieerusid soojuskaod kaugküttevõrkudes vahemikus 11...20,6 %[13]. Sealjuures on näiteks Statistikaameti andmetel aastatel 2010...2012 aastal soojuskadu kaugküttevõrkudest jäänud vahemikku 14,4...15,2 %[5].

Senine kütuste tarbimine

Seotud artiklid: Imporditavad vedelkütused, Imporditavad gaaskütused, Kütuste ENMAK stsenaariumid


Antud alapeatükk keskendub vedelkütuste tarbimisele transpordisektoris, kuna ülejäänud juhtudel muundatakse kütused enne lõpptarbimist reeglina soojuseks või elektriks, ning nende tarbimist on käsitletud ülaltoodud peatükkides. Eestisse imporditakse vedelkütuseid nii tarbimiseks traspordisektoris kui ka soojusenergia tootmiseks. Samuti imporditakse Eestisse fossiilseid gaaskütuseid (maagaas, vedelgaas) peamiselt soojuse ja elektri tootmiseks, gaaskütuseid kasutatakse transpordisektoris vähesel määral. Transpordisektoris tarbitakse seni eelkõige mootoribensiini ja diislikütust, mida imporditakse. Jooniselt 8 on näha nende statistilisi andmeid koos kõigi teiste Eestisse imporditavate ja tarbitavate vedelkütustega[14]. Andmetest järeldub, et bensiini tarbimine on aastail 2009 kuni 2012 vähenenud, samal ajal kui diislikütuse tarbimine on suurenenud.

Energiatarbimise prognoosid

Põhjalikke pikaajalisi energiatarbimisprognoose enne ENMAK 2030+ seotud tööde tellimist Eestis ei olnud. Seepärast ongi antud artiklis esitatud üks tarbimisstsenaariumide kogum. Uute prognooside ilmnemisel kuvatakse ka need antud artiklis.

ENMAK 2030+ energiatarbimise stsenaariumid

Seotud artiklid: ENMAK:Stsenaariumid, Hoonefondi ENMAK stsenaariumid, Transpordi ENMAK stsenaariumid, Välisõhu temperatuuri mõju energiatarbimisele


Joonis ??? (Joonis 13 täiendamisel) ja joonis ???(Joonis 10 täiendamisel) kirjeldavad ENMAK 2030+ raames koostatud energiatarbimisstsenaariumide tarbimisväärtusi vahemikul 2010-2050. Hoonete energiatarbimise koondprognoos on toodud joonisel 11.

Energiatarbimise kasvu mõjutab olulisel määral riigi SKP kasv ning välisõhutemperatuur. Selleks, et SKP ja energiatarbimise kasvu vahelisest suhtest paremini aru saada, tuleb ajaloolised energiatarbimise andmed normeerida samale temperatuurile (normaalaastale). Seda tehet käsitleb täpsemalt artikkel välisõhu temperatuuri mõju energiatarbimisele. Joonisel 9 on näidatud senise energia lõpptarbimise ja SKP vaheline seos aastatel 2000 - 2012 [15][16][17].

Elektritarbimise puhul eeldatakse kodumajapidamistes senise tarbimise kasvu põhjal ka edasist kasvu. Tööstuse ja teeninduse sektorites eeldatakse elektritarbimise muutuste seotust SKP muutustega, ehk elastsust. Transpordisektori puhul eeldatakse, et elektritarbimine suureneb olenevalt sellest, kui palju erinevate stsenaariumitega elektritranspordi kasutust motiveeritakse.

Soojuse kasutamise puhul on soojatarbimise stsenaariumid eelkõige seotud hoonete renoveerimismahtude ja -tasemetega. Transpordis soojust ei tarbita ning transpordisektori kütuste tarbimise muutus on sõltuvuses SKP muutustega ja rahvastiku heaolu kasvuga.

Stsenaariumite kirjeldus

Seotud artiklid: ENMAK:Stsenaariumid

ENMAK 2030+ raames vaadeldi erinevaid tarbimisstsenaariumeid hoonete ja transpordi sektorite puhul. Tööstussektori energiatarbimist käsitleti konstantsena.

Järgnevalt on välja toodud kolme tarbimisstsenaariumi kirjeldused:

  • Mittesekkuv: Energiatõhususe turumajanduslik paranemine, suunata riigi ressurss mujale, meetmete rakendamine EL-i nõuete minimaalseks täitmiseks.
  • Vähesekkuv: Olemasolevat ressursi majanduslikult kõige efektiivsemalt kasutades saavutada meetmete rakendamine ENMAKi eesmärkide täitmiseks ning sotsiaalmajandusliku- ja elukeskkonna paranemiseks.
  • Sekkuv: Meetmete rakendamisel Euroopa Liidu „Energia tegevuskava 2050“ eesmärkide täitmine, sh parima võimaliku tehnoloogia rakendamine. Investeerimine teadus- ja arendustegevusse, tehnoloogiline innovatsioon, avaliku sektori eeskuju energiatõhususse panustamisel, heaolu kasv.

Energiatarbimine energiakandjate kaupa

Elektri tarbimise prognoos

Seotud artiklid: Elektritootmise ENMAK stsenaariumid, Elektrimajanduse regulatiivne keskkond


Elektri lõpptarbimine erinevate stsenaariumite korral on esitatud joonisel ???(Joonis 11 täiendamisel). Lähtuvalt senistest elektri tarbimise andmetest ning ülaltoodud eeldustest, on koostatud elektri tarbimise prognoos mittesekkuva stsenaariumi korral, ehk juhul kui üldist energiatarbimist olulisel määral meetmete abil ei suunata, vähesekkuva stsenaariumi korral, kui sekkutakse mõõdukalt, ning sekkuva stsenaariumi korral, kui meetmed on ulatuslikumad. Elektri tarbimise suurenemist prognoositakse kõigi kolme stsenaariumi korral. Sekkuva stsenaariumi korral on prognoositud elektri tarbimine aastateks 2040 kuni 2050 isegi suurem, kui mittesekkuva stsenaariumi korral, sest sekkuva stsenaariumi korral on hoonete ventilatsioon viidud nõuetekohaseks, ehk sundventilatsioon on valdavalt kasutusele võetud, tranpordisektori elektritarbimine jääb praeguste prognooside baasil ka tulevikus marginaalseks.

Soojuse tarbimise prognoos

Peaartikkel: Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid
Seotud artiklid: Hoonefondi ENMAK stsenaariumid, Hoonete energiatõhusus


Joonisel 10 on esitatud soojatarbimise prognoos aastani 2050 kolme erineva tarbimisstsenaariumi korral.

Mittesekkuva stsenaariumi korral jätkub hoonete renoveerimine väikeses mahus ning miinimumnõuete regulatsiooni järgi uusehitiste ehitamine, mille tulemusel langeb soojuse tarbimine mõningal määral kodumajapidamiste soojusenergiatarbe vähenemise tõttu. Vähe-sekkuva stsenaariumi korral väheneb soojuse tarbimine tänu renoveerimistoetuste rakendamisele kiiremini. Sekkuva stsenaariumi korral rekonstrueeritakse 40% väikeelamutest ja 50% korterelamutest 20 a jooksul, samuti rekonstrueeritakse toetuste abil koole ja lasteaedu, tühjana seisvad hooned lammutatakse. Uuselamute ehitamisele antakse liginullenergiahoone toetust.

Energiatarbimine sektorite kaupa

Kodumajapidamised

Peaartikkel: Energiatarbimine kodumajapidamistes
Seotud artiklid: Hoonete energiatõhusus


Kodumajapidamiste tarbimine moodustas 2010. aastal 27 % kogu riigi energiatarbimisest. Kodumajapidamiste tarbimine on jaotatud elektri- ja soojustarbimise vahel. Kütused kajastuvad soojuse tarbimise all ja liikumiseks kuluvat energiat käsitletakse transpordisektori energiatarbimise all. Soojuse tarbimine jaguneb omakorda korterelamute ja eramute vahel.

Kodumajapidamiste elektrienergiaprognoos baseerub eelkõige eeldusel, et elektritarbimise kasv sõltub SKP kasvust. Paremate andmete puudumisel hindas ekspertgrupp, et elektritarbimine kodumajapidamistes kasvab mittesekkuva stsenaariumi korral konstantselt 1,75% aastas kuni 2050, ning sekkuva stsenaariumi korral väheneb aastane tarbimise kasv 1,50% kuni -1,50%-ni aastani 2040 ning hakkab siis taas aeglaselt suurenema.

Kodumajapidamiste soojustarbimise prognoos baseerub eelkõige tulevase hoonefondi soojustarbimise hinnangutel, mis omakorda uute hoonete puhul baseerub EL energiatõhususdirektiivist tulenevatel nõuetel, rekonstrueeritavate hoonete puhul lähtutakse ENMAK hoonete energiasäästupotentsiaali uuringust ning olemasolevate hoonete puhul Statistikaameti andmete analüüsist (kokku on liidetud kaugküttesoojuse ning kodumajapidamistes tarbitud kütuste energiasisaldus). Ajaloolised andmed on normeeritud välistemperatuuriga (kraad-päevadega).

Joonis ???(Joonis 13 täiendamisel) annab ülevaate kodumajapidamiste summaarsest energiatarbimise prognoosist ja näitab kui suure osa see moodustab riigi kogu energiatarbest erinevate stsenaariumite korral kuni aastani 2050 [4][5].


Tööstussektor

Peaartikkel: Energiatarbimine tööstussektoris


Tööstussektori energiatarbimine on jaotatud elektrienergia ja soojusenergia tarbimise prognooside vahel.

Tööstussektori elektrienergiaprognoos baseerub SKP ja elektrienergiatarbimise vahelise seose prognoosimisel. Mittesekkuva stsenaariumi korral eeldatakse, et senine trend 2000-2010 (1% SKP tõusu korral tõuseb elektrienergiatarbimine 0,74%) jääb kestma aastani 2050. Sekkuva stsenaariumi korral on eeldatud, et tööstussektori elektrienergiatarbimise sõltuvus väheneb 0.74-lt -0.14-ni.

Tööstussektori soojuse tarbimise prognoos baseerub samuti SKP ja energiatarbimise vahelise seose lineaarse regressiooni analüüsil. Siinkohal on eeldatud aga, et ka mittesekkuva stsenaariumi korral energiatarbmise kasvu sõltuvus SKP kasvust väheneb (1.0-lt 0-le mittesekkuvas stsenaariumis, ning -1.0-le sekkuvas stsenaariumis). Ajaloolised andmed on normeeritud välistemperatuuriga (kraad-päevadega). Nii elektri kui ka soojuse tarbimise prognoosi juures tööstussektoris on eeldatud, et selle tarbimine tööstuses on seotud SKP-ga. Eeltoodud eeldustele põhinedes on tööstussektori pikaajaline summaarne energiatarbimise prognoos esitatud koos teiste sektoritega ning erinevate stsenaariumite korral joonisel ???(Joonis 13 täiendamisel) [4][5].

Avalik- ja teenindussektor

Peaartikkel: Energiatarbimine teenindussektoris


Ka teenindussektori tarbimine on jaotatud elektri- ja soojusenergiatarbimise vahel. Liikumiseks kuluvat energiat käsitletakse transpordisektori energiatarbimise all.

Teenindussektori elektrienergiaprognoos baseerub SKP ja elektrienergiatarbimise vahelise seose prognoosimisel. Mittesekkuva stsenaariumi korral on eeldatud, et tööstussektori elektrienergiatarbimise sõltuvus SKP-st väheneb 0.44-lt (2000-2010 põhjal) 0.16-ni aastaks 2050. Sekkuva-stsenaariumi korral aga -0.36-ni. Teenindussektoris prognoositakse elektritarbimise jäämist stabiilselt üsna samale tasemele ja erinevate stsenaariumite korral on elektrienergia tarbimise prognoosid sarnased.

Teenindussektori soojusetarbimise prognoos baseerub eelkõige tulevase hoonefondi soojuse tarbimise hinnangutel, mis omakorda uute hoonete puhul baseerub EL energiatõhususdirektiivist tulenevatel nõuetel, rekonstrueeritavate hoonete puhul lähtutakse ENMAK hoonete energiasäästupotentsiaali uuringust ning olemasolevate hoonete puhul Statistikaameti andmete analüüsist (kokku on liidetud kaugküttesoojuse ning teenindussektoris tarbitud kütuste energiasisaldus). Oluline on siinkohal ka olemasoleva hoonefondi köetava pinna hindamine, mis sellekohase ühtse andmesüsteemi puudumise tõttu tuli tuletada. Ajaloolised andmed on normeeritud välistemperatuuriga (kraad-päevadega). Soojusenergia tarbimisele prognoositakse teenindussektoris kõikide stsenaariumite korral vähenemist, kuid sääst pole niivõrd suur kui kodumajapidamiste puhul. Joonis ???(Joonis 13 täiendamisel) annab ülevaate teenindussektori summaarsest energiatarbimise prognoosist ja näitab kui suure osa see moodustab riigi kogu energiatarbest erinevate stsenaariumite korral kuni aastani 2050 [4][5].

Transpordisektor

Peaartikkel: Energiatarbimine transpordisektoris
Seotud artiklid: Transpordi ENMAK stsenaariumid, Kütuste ENMAK stsenaariumid

Esialgsete stsenaariumite summaarsed energiatarbimise prognoosid on esitatud peaartiklis Energiatarbimine transpordisektoris.

Vähesekkuva ja mittesekkuva stsenaariumi korral eeldatakse transpordisektori energiatarbimise tõusu jätkumist. Mittesekkuva stsenaariumi korral, kus energiasäästumeetmeid olulisel määral ei rakendata, kasvab energiatarbimine 2010 aasta 8,59 TWh/a-lt aastaks 2030 13,33 TWh/a-le. Sekkuva stsenaariumi korral, kus rakendatakse olulisel määral energiasäästu meetmeid, prognoositakse transpordisektori energiatarbeks aastaks 2030 7,69 TWh/a. Vähesekkuva stsenaariumi mõju jääb kahe tulemuse vahele, selle stsenaariumi puhul prognoositakse transpordisekotori koguenergiatarbeks 10,83 TWh/a aastal 2030.

Kõigi kolme stsenaariumi: mittesekkuva, vähesekkuva ja sekkuva juures jääb elektri kasutamise osakaal transpordis väikeseks, olles veel ka aastal 2020 kõigi stsenaariumite korral alla 1%. Aastaks 2030 kasvab sekkuva stsenaariumi korral elektri osakaal ligi 4%-ni, vähesekkuva korral on see aga 1,2% ja mittesekkuva korral ikka veel alla 1%.

Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2014 Ettekanne Arengusuundadest ehitussektoris
2014 Ettekanne Tarbimise juhtimise võimalused Eestis
2014 Ettekanne Energiaandmete jagamise platvormi "Estfeed"
2014 Ettekanne ENMAK riigile majanduslikult tasuvad toetusmäärad
2014 Ettekanne Elamumajanduse uus arengukava
2013 Uuring Inglisekeelne kokkuvõte Eesti energiatarbimisest
2012 Uuring Energy Efficiency Status Report 2012, Electricity Consumption and Efficiency Trends in the EU-27
2008 Uuring Energy efficiency in the public sector, Energy Charter Secretariat, 2008
2012 Uuring Energiasäästlik käitumine elanikkonnas
2012 Uuring Energiatarbimine kodumajapidamistes
2012 Uuring Leibkondade energiatarbimine
2003 Juhised Energiaaudit tööstuses, juhised
2012 Artikkel Euroopa energiamahukast tööstusest
2012 Artikkel Energy efficiency and energy consumption in industry
2014 Rakendusuuring Tartu linna elamuehituse dünaamika ja eluasemenõudluse prognoos
2013 Analüüs Energiatõhususe lepingu (EPC) analüüsi kokkuvõte 2013
2013 Aruanne Energia- ja veekasutuse aruanne 2013
2013 Ettekanne Energiamajanduse arengukava 2020 eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks
2013 Ettekanne Linnavalgustuse automatiseeritud juhtimise lahendused
2013 Ettekanne Tark keskkond - Tark valgustus
2014 Uuring Tarbimise juhtimine. Suurtarbijate koormusgraafikute salvestamine ning analüüs tarbimise juhtimise rakendamise võimaluste tuvastamiseks
2012 Aruanne Energiasäästu ja keskkonnahoiu võimaluste uurimine puidu konvektiivkuivatamisel
2013 Aruanne Ventilatsiooni mahtkiiruse määramine loomuliku ventilatsiooniga vabapidamisega veiselautades
2013 Aruanne Energiasäästudirektiivi 2012 27 EL rakendamise võimaluste analüüs
2015 Aastaraamat Eesti statistika aastaraamat 2015
2013 Uuring Riigi Kinnisvara energiajuhtimise aastaaruanne 2014
RSS uudisvoog


Viited ja märkused

  1. . Konkurentsivõime kava "Eesti 2020" , (21.04.2014).
  2. 2,0 2,1 2,2 Eurostat. tps00001: Population on 1. January, (10.01.2014).
  3. 3,0 3,1 3,2 Eurostat. Energy Consumption by Sector, (10.01.2014).
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 4,8 Statistikaamet. KE03: Elektrienergia bilanss, (08.10.2013).
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 5,8 Statistikaamet. KE04: Soojuse bilanss, (14.11.2013).
  6. 6,0 6,1 6,2 Statistikaamet. KE061: Kütuste tarbimine majandusharu ja kütuse liigi järgi, (14.11.2013).
  7. Täpne hinnang selle kohta, kui suur osa elektrienergiast kulub kütteks, puudub. OÜ Elektrilevi andmetel kui vaadata nt. 2011 aasta jaanuaris päevatarbimist + 5 kraadi juures ja -12 kraadi juures, siis tarbimine erineb keskmiselt ligi 4500 MWh ööpäevas. Peamiseks tarbimise kasvu põhjuseks võrreldaval perioodil on välistemperatuur. Kui lugeda kogu tarbimise muutus küttele, siis teeks see orineteeruvaks elektriga kütmiseks ligi 800 GWh/a. See moodustab meie tarbimisest ligi 12%. Samas tuleb ka +5 kraadi juures juba kütta, ehk see osakaal võib paari-kolme %-punkti võrra suurem olla. Need 14-15% väljendavad üksnes ruumide kütteks kuluvat elektrienergiat. Kui lisada sellele veel sooja vee kütmine ning jahutus, hindas ekspertgrupp, et elektrienergiast kulub kütteks/jahutuseks ca 20% kogu elektrienergiast.
  8. 8,0 8,1 Elering. Elektrienergia tarbimine ja tootmine Eestis, (22.11.2013).
  9. Elering. Eesti elektrisüsteemi tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnang, (22.11.2013).
  10. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium . Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018, (01.12.2013).
  11. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti soojusmajanduse analüüsi kokkuvõte 2013, (01.12.2013)
  12. Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst, Tallinn 2013.
  13. Riigikontroll. Riigi tegevus soojusvarustuse jätkusuutlikkuse tagamisel, Tallinn 2011. (01.12.2013)
  14. Statistikaamet. KE06: Kütuste tarbimine kütuse liigi järgi. (05.09.2013).
  15. 15,0 15,1 Statistikaamet. KE02: Energiabilanss, (14.11.2013).
  16. 16,0 16,1 Statistikaamet. Püsivhindades SKP elaniku kohta, kasvutempo ja koguväärtused, (14.11.2013).
  17. 17,0 17,1 Kredex kokkuvõte kraadpäevadest Kredex kodulehel(01.12.2013)
  18. Statistikaamet. KE024: Energiabilanss kütuse või energia liigi järgi, TJ, (21.10.2014).
  19. Statistikaamet. KE06: Kütuste tarbimine kütuse liigi järgi. (05.09.2013).


Kontaktvõrgustik

Alljärgnevalt on näha artikli kontaktvõrgustikuga liitunuid ning nende panust artikli valmimisse. Kui soovite ka ise kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.


Light bulb.png Light bulb.png Light bulb.png - autor on teinud olulise panuse artikli valmimisse; autor panustab pidevalt artikli ajakohasena hoidmisel
Light bulb.png Light bulb.png - autor on pakkunud ühes või paaris artikli osas olulist sisendit; autor panustab aeg ajalt artikli ajakohastamisse
Light bulb.png - autor on panustanud mõne üksiku viitega või tähelepanekuga artikli valmimisse

On Teil ettepanekuid, kuidas "ENERGIATARBIMINE" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "ENERGIATARBIMINE" teemahalduriga MARGUS ALTEMENT e-aadressil margus.altement@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad