Turba energeetiline ressurss

Artikkel Turba energeetiline ressurss täiendab artiklit Energiaressursid. Mõningad artiklis kasutatud alusmaterjalid on koostatud Energiaressursside töögrupi töö tulemusena.

Turvas on maavara, mis tekib taimejäänuste (põhiliselt turbasammalde) järk-järgulisel lagunemisel soodes. Toorturvas sisaldab kuni 90 % vett joonis 1 . Energeetilisse kasutusse mineva turba tinglik niiskus on 33...40 %.1

Joonis 1. Toorturvas ning selle koostis18

Turba kasutamine energeetikas Eestis

Seotud artikkel: Energiaressursside regulatiivne keskkond

Turba, nagu ka teiste maavarade, kasutamist reguleerib Eestis Maapõueseadus. Turba kasutatava varu suuruse ning aastased kasutusmäärad on sätestatud määruses Turba kriitilise varu ja kasutatava varu suurus ning kasutusmäärad. Eestis on turba maksimaalseks aastaseks kasutusmääraks 2 653 000 tonni 2.

Kui 2010. aastal kaevandati 399 000 t hästilagunenud ning 524 000 t vähelagunenud turvast (seega kokku 923 000 t), siis energeetikatoormena kasutati vaid 364 000 t. Samal aastal eksporditi 145 000 t tükkturvast ning turbabriketti. 3, 4

2011. aastal tarbiti Eestis energeetikatoormena 316 000 t turvast5. Turba sisemaist tarbimist energia tootmiseks kirjeldab joonis 3.

Joonis 3. Primaarenergia tootmine. Turvas21

Eesti turba ressurss

Turvas jaotub oma tekkeviisilt ja kasutusalalt kaheks alatüübiks6:

a) rabade alumises kihis ja madalsoodes kogu lasundi moodustavaks hästilagunenud turbaks;
b) rabade pealmises kihis paiknev vähelagunenud turvas.

Kuigi vähe- ja hästilagunenud turba kaevandamine jaguneb ligikaudu pooleks, moodustab vähelagunenud turvas ~15 % ning hästilagunenud turvas ~85 % Eesti turbavarudest. Eesti lõikes on turbavarude jagunemine ebaühtlane - suurimad turbavarud asuvad Pärnu-, Järva-, Harju-, Ida-Viru- ning Jõgevamaa soodes.7

Seisuga 31. detsember 2011. oli Eesti Vabariigi turbabilansis hästilagunenud turba aktiivset tarbevaru 153 846 300 tonni ning aktiivset reservvaru 81 290 700 tonni. Ressursi ammendamise kiirus on jäänud vahemikku 0,8 - 1 mlj t/a ( joonis 4). Teoreetiliselt on võimalik ammutada aastas 2,6 mlj t turvast. Turba aktiivne varu võib täieneda kas uute geoloogiliste uuringute tulemusel või varukategooriate muutmise tulemusel samuti varu kategooria muutmiste tulemusel ka väheneda (eelkõige keskkonnakaitseliste piirangute mõjul). Need muutused ning nende ulatus ei ole seaduspärane ning prognoositav. 8, 9

Turba aastane juurdekasv jääb vahemikku 0,5...1,0 mm/a10.

Joonis 4. Eesti Vabariigi turbabilanss 31.12.201122

Turba energeetiline ressurss

Turba energeetilise ressurssi hindamise algeeldused

Turvast ei kasutata ainult energia tootmisel: suurt osa kaevandatavast turbast kasutatakse väetise- või aiandusturbana. Energeetikatoormena kasutatakse11, 12:

a) freesturvast, mida toodetakse vähelagunenud kõrgsooturbast;
b) turbabriketti, mille tootmiseks kasutatakse hästilagunenud madalsooturvast;
c) tükkturvast;
d) turbagraanuleid.

Lähtudes eelnevast, kasutati turba energeetilise ressursi hindamisel järgmisi algeelduseid13:

1. Turba aastane kaevandamismäär on 2,63 mln t - see ajas ei muutu.
2. Aastasest tegelikust turba kaevandamismahust (0,8 - 1 mln t/a) kasutatakse praegu energia tootmisel ~30 % (316 000 t).
3. 2050. aastaks suureneb turba kaevandamismaht lubatuni ning sellest 30 % (796 000 t) kasutatakse energia tootmisel.

Turba energeetilise ressursi potentsiaal

Tabelis 1 ning joonisel 5 on kirjeldatud Energiaressursside töögrupi hinnangut turba energeetilise ressursi potentsiaalile aastani 2050. Tegemist on ühega võimalikes prognoosidest. Täpsemalt on mitmesuguste ressursside kasutuselevõtuprognoose käsitletud ENMAK-i stsenaariumites.

Tabel 1. Turba energeetilise ressursi potentsiaal23

Joonis 5. Turba energeetilise ressursi potentsiaal24

Turba kaevandamiskulud

Seotud artikkel: Energiaressursside regulatiivne keskkond

Turba kaevandamiskulud sõltuvad konkreetse turbaala keskkonnatingimustest, geoloogilistest tingimustest, kasutatavast tehnoloogiast, kaevandatava turbavaru liigist ja kasutuseesmärgist ning ilmastikuoludest14.

Vähe- kui ka hästilagunenud turba kaevandamisõiguse tasumäärad on vastavalt 1,4 ja 1,15 €/t15.

Turba kasutusvõimalused tulevikus

Energeetikas kasutatav turvas põletatakse Eestis praegu enamaltjaolt puistena või küttebriketina. Kuivõrd mõlemal juhul on eelduseks turba piisavalt madal niiskusesisaldus ning peamiseks niiskuse alandamise viisiks on turba kuivatamine päikese ja tuule käes, siis on ka turba tootmine praegu sesoonne.16

Lisaks vahetule põletamisele saab turvast energeetikas kasutada järgmiste protsesside abil:

a) turba poolkoksistamine;
b) turba hüdrokrakkimine;
c) hüdrotermiline söestamine;
d) turbast kiirpürolüüsi abil vedelkütuse tootmine;
e) gaasistamine.17

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2005

Määrus

Turba kriitilise varu ja kasutatava varu suurus ning kasutusmäärad

2014

Veebileht

Eesti Turbaliit

2014

Õppematerjal

Turvas

2008

Õppematerjal

Soojusgeneraatorid. 3. Turvas

2012

Uuring

Melioleeritud turbamaardlate kasutusvõimaluste hindamine. Pilootprojekt. Uuringu kokkuvõte

2012

Veebileht

Melioleeritud turbamaardlate kasutusvõimaluste hindamise uuringu aruanded

2010

Ettekanne

Eesti turba-alade looduskaitseline inventeerimine (I etapp)

2014

Uuring

Turbakasutuse ökoloogiliselt tasakaalustatud viisidest: I osa Turbakasutuse hetkeseis Eestis ja võimalikud muudatused selles

2014

Uuring

Turbakasutuse ökoloogiliselt tasakaalustatud viisidest: II osa Turbakasutuse tehnilistest ja energeetilistest võimalustest

2014

Ettekanne

Strandberg, M. Ökoloogilisemast turbakasutuse võimalusest Eestis

2013

Ettekanne

Bioenergeetika olulisus metsaomanikule

2013

Ettekanne

Taastuvenergeetika Hiiumaa arengustrateegias

2013

Ettekanne

Taastuvenergeetika olulisus kohaliku omavalitsuse tasandil

2012

Ettekanne

Taastuvenergia osatähtsus Eestis ja biomassi osatähtsus

2012

Aruanne

Rohetöökohtade potentsiaal Eestis

2013

Aruanne

Ammendatud freesturbavälja reoveesettega töötlemisel tekkiv mõju ökosüsteemi seisundile

2012

Pilootprojekt

Melioreeritud turbamaardlate kasutusvõimaluste hindamine

2014

Aastaraamat

Taastuvenergia aastaraamat 2014

 

Viited

  1. Strandberg, M. Turbakasutuse ökoloogiliselt tasakaalustatud viisidest: II osa Turbakasutuse tehnilistest ja energeetilistest võimalustest, 2014.↩︎
  2. Riigi Teataja. Turba kriitilise varu ja kasutatava varu suurus ning kasutusmäärad. (21.08.2013).↩︎
  3. Statistikaamet KK501: MAAVARADE KAEVANDAMINE MAAKONNA JÄRGI (1992...2010). (21.08.2013).↩︎
  4. Statistikaamet KE06: KÜTUSE TARBIMINE KÜTUSE LIIGI JÄRGI. (21.08.2013).↩︎
  5. Keskkonnateabe Keskus. Eesti keskkonnanäitajad 2012, Tallinn 2012.↩︎
  6. SA Eestimaa Looduse Fond. Melioleeritud turbamaardlate kasutusvõimaluste hindamine. Pilootprojekt, Tartu 2012.↩︎
  7. TÜ geoloogiamuuseum. Turvas. (21.08.2013).↩︎
  8. Paist, A., Poobus, A. Soojusgeneraatorid. 3. Turvas. (21.08.2013).↩︎
  9. Keskkonnaministeerium. Uued keskkonnatasude määrad 2012. aastal. (28.08.2013).↩︎
  10. Strandberg, M. Strandberg, M. Ökoloogilisemast turbakasutuse võimalusest Eestis, 20.02.2014↩︎
  11. Artikkel. Turba energeetiline ressurss↩︎
  12. Erametsakeskus. Eesti katlamajade andmetabel. 31.03.2015↩︎
  13. Statistikaamet. KE02: Energiabilanss. (03.12.2015).↩︎
  14. Tarmo All, e-kiri (04.01.2013).↩︎
  15. Estonian Development Fund. Final Report. Energy Resources of Estonia, 2013.↩︎