Turba energeetiline ressurss

Allikas: Energiatalgud

Energiaressursid.png

Artikkel Turba energeetiline ressurss täiendab artiklit Energiaressursid. Mõningad artiklis kasutatud alusmaterjalid on koostatud Energiaressursside töögrupi töö tulemusena.

Turvas on maavara, mis tekib taimejäänuste (põhiliselt turbasammalde) järk-järgulisel lagunemisel soodes. Toorturvas sisaldab kuni 90 % vett joonis 1. Energeetilisse kasutusse mineva turba tinglik niiskus on 33...40 %.[1]


Peaartikkel: Energiaressursid
Seotud artiklid: Soojusmajandus; Soojusvarustus; Energiatehnoloogiad; Energiatarbimine


Turba kasutamine energeetikas Eestis

Seotud artikkel: Energiaressursside regulatiivne keskkond


Turba, nagu ka teiste maavarade, kasutamist reguleerib Eestis Maapõueseadus. Turba kasutatava varu suuruse ning aastased kasutusmäärad on sätestatud määruses Turba kriitilise varu ja kasutatava varu suurus ning kasutusmäärad. Eestis on turba maksimaalseks aastaseks kasutusmääraks 2 653 000 tonni [2].

Kui 2010. aastal kaevandati 399 000 t hästilagunenud ning 524 000 t vähelagunenud turvast (seega kokku 923 000 t), siis energeetikatoormena kasutati vaid 364 000 t. Samal aastal eksporditi 145 000 t tükkturvast ning turbabriketti. [3], [4]

2011. aastal tarbiti Eestis energeetikatoormena 316 000 t turvast (turbal kui kütusel baseeruvad katelseadmed Eestis on kujutatud joonisel 2) [4]. Turba sisemaist tarbimist energia tootmiseks kirjeldab joonis 3.

Eesti turba ressurss

Turvas jaotub oma tekkeviisilt ja kasutusalalt kaheks alatüübiks[5]:

a) rabade alumises kihis ja madalsoodes kogu lasundi moodustavaks hästilagunenud turbaks;
b) rabade pealmises kihis paiknev vähelagunenud turvas.

Kuigi vähe- ja hästilagunenud turba kaevandamine jaguneb ligikaudu pooleks, moodustab vähelagunenud turvas ~15 % ning hästilagunenud turvas ~85 % Eesti turbavarudest. Eesti lõikes on turbavarude jagunemine ebaühtlane - suurimad turbavarud asuvad Pärnu-, Järva-, Harju-, Ida-Viru- ning Jõgevamaa soodes.[5]

Seisuga 31. detsember 2011. oli Eesti Vabariigi turbabilansis hästilagunenud turba aktiivset tarbevaru 153 846 300 tonni ning aktiivset reservvaru 81 290 700 tonni. Ressursi ammendamise kiirus on jäänud vahemikku 0,8 - 1 mlj t/a (joonis 4). Teoreetiliselt on võimalik ammutada aastas 2,6 mlj t turvast. Turba aktiivne varu võib täieneda kas uute geoloogiliste uuringute tulemusel või varukategooriate muutmise tulemusel samuti varu kategooria muutmiste tulemusel ka väheneda (eelkõige keskkonnakaitseliste piirangute mõjul). Need muutused ning nende ulatus ei ole seaduspärane ning prognoositav. [6], [2]

Turba aastane juurdekasv jääb vahemikku 0,5...1,0 mm/a[7].

Turba energeetiline ressurss

Turba energeetilise ressurssi hindamise algeeldused

Turvast ei kasutata ainult energia tootmisel: suurt osa kaevandatavast turbast kasutatakse väetise- või aiandusturbana. Energeetikatoormena kasutatakse[8], [9]:

a) freesturvast, mida toodetakse vähelagunenud kõrgsooturbast;
b) turbabriketti, mille tootmiseks kasutatakse hästilagunenud madalsooturvast;
c) tükkturvast;
d) turbagraanuleid.

Lähtudes eelnevast, kasutati turba energeetilise ressursi hindamisel järgmisi algeelduseid[10]:

1. Turba aastane kaevandamismäär on 2,63 mln t - see ajas ei muutu.
2. Aastasest tegelikust turba kaevandamismahust (0,8 - 1 mln t/a) kasutatakse praegu energia tootmisel ~30 % (316 000 t).
3. 2050. aastaks suureneb turba kaevandamismaht lubatuni ning sellest 30 % (796 000 t) kasutatakse energia tootmisel.

Turba energeetilise ressursi potentsiaal

Seotud artikkel: ENMAK:Stsenaariumid


Tabelis 1 ning joonisel 5 on kirjeldatud Energiaressursside töögrupi hinnangut turba energeetilise ressursi potentsiaalile aastani 2050. Tegemist on ühega võimalikes prognoosidest. Täpsemalt on mitmesuguste ressursside kasutuselevõtuprognoose käsitletud ENMAK-i stsenaariumites.


Turba kaevandamiskulud

Seotud artikkel: Energiaressursside regulatiivne keskkond


Turba kaevandamiskulud sõltuvad konkreetse turbaala keskkonnatingimustest, geoloogilistest tingimustest, kasutatavast tehnoloogiast, kaevandatava turbavaru liigist ja kasutuseesmärgist ning ilmastikuoludest[6].

Vähe- kui ka hästilagunenud turba kaevandamisõiguse tasumäärad on vastavalt 1,4 ja 1,15 €/t[11].

Turba kasutusvõimalused tulevikus

Energeetikas kasutatav turvas põletatakse Eestis praegu enamaltjaolt puistena või küttebriketina. Kuivõrd mõlemal juhul on eelduseks turba piisavalt madal niiskusesisaldus ning peamiseks niiskuse alandamise viisiks on turba kuivatamine päikese ja tuule käes, siis on ka turba tootmine praegu sesoonne.[1]

Lisaks vahetule põletamisele saab turvast energeetikas kasutada järgmiste protsesside abil:

a) turba poolkoksistamine;
b) turba hüdrokrakkimine;
c) hüdrotermiline söestamine;
d) turbast kiirpürolüüsi abil vedelkütuse tootmine;
e) gaasistamine.[1]


RSS uudisvoog

Joonis 1. Toorturvas ning selle koostis[12]
Turvas.jpg
Joonis 2. >300 kW võimsusega turvast kütusena kasutavad katelseadmed 2012. aasta seisuga (rohelise värviga tähistatud katlamajad soojuse toodanguga 0...2694 MWh/a, kollase värviga tähistatud 2694...7427 MWh/a ning punase värviga tähistatud 7427...86323 MWh/a [2],[13]


Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 Strandberg, M. Turbakasutuse ökoloogiliselt tasakaalustatud viisidest: II osa Turbakasutuse tehnilistest ja energeetilistest võimalustest, 2014.
  2. 2,0 2,1 2,2 Riigi Teataja. Turba kriitilise varu ja kasutatava varu suurus ning kasutusmäärad. (21.08.2013).
  3. Statistikaamet KK501: MAAVARADE KAEVANDAMINE MAAKONNA JÄRGI (1992...2010). (21.08.2013).
  4. 4,0 4,1 Statistikaamet KE06: KÜTUSE TARBIMINE KÜTUSE LIIGI JÄRGI. (21.08.2013).
  5. 5,0 5,1 Keskkonnateabe Keskus. Eesti keskkonnanäitajad 2012, Tallinn 2012.
  6. 6,0 6,1 6,2 Tarmo All, e-kiri (04.01.2013).
  7. SA Eestimaa Looduse Fond. Melioleeritud turbamaardlate kasutusvõimaluste hindamine. Pilootprojekt, Tartu 2012.
  8. TÜ geoloogiamuuseum. Turvas. (21.08.2013).
  9. Paist, A., Poobus, A. Soojusgeneraatorid. 3. Turvas. (21.08.2013).
  10. 10,0 10,1 10,2 Estonian Development Fund. Final Report. Energy Resources of Estonia, 2013.
  11. Keskkonnaministeerium. Uued keskkonnatasude määrad 2012. aastal. (28.08.2013).
  12. Strandberg, M. Strandberg, M. Ökoloogilisemast turbakasutuse võimalusest Eestis, 20.02.2014
  13. Erametsakeskus. Eesti katlamajade andmetabel. 31.03.2015
  14. Statistikaamet. KE02: Energiabilanss. (03.12.2015).


Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2005 Määrus Turba kriitilise varu ja kasutatava varu suurus ning kasutusmäärad
2014 Veebileht Eesti Turbaliit
2014 Õppematerjal Turvas
2008 Õppematerjal Soojusgeneraatorid. 3. Turvas
2012 Uuring Melioleeritud turbamaardlate kasutusvõimaluste hindamine. Pilootprojekt. Uuringu kokkuvõte
2012 Veebileht Melioleeritud turbamaardlate kasutusvõimaluste hindamise uuringu aruanded
2010 Ettekanne Eesti turba-alade looduskaitseline inventeerimine (I etapp)
2014 Uuring Turbakasutuse ökoloogiliselt tasakaalustatud viisidest: I osa Turbakasutuse hetkeseis Eestis ja võimalikud muudatused selles
2014 Uuring Turbakasutuse ökoloogiliselt tasakaalustatud viisidest: II osa Turbakasutuse tehnilistest ja energeetilistest võimalustest
2014 Ettekanne Strandberg, M. Ökoloogilisemast turbakasutuse võimalusest Eestis
2013 Ettekanne Bioenergeetika olulisus metsaomanikule
2013 Ettekanne Taastuvenergeetika Hiiumaa arengustrateegias
2013 Ettekanne Taastuvenergeetika olulisus kohaliku omavalitsuse tasandil
2012 Ettekanne Taastuvenergia osatähtsus Eestis ja biomassi osatähtsus
2012 Aruanne Rohetöökohtade potentsiaal Eestis
2013 Aruanne Ammendatud freesturbavälja reoveesettega töötlemisel tekkiv mõju ökosüsteemi seisundile
2012 Pilootprojekt Melioreeritud turbamaardlate kasutusvõimaluste hindamine
2014 Aastaraamat Taastuvenergia aastaraamat 2014


Kontaktvõrgustik

Alljärgnevalt on näha artikli kontaktvõrgustikuga liitunuid ning nende panust artikli valmimisse. Kui soovite ka ise kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.

Light bulb.png Light bulb.png Light bulb.png - autor on teinud olulise panuse artikli valmimisse; autor panustab pidevalt artikli ajakohasena hoidmisel
Light bulb.png Light bulb.png - autor on pakkunud ühes või paaris artikli osas olulist sisendit; autor panustab aeg ajalt artikli ajakohastamisse
Light bulb.png - autor on panustanud mõne üksiku viitega või tähelepanekuga artikli valmimisse


On Teil ettepanekuid, kuidas "TURBA ENERGEETILINE RESSURSS" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "TURBA ENERGEETILINE RESSURSS" teemahalduriga JAANUS UIGA e-aadressil jaanus.uiga@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad