ENMAK:Stsenaariumid

ENMAK: Stsenaariumid kirjeldab Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava väljatöötamise raames koostatud Eesti energiamajanduse arengustsenaariumite põhitulemusi.

Aruanded ning seotud materjalid

Valdkond

Kokkuvõttev artikkel

Raport

Arvutusfailid

Elektritootmine ja -võrgud

Soojus

Elamumajandus

Transport

Kütused

KSH

-

Stsenaariumite välismõjud

.

Stsenaariumid

Elektritootmise ja -võrkude stsenaariumid

 
 

Elektritootmise stsenaariumite koostamisel analüüsiti kokku 5-t erinevat stsenaariumi:

1. Liberal - elektri ja soojuse nõudluse tagamine täidetakse turuolukorras majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Nimetatud stsenaarium on elektritootmisstsenaariumite baaststsenaariumiks.
2. Liberal+ - elektrienergiaga varustamine peab olema tagatud N-1-1 häiringu korral.
3. Taastuvenergia (TE) - taastuvenergia osakaalu järk-järguline suurendamine;
4. Taastuvenergia++ (TE++) - tugevalt taastuvenergiale rõhuv stsenaarium.
5. Põlevkivi ja Uttegaas (PK & UG) - põlevkivist elektri tootmiselt minnakse järk-järgult üle põlevkivist põlevkiviõli tootmisele ja uttegaasi kasutamisele elektritootmises.

 

Mitmesuguste elektritootmise arengustsenaariumite rakendumisel tekkivaid muutusi elektri toomisel 2030. aastaks kirjeldab joonis 2 .

Elektrivõrkude stsenaariumite koostamisel analüüsiti vajalikke investeeringuid nii põhi- kui ka jaotusvõrkudesse:

1. Mittesekkuv - minimaalne võrkude renoveerimine/uuendamine.
2. Reaalne - võrkude mõõdukas renoveerimine/uuendamine.
3. Panustav - võrkude ulatuslik renoveerimine/uuendamine.

Joonis 2. Elektri tootmine stsenaariumites 2030. aastal kütuste kaupa8,9

 

Hoonefondi stsenaariumid

 

Elamumajanduse valdkonnas koostati arvutused kolmele, üksteisest märkimisväärselt erinevale stsenaariumile, mis lähenevad EL kliima- ja energiapoliitika, ENMAK 2030+ ja Konkurentsivõime kava Eesti 2020 eesmärkide täitmisele kardinaalselt erineval viisil ja saavutustasemel:

1. Mittesekkuv - eeldatakse turumajanduslikule energiatõhususe paranemisele.
2. Minimaalselt sekkuv - minimaalses mahus toetuse ja meetmeid energiatõhususe suurendamiseks.
3. Teadmistepõhine - mahukad toetus ja meetmed energiatõhususe suurendamiseks.

 

Mitmesuguste elamumajanduse arengustsenaariumite rakendumisel tekkivaid muutusi soojuse ja elektri tarbimismahtudes aastal 2030 kirjeldab joonis 3 .

Joonis 3. Energia kasutamine elamumajanduses - 203010,11

Soojusmajandusstsenaariumid

 

Arvutused koostati kolmele soojusmajanduse stsenaariumile:

1. Kaugküte - praeguse riigipoolse regulatsiooni jätkumine.
2. Reaalne - aktiivne riigipoolne sekkumine energiamajanduse efektiivsuse tõstmiseks.
3. Energiaühistud - eeldatakse eelkõige riigi panustamist teadmistepõhisesse majandusse.

 

Mitmesuguste soojusmajanduse arengustsenaariumite rakendumisel tekkivaid muutusi soojuse toomisel 2030. aastaks kirjeldab joonis 4 .

Joonis 4. Soojuse tootmine ning kasutamine Eestis - 203012,13

Transpordi stsenaariumid

 

Transpordivaldkonnas koostati arvutused kolmele stsenaariumile:

1. Mittesekkuv - transpordi energiatõhususele ning KHG heitmele transpordisektorist ei seata.
2. Vähesekkuv - osalises mahus meetmete pakett energiatarbimise vähendamiseks transpordisektoris.
3. Teadmistepõhine (EE) - täismahus meetmete pakett energiatarbimise vähendamiseks transpordis.

Mitmesuguste transpordi arengustsenaariumite rakendumisel tekkivaid muutusi transpordikütuste tarbimismahtudes 2030. aastaks kirjeldab joonis 5 .

Joonis 5. Energia kasutamine transpordisektoris - 203014,15

Kohalike kütuste tootmisstsenaariumid

 

Kohalike biokütuste tootmise stsenaariumeid koostati kolm:

1. Mittesekkuv - riigipoolne sekkumine on minimaalne - regulatsioon täielikult turupõhine.
2. Vähesekkuv - biometaani tootmine 40% potentsiaalist, rajatakse üks bioetanooli tehas.
3. Sekkuv - biometaani tootmine 100% potentsiaalist, 2050. aastaks rajatakse kaks bioetanooli tehast.

 

Põlevkivkikasutuse puhul analüüsiti järgmisi stsenaariume:

1. Sekkuv - põlevkiviõli ja uttegaasi (elektri) tootmine baseerub 15 miljonil tonnil põlevkivil aastas.
2. Minimaalselt sekkuv - põlevkivi kaevandusmahuks jääb praegu kehtiv 20 mln t/a.
3. Mittesekkuv - õlevkiviõli ja uttegaasi (elektri) tootmine baseerub 25 miljonil tonnil põlevkivil aastas.
 

Mitmesuguste kohalike biokütuste rakendumisel tekkivaid muutusi biometaani ning bioetanooli tarbimismahtudes 2030. aastaks kirjeldab joonis 6. Jooniselt 7  saab näha põlevkivi kasutamise prognoose.

Joonis 6. Biometaani ning bioetanooli kasutamine transpordisektoris - 203016,17

Joonis 7. Põlevkivi kasutamine - 203018

Kütuste kasutamine energia tootmisel

 

Kütuste kasutamist elektri ning soojuse tootmisel mitmesuguste stsenaariumite korral on nähtav jooniselt 8  ning jooniselt 9 .

Joonis 8. Kütuste kasutamine elektri tootmiseks19,20

Joonis 9. Soojuse tootmiseks kasutatavad kütused21,22

Stsenaariumite majandusmõju

Majanduse konkurentsivõime koondhinnangut mitmesuguste stsenaariumite rakendumisel kirjeldab joonis . Täpsemad stsenaariumite majandusmõju lähteandmed ning tulemused on nähtavad ENMAK 2030+ stsenaariumite majandusmõju analüüsi arvutusmudelist. Mudeli seletuskiri on leitav siit.

Majanduse konkurentsivõime on ENMAK-i strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt defineeritud järgmiselt: Konkurentsivõime seisukohalt on parim selline tegevus, kus majanduse energiamahukust vähendatakse ja riigi energiajulgeolekut suurendatakse majanduse seisundile positiivset või võimalikult väikest negatiivset mõju avaldades.1,

ENMAK-i raames kavandatavate tegevuste mõju ja konkurentsivõime mõõtmiseks töötati välja kaks indeksit:

a) majanduse seisundi indeks;
b) ressursimahukuse indeks.2
 

Valdkondade stsenaariumite mõju hindamisel on arvestatud vaid otsese mõjuga (e. välja on jäänud kaudsed sotsiaal-majanduslikud mõjud (nt mõju tervisele)). Valdkondade stsenaariumite majandusmõju hindamiseks hinnati esmalt nende mõju vastavate sektorite tootmismahtude muutustele. Seejärel hinnati mõju olulistele majandusnäitajatele:

a) sisemajanduse koguprodukt (SKP);
b) väliskaubanduse saldo;
c) tööhõive.3
 

Majanduse seisundi indeksi koostamiseks leiti valitud majandusnäitajate muutused võrreldes baasprognoosiga (üldjuhul Mittesekkuv stsenaarium). Indeksis kasutati näitajate keskmisi muutusi vaadeldud perioodidel (2015-2030 või 2015-2050).4 Majanduse seisundi ning ressursimahukuse indeksid aastate 2015-2030 kohta on nähtavad jooniselt 1 . Majandusmõjusid nind mõjusid ressursikasutusele ja keskkonale on vaadeldud vaid valdkonnasiseselt, kombineeritud stsenaariume ei ole analüüsitud.

SKP muutus on arvutatud võrreldes Rahandusministeeriumi pikaajalise prognoosiga5. Arvutuste koostamisel kasutati 2011. aasta püsihindu.

Joonis 1. Majanduse konkurentsivõime koondhinnang - ENMAK2030+6,7

Joonis 10. Majanduse seisundi ning ressursimahukuse indeksid 2015...203023,24

Energiamajandusstsenaariumid

Energiamajandusstsenaariumide koondamine toimub pärast valdkondlike stsenaariumide koostamist ning täismõjude hindamist.

Stsenaariumite ettekanded

Viited

  1. Grünvald, O.; Lokk, A. ENMAK 2030+ stsenaariumite majandusmõju analüüs, Tallinn 2014.↩︎
  2. Abimaterjalid tasuvusanalüüsi koostamiseks. (11.03.2014).↩︎
  3. Grünvald, O.; Lokk, A. ENMAK 2030+ stsenaariumite majandusmõju analüüs. Arvutusmudel, Tallinn 2014.↩︎
  4. Estonian Long-term Energy Scenarios, 2014↩︎
  5. Elektritootmise ja -võrkude ENMAK stsenaariumid↩︎
  6. Kurnitski, J.; Arjakas, P. ENMAK 2030 elamumajanduse valdkonna arengukava stsenaariumite aruanne, 2014↩︎
  7. Hoonefondi ENMAK stsenaariumid.↩︎
  8. Vali, L. Aruanne energiamajanduse arengukava soojusmajanduse tegevuskava koostamisest. Eesti Arengufond, Tallinn 2014.↩︎
  9. Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid.↩︎
  10. Jüssi, M.; Rannala, M. ENMAK 2030+. Transpordi ja liikuvuse stsenaariumid, Tallinn 2014↩︎
  11. Transpordi ENMAK stsenaariumid.↩︎
  12. Oja, A. ENMAK 2030 kohalike transpordikütuste stsenaariumid, Tallinn 2014.↩︎
  13. Kütuste ENMAK stsenaariumid.↩︎
  14. Põlevkiviõli tootmise erinevate stsenaariumide realiseerimisega kaasneva mõjude hindamine↩︎