Elektri tootmine

Käesolev artikkel annab ülevaate elektri tootmise levinumatest viisidest ning elektri tootmisest Eestis ja lähiriikides.

Elektri tootmise viisid

Maailmas kasutatakse elektri tootmiseks kõige rohkem fossiilseid kütuseid. Maailma elektrienergia tootmise jagunemist kütuseliikide järgi illustreerib joonis 1. Fossiilseid kütuseid kasutatakse enamasti soojuselektrijaamades, kus neid põletatakse kateldes ning tekkiv soojus kasutatakse läbi kuumutatud veeauru ära auruturbiinides. Samuti kasutatakse soojuselektrijaama põhimõtet tuumaenergiast elektri tootmisel ning mõnikord ka taastuvenergiat kasutades (näiteks päikeseenergia).

 

Soojuselektrijaamad

Soojuselektrijaam on elektri tootmise seade, kus toodetakse elektrit kasutades ära kütuse põlemisel tekkivat soojust. Eranditeks on tuumaelektrijaamad, ja päikesesoojuseelektrijaamad. Tuumajaamades tekib soojus tuumakütuse lagunemisel, mitte põlemisel ning päikesesoojuselektrijaamades kuumutatakse peeglite abil kontsentreeritud päikeseenergiaga soojuskandjat sisaldavat mahutit.

Soojuselektrijaamades toodetakse ligikaudu 80 % kogu maailmas toodetavast elektrienergiast1. Levinumad kütused soojuselektrijaamades põletamiseks on kivisüsi, pruunsüsi ja maagaas.

Soojuselektrijaamade kasutegur jääb üldjuhul vahemikku 30..45%.

Joonis 1. Elektri tootmine kütuseliikide järgi 2011. aastal maailmas 8

Osoon külastas Rootsi uusimat, 1980. aastatel rajatud Forsmarki tuumaelektrijaama, et saada paremini aru tuumajaama eripärast ja keskkonnamõjudest. Täpsemalt vaata allolevast videost.

Muud elektri tootmise viisid

Lisaks soojuselektrijaamadele on elektri tootmises märgatav osakaal taastuvatel energiaallikatel. Elektri tootmiseks kasutatakse taastuvatest energiaallikatest kõige rohkem hüdroenergiat. Järjest enam levinud on ka tuuleenergia. Hüdro- ja tuuleenergia elektrienergiaks muundamise käigus ei kasutata erinevalt soojuselektrijaamadest soojust energiakandjana.

Elektri tootmine Eestis

Lähiminevikus toodeti Eesti ligikaudu 90% elektrist toodetakse Narva lähistel kahes põlevkivi kütusena kasutavas soojuselektrijaamas, mis kuuluvad Eesti Energiale. Elektrienergia tootmist Eestis kütuste kaupa illustreerib joonis 2. Kuna Eestis on installeeritud suure võimsuse jagu  elektrijaamu võrreldes meie sisetoodanguga ning põlevkivi on hetkeolukorras küllaltki odav kütus, on Eesti enamasti elektrit eksportivaks riigiks. Eesti elektrienergiabilanss aastate lõikes on kujutatud joonisel 3. Elektritoodangut Eestis kahel eelneval aastal ning ühtlasi ka sel aastal (kuni juulikuuni) kajastab joonis 4.

Joonis 2. Elektri tootmine Eestis kütuseliikide järgi aastate lõikes10

Joonis 3. Eesti elektrienergia bilanss, GWh 11

Joonis 4. Elektri tootmine Eestis 2012-2014 a. kuude lõikes, GWh 12

Põlevkivist elektri tootmine

Eestis toodetakse ligikaudu 85% kogu toodetud elektrist põlevkivi kütusena kasutavates soojuselektrijaamades. Põlevkivi kasutavad kaks elektrijaama Narva lähistel, milleks on Eesti Soojuselektrijaam ja Balti Soojuselektrijaam. Installeeritud võimsused 2015.a Eesti Elektrijaamas on 1355 MW ja Narva Elektrijaamas 322 MW, summarne võimsus kahe jaama peale on 1677 MW2. Ehitusfaasis on üks lisaplokk põlevkivist elektri toomiseks, nimetatud Auvere elektrijaam valmib Eesti Elektrijaama lähistele 2016. aastal ning elektri tootmisvõimsuseks on 270 MW.

Taastuvate allikate kasutamine

Eestis domineerivateks elektri tootmises kasutatavateks taastuvateks energiaallikateks on puit ja tuuleenergia. Puidu osakaal tuleb suuresti põlevkivielektrijaamades puidu koospõletamisel põlevkiviga. Tuuleenergiast toodetakse elektrit erinevates tuuleparkides. 2015. aasta seisuga oli Eestis kokku võrku ühendatud 307 MW elektrituulikuid, mille kogu elektritoodang oli 715 GWh. 2020. aastal oli ühendatud 329 MW elektrituulikuid (Eleringi Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2020), mis tootsid kokku 843 GWh elektrienergiat (Statistikaamet KE033).

Geograafiliste tingimuste tõttu on Eestis madal potentsiaal hüdroenergia kasutamiseks ning päikeseenergia kasutamine elektri tootmises ei ole veel saavutanud suurt osakaalu.

Koostootmisjaamad

Suurim elektri ja soojuse koos tootmist võimaldav energiaplokk on Balti Soojuselektrijaamas asuv põlevkiviplokk number 11 elektrilise võimsusega 192 MW. Plokis number 11 toodetud soojus kasutatakse suures osas ära Narva linna soojusvarustuses. Suuremad koostootmisjaamad on Eestis veel Iru Elektrijaam, VKG Põhja- ja Lõuna koostootmisjaamad ning biomassil töötavad Tallinna, Tartu ja Pärnu elektrijaamad5. Aastate lõikes koostootmisjaamades toodetud elektri kogust võib jälgida joonisel 5.

Joonis 5. Koostootmisjaamades toodetud elektrienergia kogus aastate lõikes, GWh 13

Keskkonnamõjud

Eesti põlevkivikeskne elektritootmise portfell oli võrdlemisi suure keskkonnamõjuga. 2012. aastal paisati Narva ja Eesti Elektrijaamadest kokku õhku 23,1 tuhat tonni vääveldioksiidi, 11 miljonit tonni süsinikdioksiidi ja 9,9 tuhat tonni lämmastikoksiide6.

Elektri tootmine lähiriikides

Olulisemad naabrid elektrimajanduse mõttes on Eestile Läti, Leedu, Vene Föderatsioon ja Soome. Kuna meil on ka tugevad elektriühendused põhjamaade elektrisüsteemiga, on tihti oluline jälgida ka Rootsi ja Norra elektri tootmisportfelli. Venemaal, Leedus ja Lätis on domineerivaks elektrienergia tootmiseks kasutatavaks kütuseks maagaas. Lätis on ka installeeritud suur võimsus hüdroelektrijaamasid, kuid väikeste reservuaari mahutavuste tõttu peavad Läti hüdrojaamad tootma suure osa oma elektrist suurvee ajal.

Norras ja Rootsis on palju hüdrojaamasid ning ka suured hüdroreservuaarid. See võimaldab Norral aastaringselt katta peaaegu kogu oma sisemaine elektritarbimine hüdroenergiast toodetud elektriga. Kokku toodetakse Nord Pool Spot kauplemispiirkonnas tarbitud elektrist ligikaudu 50% hüdroenergiast 7.

Eesti lähiriikide ning kõikide Nord Pool Spot elektrituru liikmete elektri tootmise jagunemist energiaallikate järgi võib vaadelda joonisel 6.

Joonis 6. Elektri tootmisportfellid lähiriikides kütuste järgi 14

Oluline on jälgida ka lähiriikide energiabilanssi. Läti ja Leedu on mõlemad pärast Ignalina tuumajaama sulgemist Leedus elektrit importivad riigid. Ka Soomes on tarbimine mõnevõrra suurem kui kohalik tootmine. Protsentuaalselt impordib kõige suurema osa kodumaisest tarbimisest Leedu. Eesti ja tema lähiriikide elektrienergibilanssi saab vaadelda joonisel 7. Venemaa ekspordib elektrit nii Soome kui ka läbi Valgevene Leetu, kuid Eesti ja Venemaa vahel ei toimu elektrikaubandust.

Joonis 7. Elektrienergia bilanss Eestis ja lähiriikides 2011. aastal.

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2013

Teabematerjal

IEA: Key World Energy Statistics

2013

Ettekanne

Võrguga liitumise tingimused väiketootmisseadmetele

2014

Kokkuvõte

Eesti elektrisüsteemi kokkuvõte - 2013

2014

Aruanne

Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2012

2013

Aruanne

Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2013

2014

Aruanne

Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2014

2015

Aruanne

Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2015

2011

Aruanne

Tootmispiisavuse aruanne 2011

2012

Aruanne

Tootmispiisavuse aruanne 2012

2013

Aruanne

Tootmispiisavuse aruanne 2013

2012

Aruanne

Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2011

2013

Aruanne

Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2012

2013

Aruanne

Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2013.

-

Arengukava

Elektrimajanduse arengukava aastani 2018

2012

Arengukava

Energiamajanduse arengukava aastani 2020

2014

Uuring

Tarbimise juhtimine. Suurtarbijate koormusgraafikute salvestamine ning analüüs tarbimise juhtimise rakendamise võimaluste tuvastamiseks

2014

Raport

Subsidies and costs of EU energy. An interim report

2014

Raport

Subsidies and costs of EU energy. Lisa 1-3

2014

Raport

Subsidies and costs of EU Energy. Lisa 4-5

2014

Ettekanne

Euroopa energiapoliitika valikud. Kas Euroopal on üldse valikut

2014

Ettekanne

Eesti uus energiapoliitika. Konkurentsivõimeline taastuvenergia Eestis

2014

Ettekanne

Eesti energiapoliitika mõju riigi konkurentsivõimele

2014

Ettekanne

Eesti põlevkivienergeetika tulevik

2014

Ettekanne

Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030

2014

Aruanne

Elektrilevi OÜ investeeringute vajalikkuse ja efektiivsuse hindamine

2014

Aruanne

Konkurentsiameti poolt väljatöötatud kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamise metoodika analüüs

2011

Artikkel

Suletud põlevkivikaevanduste ressurss - kaevandusvesi

2014

Aruanne

Tootmispiisavuse aruanne 2014

2020 Aruanne Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne. Elering

Viited


 

  1. Elering. Tootmispiisavuse aruanne, 06.10.2014.↩︎
  2. Nord Pool Spot Nordpoolspot.com, 02.03.2013.↩︎
  3. Eesti Energia. Keskkond, 02.02.2014.↩︎
  4. Nord Pool Spot. Market members: Producers, 03.03.2014.↩︎
  5. Rahvusvaheline energiaagentuur. Key World Energy Statistics 2013, 02.03.2014.↩︎
  6. Elering AS. Eesti elektrisüsteemi tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnang. 2014.↩︎
  7. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE032&ti=ELEKTRIJAAMADE+V%D5IMSUS+JA+TOODANG&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE032: Elektrijaamade võimsus ja toodang], (03.12.2015).↩︎
  8. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE03&ti=ELEKTRIENERGIA+BILANSS&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE03 Elektrienergia bilanss], (03.12.2015).↩︎
  9. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=Ke20&ti=ELEKTRIENERGIA+JA+SOOJUSE+TOOTMINE+NING+TOODANGUINDEKS+%28KUUD%29&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/02Luhiajastatistika/&lang=2 KE20 Elektrienergia ja soojuse tootmine ning toodanguindeks (kuud)], (03.12.2015).↩︎
  10. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE034&ti=KOOSTOOTMISJAAMADE+V%D5IMSUS%2C+TOODANG+JA+KASUTATUD+K%DCTUS&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE034 Koostootmisjaamade võimsus, toodang ja kasutatud kütus], (03.12.2015).↩︎
  11. Rahvusvaheline Energiaagentuur. Statistikaandmebaas, 03.03.2014.↩︎