Elektriturg

Allikas: Energiatalgud

Energiaturud.pngElektrimajandus.png

Eesti kuulub Nord Pool Spot elektrituru kauplemispiirkonda. Lisaks Eestile hõlmab Nord Pool Spot ka Norrat, Rootsit, Soomet, Taanit, Lätit ja Leedut. Nord Pool Spotis määratakse elektri hind eraldi igaks tunniks ning igale piirkonnale eraldi. Igas riigis on vähemalt üks hinnapiirkond, suurema pindalaga riikides (kus esineb elektri ülekandevõrgus olulisi pudelikaelu ja riigisiseselt) võib neid olla mitu. Eesti koosneb ühest terviklikust hinnapiirkonnast. Kogu Nord Pool Spot süsteem hinnapiirkondadeks jaotatuna on kujutatud joonisel 1.


Peaartikkel: Elektrimajandus
Seotud artikkel: Elektri tootmine, Elektrisüsteem, Elektrivõrk; Elektri tarbimine; Võrgukaod: elekter


Elektriturgude loomise ajalugu

Seotud artiklid: Elektri tootmine, Elektrisüsteem, Elektrivõrk


Viimase 30 aasta jooksul on energiapoliitika arenenud riikliku tähtsusega riikliku tähtsusega küsimusest kõiki Euroopa Liidu liikmesriike puudutavaks poliitiliselt oluliseks teemaks, mille peamine eesmärk on luua ühine elektri ja gaasi siseturg. [1]

Euroopa ühise energia siseturu (Internal Energy Market) loomise eesmärkideks on lihtsustatult, et kõik Euroopa riigid omavad vastastikku võrguühendusi, mille kaudu saavad turuosalised omavahel müüa ja osta elektrienergiat või maagaasi kogu Euroopa Liidu territooriumil ühtsete põhimõtete alusel. [1]

Riikidevahelise võrguühenduse võimalikkusele on kaasa aidanut 2006. aastal valminud Eesti ja Soome vaheline elektrienergia merekaabel Estlink 1 ja 2014. aastal valminud Estlink 2. Merekaablite rajamine ja kasutusele võtmine on loonud nii Eestile kui ka teistele Balti riikidele elektriga kauplemise võimaluse Põhjamaadega (ning ka vastupidi, Põhjamaadele võimaluse kaubelda Eesti riikidega), sealhulgas õiguse osaleda Põhjamaade elektribörsil Nord Pool. Kui varem oli Eesti elektrisüsteem ühendatud üksnes idanaabritega, olles Euroopa energiavõrgustikust isoleeritud, siis nüüd, Euroopa elektrisüsteemiga ühendatuna on riigi energeetiline julgeolek kindlasti tõhusam. Riikdievaheliste elektri- ja gaasivõrguühenduste peamiseks eesmärgiks on tagada varustuskindlus võimalikult suurel territooriumil. Varustuskindlusele tugineb omakorda tarbijate tegelik võimalus tarbida igal hetkel mõistliku hinnaga elektri ja maagaasi ning seda võimalikult jätkusuutlikult. [1]

Nord Pool Spoti ajaloost

Ülevaade ajaloost on toodud sündmuste kronoloogilises järjekorras [2]:

  • Norra oli Põhjamaadest esimene riik, kus elektriturg ümber korraldati. Norra parlamendi otsus selle kohta jõustus 1991 aastal. Statnett Market AS asutati Norra ettevõttena 1993. aastal;
  • 1996. aastal liitus Norra turupiiranguga Rootsi piirkond. Börsiettevõte nimetati ümber Nord Pool ASAks;
  • 1999. aastal alustas tegevust Elbas-turg. Tänaseks on sellega liitunud Soome, Rootsi, Ida- ja Lääne-Taani, Norra, Eesti, laienetud on Saksamaale. Eesti liitus Elbas-turuplatvormiga 2010. aasta oktoobris;
  • 1998. aastal liitus turupiirkonnaga Soome, 1999 Lääne-Taani ja 2000 Ida-Taani;
  • 2002. aastal alustas Nord Pool Spot AS eraldi ettevõttena, mille omanikeringi moodustavad nüüdseks Põhjamaade süsteemihaldurid ja Nord Pool ASA;
  • 2005. aastal avati KONTEK'i hinnapiirkond Saksamaal;
  • 2010. aastal avati koos NASDAQ OMX Commodities'iga turukoht N2EX Inglismaal;
  • 2010. aastal avati hinnapiirkond Eestis;
  • 2012. aastal avati hinnapiirkond Leedus;
  • 2012. aastal liituvad Nord Pool Spoti omanikeringi ka Baltimaade süsteemihaldurid, sh ka Elering.

Hindade kujunemise mehaanika

Elektri turuhind arvutatakse Nord Pool Spoti turul igaks tunniks eraldi. Igaks tunniks järjestatakse kõik elektri tootmispakkumised alates odavamast ning elektri nõudluspakkumised alates kallimast. Nende kahe joone lõikepunktis kujuneb elektri hind. Kõik tootmispakkumised, mis tegid pakkumise turuhinnaga või madalamal, pääsevad turule ning kõik tarbijad, kes tegid pakkumise turuhinnaga või kallimalt, saavad turult osta elektrit. Juhusliku päeva pakkumise ja nõudluse kõverad on toodud joonisel 2.

Ligikaudne liigitus Nord Pool Spoti kauplemispiirkonnas turul osalevate tootmisvõimsuste kohta on tootmiskulude kasvamise järjekorras joonisel 3. Saadaolev hüdroenergia kogus sõltub ilmastikuoludest Skandinaavias ning seetõttu omab ka märgatavat mõju elektri hindadele.

Elektri hinnad iga päeva igaks tunniks kõikides kauplemispiirkondades avaldatakse Nord Pool Spoti kodulehel eelmise päeval kella 13-ks Kesk-Euroopa aja järgi (CET).

Elspot

Elspot on päev ette turg, kus määratakse elektri turuhind ning kauplemiskogused. Iga päeva kell 12.00 CET on tähtaeg turupakkumiste tegemiseks järgmise ööpäeva elektri turutehindute jaoks. Selleks ajaks teevad nii elektrit turule müüvad osapooled kui ka elektrit turult ostvad osapooled kõik oma pakkumised. Pakkumised tehakse eraldi iga täistunni jaoks ja seega koosneb ööpäev 24 tükist, kus igal tunnil määratakse eraldi elektri turuhind vastavalt pakkumistele sellel tunnil.

Kõik pakkumised edastatakse Nord Pool Spoti serverisse, kus elektrienergia hind tuvastatakse iga ajaperioodi jaoks ja iga hinnapiirkonna jaoks eraldi. Hinna määratakse elektri nõudluse ja pakkumise tasakaalupunkti leidmise põhimõttel, kuid hinna tuvastamise algortim peab veel lisaks arvestama paljusid nüansse, näiteks elektrienergia liikumist hinnapiirkondade vahel.

Vastavalt kauplemispakkumistele leitud elektrienergia hind avalikustatakse NordPoolSpot kodulehel hiljemalt kella 13-ks CET. Tehtud turupakkumised, mis pääsesid turule (näiteks elektri müügipakkumine, mille pakutud hind oli madalam kui selgitatud turuhind), realiseeruvad järgmise ööpäeva jooksul. Kõik elektriturule pääsenud müüjad saavad ning ostjad peavad maksma selgitatud turuhinda.

Kui pakkumise teinud ja turule pääsenud kaupleja leiab pärast hinna selgumist, et ta ei suuda turule anda energiat või tarbida vastavalt oma pakkumisele, on tal võimalus teha paranduspakkumisi päevasisesel turul Elbas.

Ostetud ja müüdud kogused NPS Eesti hinnapiirkonnas alates 2014. jaanuar on vaadeldavad joonisel 4.

Elbas

Enamus elektriturul toimuvat kauplemist toimub Elspot päev-ette turul. Samas on tihti vaja korrigeerida oma pakkumisi pärast Elspot turuhinna selgumist. Selline vajadus võib tulla mõne elektrijaama ootamatust rikkest või tuuleenergia varasemalt täpsemast tootmisprognoosist. Kui turul kaupleja on juba teinud päev-ette turul pakkumise, kuid osutub vajalikuks teha korrigeerivaid pakkumisi, on seda võimalik teha Elbas turul. Elbas toimib sarnaselt Elspotile, kus kogutakse igaks tunniseks perioodiks reguleerivad pakkumised ning selgitatakse neile vastavalt Elbas hind. Elbasi reguleerimisturule saab kindla ajaperioodi jaoks pakkumisi teha alates hetkest, kui Elspot turul on selgunud elektri hind selleks ajaperioodiks kuni 1 tund enne seda ajaperioodi.[3]

Ülekandevõimsuste kasutamisõiguse jagamine

Seotud artikkel: Mõiste: Ülekandevõimsuse oksjon

Elektrituru hinnapiirkondade vahelise ülekandevõimsuse kasutusõigust jagatakse Nord Pool Spot kauplemispiirkonnas turupõhiselt. Turupõhiseks jagamiseks on kasutusel kaks erinevat oksjoni varianti, mille alusel ülekandevõimsusi jagada. Nendeks on otsene ehk ülekandevõimsuse oksjon ja kaudne ehk energia oksjon[4].[5]

Eesti ja Soome vaheline elektri ülekandevõimsus jaotatakse täielikult kaudse oksjoni meetodil.

Eesti ja Venemaa vahelist ühendusvõimsust ei kasutata elektriturul kaubanduslikul eesmärgil.

Eesti ja Läti vahelist elektrienergiavoogu reguleerib elektriturg, ehk määratakse kaudse oksjoni meetodil. Alates 1. jaanuarist 2014. aastal müüvad Eesti ja Läti põhivõrguettevõtted PTR oksjonil võimalust turuosalistel maandada riske turuolukordadeks, kui Eesti hinnapiirkonnas on elektri hind madalam kui äti hinnapiirkonnas. Oksjonil müüakse aastaks ette 50 MW ja kuude kaupa kuni 150 MW ülekandevõimsust.[6]

Elektri müük väiketarbijale

Väiketarbijatel ei ole otstarbekas otse elektriturul tehinguid teha, seda erinevate turul tegutsemisega seosnevate tasuda ja nõuete tõttu. Elektrit müüb väiketarbijale elektri jaemüüja või erandjuhul võrguteenuse pakkuja. Alates elektrituru täielikust avanemisest 1. jaanuaril 2013. aastal, on igal väiketarbjal õigus endale valida meelepärane elektrimüüja.

Kodutarbijale (elektrienergia tarbimist kodumajapidamistes kirjeldab joonis 5) elektrit müüvatel vahendajatel ei pruugi olla elektritootmise võimsusi. Vahendajad ostavad elektrit börsilt, tehes tehinguid nii päev-ette turul kui ka finantsinstrumentidega, et maandada riske. Kuna elekter hangitakse börsilt, on tarbijale pakutava elektripaketi hind tihedas seoses elektrituru hinna eeldatavate trendidega.

Kodutarbijatele pakutavate pakettide kõige levinumad tüübid on niinimetatud "börsihinnaga pakett" ja "fikseeritud hinnaga pakett". Tarbijad, kes ei ole sõlminud elektrienergia tarbimiseks lepingut ühegi elektrimüüjaga, müüakse neile elektrienergiat üldteenusena.

Börsihinnaga paketi puhul maksab elektritarbija oma tarbimisele vastavalt täpset elektriturul kehtivat elektri hinda. Kui tarbijal ei ole tunnipõhist elektriarvestit (ja seetõttu pole võimalik tunni täpsusega kindlaks teha tema tarbimist), eeldatakse tarbija elektritarbimist tüüpkoormusgraafiku järgi. Börsihinnaga paketis sisalduv marginaal tagab elektri jaemüüjale tema kasumi ning kompenseerib tarbimise juhuslikust loomusest tulenevaid kahjusid.

Fikseeritud hinnaga paketi puhul pakub jaemüüja tarbijale elektrit müüja ühtlase hinnaga, hoolimata elektri turuhinnast ning tarbimise iseloomust. Fikseeritud hinnas sisaldub ka jaemüüjale tekkiv hinnarisk elektri turuhindade volatiilsuse tõttu (kui elektri turuhind tõuseb kõrgemale kui fikseeritud paketi hind, tekib jaemüüjal kahjum).

Üldteenusseks nimetatakse elektri müümist tarbijatele, kes ei ole sõlminud lepingut elektrienergia müüjaga. Üldteenusena on tarbijale elektrit kohustatud müüma võrguettevõtja, kellega tarbijal on sõlmitud võrguleping. Üldteenuse hind leitakse igaks kalendrikuuks selle kuu jooksul üldteenusena müüdud elektrienergia koguse tunnipõhiste andmete ning elektrituru tunnipõhiste hindade kaalutud keskmiste hindade alusel. Elektri omahinnale lisanduvad üldteenuse osutamisega seonduvad põhjendatud kulud ja mõistlik ärikasum[7].

Elektri turuhinda mõjutavad tegurid

Elektri turuhinna kujunemine sõltub väga paljudest aspektidest ning seda ei ole võimalik pikema aja vältel täpselt prognoosida. Tähtsaimaid elektri hinnale mõju avaldavad teguri on:

  • Tarbimise muutumine: tarbimine muutub perioodiliseld ning ka sõltuvalt muudest teguritest (näiteks ilm). Tarbimise muutumise näidet ühe ööpäeva jooksul võib vaadelda joonisel joonisel 6.
  • Ilmastikuolud: ilmastik võib elektri hinda langetada suure tuuleenergiatoodangu tõttu või sademeterikkal aastal hüdroenergia toodangu tõttu. Külm talv võib elektri hinda kergitada.
  • Majanduslikud tegurid: kütuste hinnad ning Euroopa Liidu kliimapoliitika omavad otsest mõju elektritootjate kuludele elektri tootmisel.
  • Elektrisüsteemi hetkeolukord: Hinna kujunemisel mängib olulist rolli tootmis- ja ülekandevõimsuste kättesaadavus.

Elektri hinna kõikumist aasta jooksul võib vaadelda joonisel 7, kus on kujutatud nädalate keskmised hinnad Eesti hinnapiirkonnas.

Elektri hinna aastate keskmisi väärtusi on kujutatud joonisel 8. Võib märgata, et teatud piirkondades on keskmiselt kõrgem hind kui teistes. Samuti erineb keskmine elektri hind aastate lõikes.

Elektrienergia keskmist hinda NPS hinnapiirkondades saab võrrelda joonisel 9.

Elektri lõpphind

Tarbija maksab elektrit tarbides lisaks elektrienergia hinnale ka muid tasusid ning makse, mis kahandavad elektri omahinna osakaalu vähem kui poole peale kogu elektri tarbimise eest makstavast summast. Kolm suurimat komponenti elektri hinnas kodutarbijale on maksud, võrgutasud ning elektri omahind.

Elektri omahind on hind, millega elektri jaemüüja suudab elektrit hankida. Elektrit võidakse osta börsilt või lepingutega elektritootjatelt.

Käibemaksu määr on 20 % elektri omahinnast[8]ning see lisandub koheselt elektri hinnale. Elektri jaemüüjate pakutud pakettide hinnad on hinnapakkumistes kodutarbija jaoks alati näidatud koos käibemaksuga.

Elektriaktsiisi määr on 4,47 eurot ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta[9].

Võrguteenuse tase sõltub võrguteenuse osutajast ning kodutarbija liitumispunkti asukohast. Kõik võrguteenuste määrad on kooskõlastatud konkurentsiameti poolt. Võrguteenuse määradega võib tutvuda konkurentsiameti kodulehel.

Ligikaudset määratlust kodutarbijale elektri lõpphinna moodustamisest võib jälgida joonisel 10 (võrgutasudest omakorda moodustab 35% põhivõrgu ehk Eleringi ülekandetariif ning 65% jaotusvõrgu ülekandetariif).

Lähemalt on elektri hinna kujunemisest juttu seonduvas artiklis Elektri hind lõpptarbijale.

Bilansiselgitus

Elektritarbimist ja -tootmist ei ole võimalik kunagi täie kindlusega ennustada. Tarbimine ja tootmine varieeruvad seoses tarbijate ettearvamatu käitumisega, ootamatute ilmastuolude, elektrijaamade avariide ja muu sarnase tõttu. Seetõttu tekib erinevus päev-ette turul toimunud tehingute suuruse vahel ning reaalsete energiavoogude vahel. Pärast realiseerunud elektri tootmiste- ja tarbimiste selgumist toimub vastavalt sellele tasaarveldus, ehk bilansiselgitus.

Väiketarbija ebabilansi eest vastutab elektrimüüja, kellega on sõlmitud elektrimüügileping, või võrguteenust pakkuv asutus juhul, kui elektrimüügilepingut ei ole sõlmitud. Teatud tarbijate ebabilansi eest vastutav asutus, ehk bilansihaldur peab pärast realiseerunud energiavoogude selgumist ostma energia, mis tal turul tegutsedes puudu jäi või müüma maha energia, mis tal üle jäi. Lõpliku bilansiselgituse teostab süsteemioperaator, kelleks Eestis on AS Elering.

Finantsturg

Turul tegutsevad osapooled on tihti haavatavad riskide poolt, mida toob endaga elektrienergia turuhinna suur volatiilsus. Seetõttu kasutavad turuosapooled erinevaid võimalusi elektri hinna kindlustamiseks mingis mahus oma portfellist. Üks levinumaid viise on kasutada finantsinstrumente, näiteks forwardeid. Nord Pool Spot turu forvarditega kaubeldakse Nasdaq OMX finantsturul[10].

Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2012 Teabematerjal Elektrituru käsiraamat
2012 Aruanne Eesti elektrituru täielik avanemine
2013 Ettekanne Võrguga liitumise tingimused väiketootmisseadmetele
2012 Aruanne Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2012
2013 Aruanne Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2013
2014 Aruanne Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2014
2015 Aruanne Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2015
2011 Aruanne Tootmispiisavuse aruanne 2011
2012 Aruanne Tootmispiisavuse aruanne 2012
2013 Aruanne Tootmispiisavuse aruanne 2013
2012 Aruanne Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2012
2013 Aruanne Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2013
2013 Aruanne Elektertransport ja selle mõju elektrisüsteemi talitlusele
- Arengukava Energiamajanduse arengukava aastani 2020
- Arengukava Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018
2010 Tegevuskava Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020
- Kokkuvõte Elektrisüsteemi kuukokkuvõtted
2014 Uuring Tarbimise juhtimine. Suurtarbijate koormusgraafikute salvestamine ning analüüs tarbimise juhtimise rakendamise võimaluste tuvastamiseks
2014 Raport Subsidies and costs of EU energy. An interim report
2014 Raport Subsidies and costs of EU energy. Lisa 1-3
2014 Raport Subsidies and costs of EU Energy. Lisa 4-5
2014 Ettekanne Euroopa energiapoliitika valikud. Kas Euroopal on üldse valikut
2014 Ettekanne Eesti uus energiapoliitika. Konkurentsivõimeline taastuvenergia Eestis
2014 Ettekanne Eesti energiapoliitika mõju riigi konkurentsivõimele
2014 Ettekanne Eesti põlevkivienergeetika tulevik
2014 Ettekanne Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030
2014 Ettekanne Euroopa energiapoliitika valikud. Kas Euroopal on üldse valikut
2014 Ettekanne Eesti uus energiapoliitika. Konkurentsivõimeline taastuvenergia Eestis
2014 Ettekanne Eesti energiapoliitika mõju riigi konkurentsivõimele
2014 Ettekanne Eesti põlevkivienergeetika tulevik
2014 Ettekanne Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030
2014 Lõpparuanne Perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate finantsinstrumentide eelhindamine
2014 Aruanne Elektrilevi OÜ investeeringute vajalikkuse ja efektiivsuse hindamine
2014 Aruanne Konkurentsiameti poolt väljatöötatud kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamise metoodika analüüs
2014 Aruanne Tootmispiisavuse aruanne 2014
2012 Aruanne Rohetöökohtade potentsiaal Eestis
2015 Uuring Current and Future Cost of Photovoltaics
2013 Aruanne Energiasäästudirektiivi 2012 27 EL rakendamise võimaluste analüüs
2015 Uuring Tarbimise juhtimine elektrisüsteemi paindlikkuse tagajana
2003 Uuring Study of the Cost Breakdown for the services provided by Eesti Energia AS Transmission division to Televõrgud AS
RSS uudisvoog

Joonis 1. Nord Pool Spot kauplemispiirkond ja kõik hinnapiirkonnad.[3]
NPS süsteem.png
Joonis 2. Nord Pool Spot ühe päeva pakkumise ja nõudluse kõverad.[3]
NPS hinnakurv.png
Joonis 3. Illustratsioon hinna kujunemisest Nord Pool Spot turul.[11]
Nordic-consumption.gif

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 Kukke, M. Advokaadibüroo GLIMSTEDT. Energiaturukorraldus.
  2. Elering AS. Elektrituru käsiraamat.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Nord Pool Spot NordPoolSpot.com, (25.10.2015).
  4. Elering. Ülekandevõimsuste jaotusmehhanismid. (25.02.2014).
  5. Elering. Ülekandevõimsuste jaotamine Eestis, (25.02.2014).
  6. Elering. Limiteeritud PTR-ide oksjon, (03.03.2014).
  7. Elering. Üldteenus, (25.02.2014).
  8. Riigi Teataja. Käibemaksuseadus, (02.10.2014).
  9. Riigi Teataja. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus, (04.02.2014).
  10. Nasdaq OMX. www.nasdaqomx.com, (03.03.2014).
  11. Nord Pool Spot. Market members: Producers, (04.03.2014).
  12. Nord Pool Spot. Elspot volumes. (17.03.2016).
  13. Statistikaamet. KE03: Elektrienergia bilanss. (25.10.2015)
  14. Elering. Tarbimine ja tootmine, (25.10.2015).
  15. Elering AS. Elektrituru kokkuvõte jaanuar 2015, (25.10.2015).
  16. Elering. Eesti elektrituru täielik avanemine, (02.10.2014).


Kontaktvõrgustik

Kontaktvõrgustik on koostamisel. Kui soovite artikli kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.

On Teil ettepanekuid, kuidas "ELEKTRITURG" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "ELEKTRITURG" teemahalduriga HARDI KODUVERE e-aadressil Hardi.Koduvere@ttu.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad