Metsa energeetiline ressurss

Allikas: Energiatalgud

Energiaressursid.png

Artikkel Metsa energeetiline ressurss täiendab artiklit Energiaressursid. Artikli alusmaterjalid on koostatud Energiaressursside töögrupi töö tulemusena. Nimetatud tulemused on sisendiks Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukavaga seotud stsenaariumite koostamisele.


Peaartikkel: Energiaressursid
Seotud artiklid: Rohtse biomassi energeetiline ressurss; Jäätmete energeetiline ressurss; Biogaasi energeetiline ressurss; Vedelad biokütused; Soojusvarustus


Eesti mets ja energeetika

Seotud artikkel: Energiaressursside regulatiivne keskkond


Puiduenergia on aegade jooksul olnud traditsiooniliseks energiaallikaks. Tänapäeval kasutatakse samuti märkimisväärset osa metsast küttepuiduks. Viimastel aastatel on huvi puidu, kui taastuva energiaallika vastu oluliselt suurenenud, mis on paljuski põhjustatud fossiilkütuste pidevast kallinemisest ning probleemidest selliste kütuste varustuskindlusega. Samuti kasutab võrdlemisi suur osa lokaakatelseadmetest puitkütuseid, millede efektiivsus ning automatiseeritud on suurenenud. Kasvanud on ka kaugküttekatlamajade ning koostootmisjaamade efektiivsus ning automatiseeritud. Ning mõistagi on puitkütuste kasutuse tõusule kaasa aidanud ka teadlikkuse suurenemine globaalse soojenemise valdkonnas. Eesti katelseadmed, mis kasutavad puitu kui energeetilist ressurssi, on toodud joonisel 1. [1]

Eestis on puitkütuste tarbimine ja tootmine peaaegu tasakaalus. Erandiks on siinkohal pelletid (vt joonis 2 ning joonis 3), mille toodang väga suures osas eksporditakse (~80%). Puitkütuste tarbimine oli kuni 2009. aastani võrdlemisi stabiilne, kuid kasvas hüppeliselt 2010 a. Põhjuseks oli puidu kui energiaallika kasutamise kasv elektrijaamades, mida omakorda tingis taastuvallikatest elektri tootmise riikliku toetusskeemi muutmine. Kui enne 2009. aastat kasutati elektri tootmiseks keskmiselt kuni 0,2% puidu kogutarbimisest, siis 2010-2012 tõusis vastav osatähtsus vastavalt 9,2, 9,0, ja 13,6%-ni. [2]

Mets on Eesti olulisem taastuv loodusvara, keskkonnakujundaja, paljude loomade ja taimede elupaik ning oluline toorainebaas tööstusele ja energeetikale. Aastakümnete pikkuse metsade jätkusuutliku majandamise korral läheneb metsade iga-aastane raiemaht juurdekasvule.

Tagamaks metsade tootlikkust ja elujõulisust ning mitmekesist ja tõhusat kasutamist, on Eesti metsanduses toimuva koordineerimiseks ning planeerimiseks koostatud Eesti metsanduse arengukava aastani 2020. Energeetikavaldkonnaga seonduvalt on arengukavas defineeritud kliimamuutuste eesmärk:

Puidu kui taastuva tooraine ja taastuvenergia allika kasutamine on eelistatud suurema CO2 emissiooniga toodete ning taastumatute energiaallikate asemel.[3]

Nimetatud eesmärgi indikaatorina on muuhulgas defineeritud ka puitkütuste kasutamise maht energiatootmises, mille kohaselt peaks puitkütuste maht suurenema 22 PJ/a (2009) 30 PJ/a (2020)[3]. Kui 2009. aastal ulatus puidu kasutamine energeetikas 22 PJ/a, siis aastaks 2011 oli see osakaal suurenenud 32,8 PJ-ni[4].

Puidu energeetiline ressurss

Energia tootmiseks kasutatava puitse biomassi ressursi hinnati järgmistes valdkondades:

1. Puit raietest, sh
a) küttepuit;
b) raidmed;
c) kännud.
2. Puit mittemetsamaalt (elektriliini alune maa, teeääred, kraavid, haljastus jms).
3. Puidu töötlemise jäätmed metsatööstusest.

Energeetikas kasutatava puidu koguste hinnangute tulemusi kirjeldavad joonis 4 ning joonis 5 ning tabel 1.

Metsast ning mittemetsamaa aladelt saadava puitse biomassi ning metsatööstuse jäätmete aastane potentsiaalne energeetiline ressurss ulatub 44 PJ-ni (12,3 TWh). 2011. aastal kasutati potentsiaalsest ressursist 31,57 PJ (8,77 TWh)[5], [6].

Metsa energeetilise ressursi hindamise algeeldused

Seotud artikkel: Energiaressursside regulatiivne keskkond


Metsa energeetilise ressursi (primaarenergiasisalduse) hindamisel lähtuti järgmistest algeeldustest:

1. Aastane raiemaht on 12 miljonit tm, lähtudes mõõduka puidupakkumise optimaalse puidukasutuse stsenaariumist[3]. Selline raiemaht kirjeldab jätkusuutlikku kasutusmäära järgmise 40 aasta jooksul.
2. Kändude puhul on kasutatavaks koguseks loetud 150 000 tm (kogumaht 778 000 tm).
3. Tööstustes (valdavalt puidutööstuses) tekkivate puidujäätmete maht ulatub 2 232 000 tm/a.
4. Mittemetsamaalt saadava küttepuu kogus on 200 000 tm.
5. Raidmete kogutekkest (1 435 000 tm) on energiaks kasutatav 50% ehk 718 000 tm.a)
6. Aastate lõikes kogused oluliselt ei muutu.
7. Võimalikke impordi ja ekspordi mõjusid ei ole arvestatud.
8. Paberipuidu energeetilise ressursiga pole arvestatud.
9. Kõigi nimetatud ressursside puhul tuleb arvesse võtta, et nendest osa kasutatakse puidupõhiste toodete (vt peatükk Puidu töötlemise jäätmed metsatööstusest) valmistamisel. Eeldatavateks toormemahtudeks on:
a) 720 000 tm puitmassi ja paberi valmistamiseks (sellest osa on paberipuu, mida pole energeetiliseks ressursiks siin arvestatud ja osa on hake mis on potentsiaali juurde arvestatud jäätmetena);
b) 440 000 tm puitplaatide valmistamiseks;
c) 1 250 000 tm puidupelletite tootmiseks (mis omakorda on energeetiline potentsiaal kuid liigub täna peamiselt eksporti).
10. Tööstuse osas võib prognoosida et peenpuu (sh ka küttepuu) kasutamine puidupõhiste toodete tootmiseks on pigem kasvav.
11. Hinnaprognoose nii pika aja peale on väga keerukas teha ja prognoos oleks väga suure veaga.

a)Kõiki raiejäätmeid ei saa käsitleda energeetilise potentsiaalina kas majanduslikel (majanduslikult ebarentaabel), tehnilistel (oksad kasutatud harvesteride all pinnase kahjustamise vältimiseks) või ökoloogilistel (oksi on keelatud teatud kasvukohatüüpidel metsast ära viia) kaalutlustel. Energeetilise potentsiaalina on siin arvestatud vaid uuendusraiete raiejäätmeid 50% ulatuses.


Puidu töötlemise jäätmed metsatööstusest

Metsade puidukasutuse maht sõltub lisaks küpsete puistute olemasolule turunõudlusest erinevate sortimentide järele, puidukasutuse rollist energiatootmises, maksudest, toetustest jms teguritest. Lõplik raiemaht moodustub nende tegurite koosmõjul. Tuleb arvestada, et puidu kasutamisel teistes tööstusharudes tekib jäätmeid (tabel 2), mida saab kasutada energiatootmisel.

Puidu energeetilise ressursi potentsiaal

Seotud artikkel: ENMAK:Stsenaariumid


2011. aastal kasutati energeetikas puitset biomassi mahus 4 565 000 tm (8,77 TWh)[5], [6]. Puidu kasutamise suurenemine saab tuleneda nii raiemahtude suurenemisest kui ka mittetraditsioonilise küttepuidu (puit mittemetsamaa aladelt, kännud, raidmed) kasutuselevõtust.

Joonisel 6 on kirjeldatud Energiaressursside töögrupi hinnangut metsa energeetilise ressursi potentsiaalile aastani 2050. Tegemist on ühega võimalikes prognoosidest. Täpsemalt on mitmesuguste ressursside kasutuselevõtuprognoose käsitletud ENMAK-i stsenaariumites.


RSS uudisvoog

Joonis 1. >300 kW võimsusega puitkütustel katelseadmed (2012. aasta seisuga) (värvidega tähistatus: roheline - soojuse toodang 0...1194,5 MWh/a; kollane - soojuse toodang 1194,5...3332,75 MWh/a; punane - soojuse toodang 3332,75...433 870 MWh/a) [7], [8]

Viited

  1. Eesti Maaülikool. Tehnikainstituut. Puiduenergia - väljaanne metsaomanikule 2012.
  2. Tallinna Tehnikaülikool. Eesti Maaülikool. Puitkütuste ja puitkütuseks sobiliku toorme kasutus Eestis. Lõpparuanne 2013
  3. 3,0 3,1 3,2 Keskkonnaministeerium. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020, Tallin 2012.
  4. Keskkonnaministeerium. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020. Täitmise aruanne 2011, Tallin 2010.
  5. 5,0 5,1 Statistikaamet. KE023: ENERGIABILANSS KÜTUSE VÕI ENERGIA LIIGI JÄRGI. (06.08.2013).
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 Estonian Development Fund. Final Report. Energy Resources of Estonia, 2013.
  7. Artikkel. Metsa energeetiline ressurss
  8. Erametsakeskus. Eesti katlamajade andmetabel. 31.03.2015
  9. 9,0 9,1 Statistikaamet. KE024: Energiabilanss kütuse või energia liigi järgi, TJ. (16.02.2015).
  10. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit; Riistop, M., 2013.

Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2010 Arengukava Eesti metsanduse arengukava aastani 2020
2012 Aruanne Eesti metsanduse arengukava aastani 2020. Täitmise aruanne 2011
2012 Uuring Taastuvenergia 100% - üleminek puhtale energiale
2011 Uuring Ülevaade Eesti bioenergia turust 2010. aastal
2012 Analüüs Aastaraamat Mets 2010
2009 Artikkel Estimation of Estonian Woodfuel Resources
2011 Artikkel Potential of Biomass in Narva Region Regarding Oil-Shale and Biomass Co-firing
2007 Uuring Eestis olemasoleva, praeguse või juba kavandatud tootmise-tarbimise juures tekkiva biomassi ressursi hindamine
2013 Uuring Biomassi kasutamine energeetikas Lõuna-Eesti regioonis
2011 Uuring Tartumaa taastuvate olme- ja tööstusjäätmete energiaressursside ülevaade
2007 Ülevaade Ülevaade Eesti bioenergia turust 2006. aastal
2008 Ülevaade Ülevaade Eesti bioenergia turust 2007. aastal
2011 Ülevaade Ülevaade Eesti bioenergia turust 2010. aastal
2012 Ettekanne Eesti bioenergia turg 2010. aastal
2005 Käsiraamat Biokütuse kasutaja käsiraamat
2014 Veebileht The Bioenergy System Planners Handbook
2014 Ülevaade Sustainable Use of Biomass
2008 Uuring Bioenergia tururegulatsioonid Eestis
2009 Uuring Saare maakonna metsade bioenergia ressursid
2010 Teabematerjal Puitkütus
2013 Aruanne Puitkütuste ja puitkütuseks sobiliku toorme kasutus Eestis. Lõpparuanne
2013 Lühikokkuvõte Puitkütuste ja puitkütuseks sobiliku toorme kasutus Eestis. Lühikokkuvõte
2013 Kokkuvõte Puitkütuste ja puitkütuseks sobiliku toorme kasutus Eestis. Kokkuvõte
2014 Analüüs Peenpuidu väärindamise turumajanduslik analüüs
2014 Uuring Erametsade infrastruktuuri uuring
2014 Analüüs Puidu ühismüügi analüüs
2009 Aruanne Outlook for the Estonian Wood Markets. Challenges & Opportunities
- Analüüs Forest management and protection in Estonia
2014 Aastaraamat Mets 2013. Aastaraamat
2013 Aastaraamat Mets 2011. Aastaraamat
2012 Aastaraamat Mets 2010. Aastaraamat
2010 Aastaraamat Mets 2009. Aastaraamat
2008 Aastaraamat Mets 2008. Aastaraamat
2013 Aruanne Kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuri uuringud riikliku aruandluse täitmiseks maakasutuse ja metsandussektoris
2014 Ettekanne Puiduenergia ENMAK 2030+ valguses
2014 Ettekanne Metsaomaniku ja riigi energiatõhusus puidu turule toomiseks
2014 Ettekanne Puit - soojus ja elekter, kas ka autokütus
2014 Ettekanne Puiduenergia kogumine praktiku silmade läbi
2014 Ettekanne Eesti pank Eesti metsade toeks
2014 Ettekanne Igaüks võib saada metsaomanikuks
2013 Ettekanne Ühismets, kas võimalik ka Eestis
2014 Ettekanne Mets, kui kindel tuluallikas
2013 Ettekanne Siseriiklikud metsandustoetused 2014
2014 Ettekanne Metsaseaduse muudatused
2013 Ettekanne Käibemaks ja maksustatava käibe teke metsaühistul (MTÜ)
2013 Ettekanne Puiduturu arengud, võimalused ja eripärad
2013 Ettekanne Puiduturu võimalused ja eripärad Eestis ja lähiümbruses
2013 Ettekanne Bioenergeetika olulisus metsaomanikule
2012 Ettekanne Metsandustoetused ja puiduenergia
2012 Ettekanne Puitu on ja raiuda tohib
2012 Ettekanne Wood Energy in Europe. A UK Market Perspective
2012 Ettekanne Puiduenergia kasutamine fossiilsete kütuste asemel Liiva kaugküttesüsteemis
2012 Ettekanne Global usage perspectives of biomass
2012 Ettekanne Taastuvenergia osatähtsus Eestis ja biomassi osatähtsus
- Ettekanne Business models for local energy production
2012 Ettekanne Metsaühistute metsamajandusalase koostöö toetamine
2011 Ettekanne Tooraine kvaliteet raidmete kasutamisel energia tootmiseks
2011 Ettekanne Näide Soome puiduenergia kasutamise edulugudest. Kuidas lahendatakse probleeme Soomes
2010 Ettekanne Puiduenergia kasutamise tehnoloogilised aspektid
- Ettekanne Puidu osatähtsus riigi energiapoliitilistes arengutes
2012 Ettekanne Biomassist energiat, kas mõju puiduhinnale on tingitud sellest
2007 Uuring Bioenergiastrateegia Balti mere regioonis
2006 Aruanne Biomassi kättesaadavus ja maksumus maanteesõidukikütuste toorainena Euroopa Liidus
2011 Ettekanne Biokütuste potentsiaalist Eestis
2004 Analüüs Biodiisli tootmise alustamise tasuvuse analüüs
2007 Uuring Biofuels - is the cure worse than the disease?
2007 Uuring Biofuels - at what cost?
2007 Raport Well-to-wheels analysis of future automotive fuels and powertrains in the european context
2005 Projekt Biokütuste tootmise ja kasutamise riikliku programmi ettevalmistamine
- Väljaanne Põllumajanduses kasutatavate biogaasiseadmete gaasitootlus
2007 Lõpparuanne Maaressurss
2007 Aruanne Rohtsete energiakultuuride uuringud
2007 Lõpparuanne Puittaimede kasutusvõimalused energiakultuurina Eestis
- Aruanne Päideroo, teraviljade ja kanepi kasutusvõimalused energiakultuurina Eestis
2007 Lõpparuanne Galeega ja lutsern energiakultuuridena Eestis nii kuiva massina otsepõletamiseks kui toore massina edasiseks ümbertöötlemiseks
2008 Lõpparuanne Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate rakendamine Eestis
2007 Vahearuanne Energiakultuuride tootmise tasuvusuuring
2014 Bakalaureusetöö Eesti metsamaa investeeringu tootluse ja riski analüüs ning sobivus inflatsiooniriski maandamiseks
2012 Aruanne Rohetöökohtade potentsiaal Eestis
2014 Aruanne Metsade looduslikkuse taastamise tulemuslikkuse hindamine
2013 Aruanne Puitkütuste ja puitkütuseks sobiliku toorme kasutus Eestis
2014 Aastaraamat Taastuvenergia aastaraamat 2014
2013 Lõpparuanne Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring 2012


Kontaktvõrgustik

Alljärgnevalt on näha artikli kontaktvõrgustikuga liitunuid ning nende panust artikli valmimisse. Kui soovite ka ise kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.

Light bulb.png Light bulb.png Light bulb.png - autor on teinud olulise panuse artikli valmimisse; autor panustab pidevalt artikli ajakohasena hoidmisel
Light bulb.png Light bulb.png - autor on pakkunud ühes või paaris artikli osas olulist sisendit; autor panustab aeg ajalt artikli ajakohastamisse
Light bulb.png - autor on panustanud mõne üksiku viitega või tähelepanekuga artikli valmimisse

On Teil ettepanekuid, kuidas "METSA ENERGEETILINE RESSURSS" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "METSA ENERGEETILINE RESSURSS" teemahalduriga JAANUS UIGA e-aadressil jaanus.uiga@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad