Metsa energeetiline ressurss

Artikkel Metsa energeetiline ressurss täiendab artiklit Energiaressursid. Artikli alusmaterjalid on koostatud Energiaressursside töögrupi töö tulemusena. Nimetatud tulemused on sisendiks Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukavaga seotud stsenaariumite koostamisele.

Eesti mets ja energeetika

Puiduenergia on aegade jooksul olnud traditsiooniliseks energiaallikaks. Tänapäeval kasutatakse samuti märkimisväärset osa metsast küttepuiduks. Viimastel aastatel on huvi puidu, kui taastuva energiaallika vastu oluliselt suurenenud, mis on paljuski põhjustatud fossiilkütuste pidevast kallinemisest ning probleemidest selliste kütuste varustuskindlusega. Samuti kasutab võrdlemisi suur osa lokaakatelseadmetest puitkütuseid, millede efektiivsus ning automatiseeritud on suurenenud. Kasvanud on ka kaugküttekatlamajade ning koostootmisjaamade efektiivsus ning automatiseeritud. Ning mõistagi on puitkütuste kasutuse tõusule kaasa aidanud ka teadlikkuse suurenemine globaalse soojenemise valdkonnas. Eesti katelseadmed, mis kasutavad puitu kui energeetilist ressurssi, on toodud joonisel 1.1

Eestis on puitkütuste tarbimine ja tootmine peaaegu tasakaalus. Erandiks on siinkohal pelletid (vt joonis 2 ning joonis 3), mille toodang väga suures osas eksporditakse (~80%). Puitkütuste tarbimine oli kuni 2009. aastani võrdlemisi stabiilne, kuid kasvas hüppeliselt 2010 a. Põhjuseks oli puidu kui energiaallika kasutamise kasv elektrijaamades, mida omakorda tingis taastuvallikatest elektri tootmise riikliku toetusskeemi muutmine. Kui enne 2009. aastat kasutati elektri tootmiseks keskmiselt kuni 0,2% puidu kogutarbimisest, siis 2010-2012 tõusis vastav osatähtsus vastavalt 9,2, 9,0, ja 13,6%-ni. 2

Mets on Eesti olulisem taastuv loodusvara, keskkonnakujundaja, paljude loomade ja taimede elupaik ning oluline toorainebaas tööstusele ja energeetikale. Aastakümnete pikkuse metsade jätkusuutliku majandamise korral läheneb metsade iga-aastane raiemaht juurdekasvule.

Tagamaks metsade tootlikkust ja elujõulisust ning mitmekesist ja tõhusat kasutamist, on Eesti metsanduses toimuva koordineerimiseks ning planeerimiseks koostatud Eesti metsanduse arengukava aastani 2020. Energeetikavaldkonnaga seonduvalt on arengukavas defineeritud kliimamuutuste eesmärk:

Puidu kui taastuva tooraine ja taastuvenergia allika kasutamine on eelistatud suurema CO2 emissiooniga toodete ning taastumatute energiaallikate asemel.3

Nimetatud eesmärgi indikaatorina on muuhulgas defineeritud ka puitkütuste kasutamise maht energiatootmises, mille kohaselt peaks puitkütuste maht suurenema 22 PJ/a (2009) 30 PJ/a (2020)4. Kui 2009. aastal ulatus puidu kasutamine energeetikas 22 PJ/a, siis aastaks 2011 oli see osakaal suurenenud 32,8 PJ-ni5.

Joonis 2. Primaarenergia tootmine, GWh 13

Joonis 3. Eksporditud puit, GWh 14

Puidu energeetiline ressurss

Energia tootmiseks kasutatava puitse biomassi ressursi hinnati järgmistes valdkondades:

1. Puit raietest, sh
2. Puit mittemetsamaalt (elektriliini alune maa, teeääred, kraavid, haljastus jms).
3. Puidu töötlemise jäätmed metsatööstusest.
 

Energeetikas kasutatava puidu koguste hinnangute tulemusi kirjeldavad joonis 4  ning joonis 5 ning tabel 1.

Metsast ning mittemetsamaa aladelt saadava puitse biomassi ning metsatööstuse jäätmete aastane potentsiaalne energeetiline ressurss ulatub 44 PJ-ni (12,3 TWh). 2011. aastal kasutati potentsiaalsest ressursist 31,57 PJ (8,77 TWh)6,7.

Joonis 4. Raiemahu sortimendid puuliikide kaupa15

Joonis 5. Puidu potentsiaalne energeetiline ressurss16

Tabel 1. Puidu potentsiaalne ja kasutatav energeetiline ressurss17

Metsa energeetilise ressursi hindamise algeeldused

Metsa energeetilise ressursi (primaarenergiasisalduse) hindamisel lähtuti järgmistest algeeldustest:

1. Aastane raiemaht on 12 miljonit tm, lähtudes mõõduka puidupakkumise optimaalse puidukasutuse stsenaariumist8. Selline raiemaht kirjeldab jätkusuutlikku kasutusmäära järgmise 40 aasta jooksul.
2. Kändude puhul on kasutatavaks koguseks loetud 150 000 tm (kogumaht 778 000 tm).
3. Tööstustes (valdavalt puidutööstuses) tekkivate puidujäätmete maht ulatub 2 232 000 tm/a.
4. Mittemetsamaalt saadava küttepuu kogus on 200 000 tm.
5. Raidmete kogutekkest (1 435 000 tm) on energiaks kasutatav 50% ehk 718 000 tm.a)
6. Aastate lõikes kogused oluliselt ei muutu.
7. Võimalikke impordi ja ekspordi mõjusid ei ole arvestatud.
8. Paberipuidu energeetilise ressursiga pole arvestatud.
9. Kõigi nimetatud ressursside puhul tuleb arvesse võtta, et nendest osa kasutatakse puidupõhiste toodete (vt peatükk Puidu töötlemise jäätmed metsatööstusest) valmistamisel. Eeldatavateks toormemahtudeks on:
 
a) 720 000 tm puitmassi ja paberi valmistamiseks (sellest osa on paberipuu, mida pole energeetiliseks ressursiks siin arvestatud ja osa on hake mis on potentsiaali juurde arvestatud jäätmetena);
b) 440 000 tm puitplaatide valmistamiseks;
c) 1 250 000 tm puidupelletite tootmiseks (mis omakorda on energeetiline potentsiaal kuid liigub täna peamiselt eksporti).
10. Tööstuse osas võib prognoosida et peenpuu (sh ka küttepuu) kasutamine puidupõhiste toodete tootmiseks on pigem kasvav.
11. Hinnaprognoose nii pika aja peale on väga keerukas teha ja prognoos oleks väga suure veaga.

a)Kõiki raiejäätmeid ei saa käsitleda energeetilise potentsiaalina kas majanduslikel (majanduslikult ebarentaabel), tehnilistel (oksad kasutatud harvesteride all pinnase kahjustamise vältimiseks) või ökoloogilistel (oksi on keelatud teatud kasvukohatüüpidel metsast ära viia) kaalutlustel. Energeetilise potentsiaalina on siin arvestatud vaid uuendusraiete raiejäätmeid 50% ulatuses.

Puidu töötlemise jäätmed metsatööstusest

Metsade puidukasutuse maht sõltub lisaks küpsete puistute olemasolule turunõudlusest erinevate sortimentide järele, puidukasutuse rollist energiatootmises, maksudest, toetustest jms teguritest. Lõplik raiemaht moodustub nende tegurite koosmõjul. Tuleb arvestada, et puidu kasutamisel teistes tööstusharudes tekib jäätmeid ( tabel 2), mida saab kasutada energiatootmisel.

Tabel 2. Metsatööstuse kõrvaltoodangu energia tootmiseks kasutamise võimalused18,19

Puidu energeetilise ressursi potentsiaal

2011. aastal kasutati energeetikas puitset biomassi mahus 4 565 000 tm (8,77 TWh)9, 10. Puidu kasutamise suurenemine saab tuleneda nii raiemahtude suurenemisest kui ka mittetraditsioonilise küttepuidu (puit mittemetsamaa aladelt, kännud, raidmed) kasutuselevõtust.

Joonisel 6 on kirjeldatud Energiaressursside töögrupi hinnangut metsa energeetilise ressursi potentsiaalile aastani 2050. Tegemist on ühega võimalikes prognoosidest. Täpsemalt on mitmesuguste ressursside kasutuselevõtuprognoose käsitletud ENMAK-i stsenaariumites.

Joonis 6. Puidu energeetilise ressursi potentsiaal20

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2010

Arengukava

Eesti metsanduse arengukava aastani 2020

2012

Aruanne

Eesti metsanduse arengukava aastani 2020. Täitmise aruanne 2011

2012

Uuring

Taastuvenergia 100% - üleminek puhtale energiale

2011

Uuring

Ülevaade Eesti bioenergia turust 2010. aastal

2012

Analüüs

Aastaraamat Mets 2010

2009

Artikkel

Estimation of Estonian Woodfuel Resources

2011

Artikkel

Potential of Biomass in Narva Region Regarding Oil-Shale and Biomass Co-firing

2007

Uuring

Eestis olemasoleva, praeguse või juba kavandatud tootmise-tarbimise juures tekkiva biomassi ressursi hindamine

2013

Uuring

Biomassi kasutamine energeetikas Lõuna-Eesti regioonis

2011

Uuring

Tartumaa taastuvate olme- ja tööstusjäätmete energiaressursside ülevaade

2007

Ülevaade

Ülevaade Eesti bioenergia turust 2006. aastal

2008

Ülevaade

Ülevaade Eesti bioenergia turust 2007. aastal

2011

Ülevaade

Ülevaade Eesti bioenergia turust 2010. aastal

2012

Ettekanne

Eesti bioenergia turg 2010. aastal

2005

Käsiraamat

Biokütuse kasutaja käsiraamat

2014

Veebileht

The Bioenergy System Planners Handbook

2014

Ülevaade

Sustainable Use of Biomass

2008

Uuring

Bioenergia tururegulatsioonid Eestis

2009

Uuring

Saare maakonna metsade bioenergia ressursid

2010

Teabematerjal

Puitkütus

2013

Aruanne

Puitkütuste ja puitkütuseks sobiliku toorme kasutus Eestis. Lõpparuanne

2013

Lühikokkuvõte

Puitkütuste ja puitkütuseks sobiliku toorme kasutus Eestis. Lühikokkuvõte

2013

Kokkuvõte

Puitkütuste ja puitkütuseks sobiliku toorme kasutus Eestis. Kokkuvõte

2014

Analüüs

Peenpuidu väärindamise turumajanduslik analüüs

2014

Uuring

Erametsade infrastruktuuri uuring

2014

Analüüs

Puidu ühismüügi analüüs

2009

Aruanne

Outlook for the Estonian Wood Markets. Challenges & Opportunities

-

Analüüs

Forest management and protection in Estonia

2014

Aastaraamat

Mets 2013. Aastaraamat

2013

Aastaraamat

Mets 2011. Aastaraamat

2012

Aastaraamat

Mets 2010. Aastaraamat

2010

Aastaraamat

Mets 2009. Aastaraamat

2008

Aastaraamat

Mets 2008. Aastaraamat

2013

Aruanne

Kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuri uuringud riikliku aruandluse täitmiseks maakasutuse ja metsandussektoris

2014

Ettekanne

Puiduenergia ENMAK 2030+ valguses

2014

Ettekanne

Metsaomaniku ja riigi energiatõhusus puidu turule toomiseks

2014

Ettekanne

Puit - soojus ja elekter, kas ka autokütus

2014

Ettekanne

Puiduenergia kogumine praktiku silmade läbi

2014

Ettekanne

Eesti pank Eesti metsade toeks

2014

Ettekanne

Igaüks võib saada metsaomanikuks

2013

Ettekanne

Ühismets, kas võimalik ka Eestis

2014

Ettekanne

Mets, kui kindel tuluallikas

2013

Ettekanne

Siseriiklikud metsandustoetused 2014

2014

Ettekanne

Metsaseaduse muudatused

2013

Ettekanne

Käibemaks ja maksustatava käibe teke metsaühistul (MTÜ)

2013

Ettekanne

Puiduturu arengud, võimalused ja eripärad

2013

Ettekanne

Puiduturu võimalused ja eripärad Eestis ja lähiümbruses

2013

Ettekanne

Bioenergeetika olulisus metsaomanikule

2012

Ettekanne

Metsandustoetused ja puiduenergia

2012

Ettekanne

Puitu on ja raiuda tohib

2012

Ettekanne

Wood Energy in Europe. A UK Market Perspective

2012

Ettekanne

Puiduenergia kasutamine fossiilsete kütuste asemel Liiva kaugküttesüsteemis

2012

Ettekanne

Global usage perspectives of biomass

2012

Ettekanne

Taastuvenergia osatähtsus Eestis ja biomassi osatähtsus

-

Ettekanne

Business models for local energy production

2012

Ettekanne

Metsaühistute metsamajandusalase koostöö toetamine

2011

Ettekanne

Tooraine kvaliteet raidmete kasutamisel energia tootmiseks

2011

Ettekanne

Näide Soome puiduenergia kasutamise edulugudest. Kuidas lahendatakse probleeme Soomes

2010

Ettekanne

Puiduenergia kasutamise tehnoloogilised aspektid

-

Ettekanne

Puidu osatähtsus riigi energiapoliitilistes arengutes

2012

Ettekanne

Biomassist energiat, kas mõju puiduhinnale on tingitud sellest

2007

Uuring

Bioenergiastrateegia Balti mere regioonis

2006

Aruanne

Biomassi kättesaadavus ja maksumus maanteesõidukikütuste toorainena Euroopa Liidus

2011

Ettekanne

Biokütuste potentsiaalist Eestis

2004

Analüüs

Biodiisli tootmise alustamise tasuvuse analüüs

2007

Uuring

Biofuels - is the cure worse than the disease?

2007

Uuring

Biofuels - at what cost?

2007

Raport

Well-to-wheels analysis of future automotive fuels and powertrains in the european context

2005

Projekt

Biokütuste tootmise ja kasutamise riikliku programmi ettevalmistamine

-

Väljaanne

Põllumajanduses kasutatavate biogaasiseadmete gaasitootlus

2007

Lõpparuanne

Maaressurss

2007

Aruanne

Rohtsete energiakultuuride uuringud

2007

Lõpparuanne

Puittaimede kasutusvõimalused energiakultuurina Eestis

-

Aruanne

Päideroo, teraviljade ja kanepi kasutusvõimalused energiakultuurina Eestis

2007

Lõpparuanne

Galeega ja lutsern energiakultuuridena Eestis nii kuiva massina otsepõletamiseks kui toore massina edasiseks ümbertöötlemiseks

2008

Lõpparuanne

Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate rakendamine Eestis

2007

Vahearuanne

Energiakultuuride tootmise tasuvusuuring

2014

Bakalaureusetöö

Eesti metsamaa investeeringu tootluse ja riski analüüs ning sobivus inflatsiooniriski maandamiseks

2012

Aruanne

Rohetöökohtade potentsiaal Eestis

2014

Aruanne

Metsade looduslikkuse taastamise tulemuslikkuse hindamine

2013

Aruanne

Puitkütuste ja puitkütuseks sobiliku toorme kasutus Eestis

2014

Aastaraamat

Taastuvenergia aastaraamat 2014

2013

Lõpparuanne

Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring 2012

Viited

  1. Eesti Maaülikool. Tehnikainstituut. Puiduenergia - väljaanne metsaomanikule 2012.↩︎
  2. Tallinna Tehnikaülikool. Eesti Maaülikool. Puitkütuste ja puitkütuseks sobiliku toorme kasutus Eestis. Lõpparuanne 2013↩︎
  3. Keskkonnaministeerium. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020, Tallin 2012.↩︎
  4. Keskkonnaministeerium. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020. Täitmise aruanne 2011, Tallin 2010.↩︎
  5. Statistikaamet. KE023: ENERGIABILANSS KÜTUSE VÕI ENERGIA LIIGI JÄRGI. (06.08.2013).↩︎
  6. Estonian Development Fund. Final Report. Energy Resources of Estonia, 2013.↩︎
  7. Artikkel. Metsa energeetiline ressurss↩︎
  8. Erametsakeskus. Eesti katlamajade andmetabel. 31.03.2015↩︎
  9. Statistikaamet. KE024: Energiabilanss kütuse või energia liigi järgi, TJ]. (16.02.2015).↩︎
  10. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit; Riistop, M., 2013.↩︎