Soojuse hind

Allikas: Energiatalgud

Energiaturud.pngSoojusmajandus.png

Artikkel Soojuse hind täiendab artikleid Soojusmajandus ning Soojusvarustus. Terminiga "soojuse hind" kirjeldatakse soojuse ühikmaksumust (€/MWh või €/GJ). Soojuse hind kujuneb üldjuhul kütuste, tegevuskulude ning riigimaksude koosmõjul.


Peaartikkel: Soojusmajandus
Seotud artiklid: Soojusvarustus; Kaugküttesoojuse hind; Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid


Soojuse hind Eestis

Soojuse hinna kujunemine

Soojusenergia hind kujuneb järgmiste komponentide koosmõjul:

1. kütuse hind;
2. tootmisseadme kasutegur;
3. tootmisseadme töös hoidmiseks vajalikud tegevuskulud (hoolduskulud);
4. tootmisseadme amortisatsioonikulud;
5. põhjendatud tulukus ( kaugkütte korral);
6. käibemaks (20%).

Soojuse hind ettevõtetele

Statistilisi andmeid soojusenergia hinna kohta ettevõtetes kogutakse Eestis Statistikaameti poolt. Soojuse hinda aastatel 1999...2014 kirjeldab joonis 1.

Kaugküttesoojuse hind

Peaartikkel: Kaugküttesoojuse hind


Kaugkütte muudab loomulikuks monopoliks kaugküttepiirkonna kehtestamine kohaliku omavalitsuse poolt[1]. Seetõttu peavad alates 01.10.2010 kõigis kaugküttepiirkondades kehtestatavad hinnad olema kooskõlastatud Konkurentsiametiga.

Konkurentsiameti poolt kehtestatud keskmist hinda kaugküttepiirkondades ilmestab joonis 2. Kaugküttepiirkondade kaalutud keskmine hind oli 2013. aasta aprillikuu seisuga 68,5 €/MWh (koos KM-ga)[2].

Soojuse hind ja lokaalküte

Peaartikkel: Lokaalküte


Kaugkütet mitte kasutavad kodumajapidamised oma soojusenergia hinnas tegevus- (hooldus, amortisatsioon, tööaeg jms) ning seadmete soetuskulusid tavaliselt ei arvesta. Seetõttu võib arvutuslikult sageli jääda mulje, et lokaalküte on kaugküttest odavam. Sealjuures tuleb siiski arvestada, et lokaalkütte kasutamisel on võimalik teatud hinnakomponentidest loobuda (töötasu, tegevustulu). Ülevaate soojusenergia hinna kujunemisest lokaalkütte kasutamise korral annab ettekanne Kaugküte vs lokaalküte[3].

Individuaalküttes kasutatakse nii taastuv- kui ka fossiilkütuseid. Ülevaate soojuseenergia maksumusest mitmesuguste kütuste kasutamise korral annab joonis 3.

joonis 3 koostamisel on kasutatud kütuste alumisi kütteväärtuseid ning katelseadmete arvutuslikke kasutegureid. Joonisel kajastatud hind ei sisalda muuhulgas katelseadme amortisatsioonikulusid ning alginvesteeringu maksumust.

Soojuse hind tulevikus

Seotud artiklid: Energia hinna prognoosi alused; Kaugküttesoojuse hind; Koostootmine; Elektritootmise ENMAK stsenaariumid; Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid


Jooniselt 4 on nähtav uuringu "Kaugkütte energiasääst" alusel koostatud soojuse hinna prognoosi graafikuid mitmesuguste tehnoloogiate kasutamisel. Täpsemalt on algeeldusi kirjeldatud artiklis Energia hinna prognoosi alused.

Eesti kui terviku soojuse hinna muutusi kirjeldab kaalutud keskmine soojusenergia hind. Kaalutud keskmine soojusenergia hind (joonis 5) on siinjuhul leitud energia tootmise ühikhindade ning vajaminevate energiakoguste abil. Täpsemalt on soojuse hinna kujunemist mitmesuguste soojusmajanduse stsenaariumite kirjeldatud artiklis Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid.

Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2013 Uuring Riikliku regulatsiooni otstarbekusest väikestes kaugkütte võrgupiirkondades
2013 Uuring Eesti soojusmajanduse analüüs 2013
2013 Uuring Kaugkütte energiasääst
2013 Uuring Kaugkütte võrgupiirkonna jätkusuutlikkuse, efektiivsuspiiri ja energiasäästupotentsiaali määramine
2014 Ettekanne Euroopa energiapoliitika valikud. Kas Euroopal on üldse valikut
2014 Ettekanne Eesti uus energiapoliitika. Konkurentsivõimeline taastuvenergia Eestis
2014 Ettekanne Eesti energiapoliitika mõju riigi konkurentsivõimele
2014 Ettekanne Eesti põlevkivienergeetika tulevik
2014 Ettekanne Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030
2014 Lõpparuanne Perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate finantsinstrumentide eelhindamine
2012 Magistritöö Korteriühistute sotsiaalne ja finantsiline võimekus korterelamute renoveerimiseks
2012 Aruanne Rohetöökohtade potentsiaal Eestis
RSS uudisvoog

Joonis 2. Konkurentsiametiga kooskõlastatud keskmised ja maksimaalsed soojusenergia piirhinnad lõpptarbijatele[5],[6]
Kaugküttesoojuse piirhinnad näide.jpg


Viited

  1. Karotamm, M. Kaugküttevõrgud, probleemid ja võimalused. (22.07.2013).
  2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti soojusmajanduse analüüsi kokkuvõte, 2013.
  3. Saarts, T. Kaugküte vs lokaalküte. (23.07.2013).
  4. 4,0 4,1 Statistikaamet. KE08: Ettevõttes tarbitud kütuse ja energia keskmine maksumus kütuse/energia liigi järgi. (15.11.2015).
  5. Uiga, J. Kikas, M. Otepää valla soojamajanduse arengukava. Tartu-Otepää 2013.
  6. Konkurentsiamet. Hinnaregulatsioon. (22.07.2013).
  7. Statistikaamet. KE34: Elektrienergia lõpptarbimise hind kodutarbijale. (24.10.2015).
  8. Statistikaamet. KE32: Maagaasi lõpptarbimise hind kodutarbijatele. (24.10.2015).
  9. Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst, Tallinn 2013.
  10. Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst. Lisa 2, Tallinn 2013.
  11. Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid


Kontaktvõrgustik

Alljärgnevalt on näha artikli kontaktvõrgustikuga liitunuid ning nende panust artikli valmimisse. Kui soovite ka ise kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.

Light bulb.png Light bulb.png Light bulb.png - autor on teinud olulise panuse artikli valmimisse; autor panustab pidevalt artikli ajakohasena hoidmisel
Light bulb.png Light bulb.png - autor on pakkunud ühes või paaris artikli osas olulist sisendit; autor panustab aeg ajalt artikli ajakohastamisse
Light bulb.png - autor on panustanud mõne üksiku viitega või tähelepanekuga artikli valmimisse

On Teil ettepanekuid, kuidas "SOOJUSE HIND" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "SOOJUSE HIND" teemahalduriga JAANUS UIGA e-aadressil jaanus.uiga@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad