Soojusvarustus

Allikas: Energiatalgud

Soojusmajandus.png

Artikkel Soojusvarustus täiendab artiklit Soojusmajandus. Soojusvarustuse. Soojusvarustuse all käsitletakse nii soojuse tootmis- kui ka jaotussüsteeme.


Peaartikkel: Soojusmajandus
Seotud artiklid: Energiatarbimine; Kaugküte; Lokaalküte; Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid; Hoonefondi ENMAK stsenaariumid


Soojusvarustus Eestis

Seotud artiklid: Energiatarbimine; Välisõhu temperatuuri mõju energiatarbimisele


Vajadus saada soojusega varustatuks võib tekkida nii tehnoloogiliste protsesside iseärasustest (peamiselt tööstuses) kui ka siseruumide temperatuuri tõstmiseks (kütmiseks). Eesti katelseadmed on toodud joonisel 1.

Kui soojuse tarbimine tehnoloogiliste protsesside tarbeks on seotud ettevõtte tegevusalaga ning seda mõjutavad tegurid võivad seeläbi olla iseloomulikud vaid sellele ettevõttele, siis soojuse tarbimine kütteks on tugevalt seotud teguritega, mis mõjuvad üheaegselt suuremale tarbijate kogumile. Nendeks teguriteks on välisõhu parameetrid ja nende muutumine.

Soojuse tootmist 2012 kuni 2015 a. kuude lõikes kirjeldab joonis 2. Samuti võib jooniselt 3 näha, et suurem osa soojuse tootmises toimub seoses välisõhu temperatuuri muutumisega. Nimetatud joonisel on kajastatud Türi meteoroloogiajaamas mõõdetud välisõhu temperatuuride kuukeskmisi väärtusi. Elektri tootmise ning välisõhu temperatuuri vahelist seost on seevastu raskem välja tuua. Kui soojusega varustamisel on tähtis, et tarbija paikneks tootmisseadmele võimalikult lähedal, siis elektri puhul on tootmisseadme ning tarbija vahelise kauguse mõju väiksem. Samuti ei ole elektri kasutamine soojuse tootmisel väga levinud.

Soojusega varustamine

Tehnoloogiad, kütused, kütteviisid

Soojusega varustamist saab jaotada nii kütuse, kütteviisi kui ka kasutatavate tehnoloogiate alusel (tabel 1).

Eestis kogutakse soojusega varustamisega seonduvaid pidevaid statistilisi andmeid katelseadmete ning nende poolt kasutatud kütuste kohta (joonis 4). Jooniselt on näha, et suurem osa soojuse toodangust Eestis baseerub maagaasil ning puitkütustel. Sealjuures on nii maagaasi kui ka puitkütuste osakaalud viimastel aastatel näidanud kasvutrendi.

Hoonete soojusega varustamine

Seotud artiklid: Energiatarbimine kodumajapidamistes; Kaugküte; Lokaalküte; Soojuspumbad


Hoonete soojusega varustamine võib olla lahendatud:

1) kaugkütte;
2) grupiviisilise soojusvarustussüsteemi;
3) kohaliku soojusvarustussüsteemi, sh
a) lokaalkütte
b) kohtkütte abil.

Eesti eluruumides kasutatavate kütteliikide kohta otsene statistika puudub, kuivõrd statistiliste andmete pidev kogumine toimub peamiselt ettevõtetelt. Eluruumide kütmiseks kasutatavate soojusega varustamise süsteemide kohta info saamiseks saab kasutada mitmesuguste uuringute tulemusi:

a) Energiasäästlik käitumine elanikkonnas (EKE) on Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud Säästva arengu komisjoni poolt tellitud uuring, kaardistamaks Eesti elanikkonna energiatarbimisharjumusi (valimi suurus: 1028 vastanut);
b) Leibkondade energiatarbimise uuring (LEU) on Eesti Statistikaameti poolt läbi viidud uuring eesmärgiga täpsustada leibkondade energiatarbimise andmeid (valimi suurus: 6626 aadressi).

Nimetatud uuringute hoonete soojusvarustusega seotud tulemused on koondatud (joonisele 5).

Eelnimetatud uuringud on valikuuringud, seega sõltus tulemus suuresti sellest, millised majapidamised valimisse sattusid. Mõlemast uuringust on siiski näha, et eluruumide soojusvarustus on põhiliselt lahendatud kaugkütte abil, sellele järgneb soojusega varustamine ahjude, pliitide ja kaminate abil.

Sooja veega varustamine

Seotud artiklid: Kaugküte; Lokaalküte; Soojuspumbad


Kui linnades kasutatakse sooja vee saamiseks põhiliselt kaugkütet (62,3 %-l eluruumidest), siis maapiirkondades kasutatakse vee soojendamisel valdavalt soojaveeboilereid (59,4 %) või puudub sooja veega varustamise võimalus täielikult (joonis 6).

Kaugküte

Peaartikkel: Kaugküte


Eesti 226-st omavalitsusest on kaugküte kasutusel 149-s. Hinnanguliselt tarbib sel moel toodetud soojust ligi 60 % elanikkonnast. Ülejäänud elanikud kasutavad soojuse tootmiseks lokaalseid kütteseadmeid. Kokku on Eestis 239 kaugküttevõrku ning 1430 km soojustorustikku (joonis 7).[1]

Kokku tarbiti 2011. aastal ~4,6 TWh kaugküttesoojust. Enamik kaugküttesoojusest tarbitakse suuremates linnades.

Lokaalküte

Peaartikkel: Lokaalküte


Eestis kasutatati 2010. aastal lokaalkütet 40...50% Eesti eluruumide soojusega varustamisel [2], [3]. Sealjuures olid põhilisteks kasutatavateks kütusteks küttepuud, puidubrikett, pelletid ja puidujäätmed (joonis 8).

Koostootmine

Peaartikkel: Koostootmine


2013. aastal toetati elektritootmist 1135 GWh ulatuses, sealjuures moodustas koostootmine (tõhus koostootmine, elektri tootmine biomassi ning biogaasi abil) ~62 % kogu toetatud elektritoodangust.[4]

Kuivõrd Eestis on ka koostootmisjaamu (KTJ), mis toodavad soojust ja elektrit taastumatutest energiaallikatest ning kõik KTJ-d ei tööta kogu aeg tõhusa koostootmise režiimis, siis saab täpsema ülevaate Eesti koostootmisjaamades toodetud soojuse ning elektri kogustest annavad Statstikaameti andmetabelite alusel koostatud jooniselt 9.

Soojusvarustus tulevikus

Soojussääst ja soojusvarustus

Peaartikkel: Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid
Seotud artiklid: Hoonefondi ENMAK stsenaariumid; Hoonete energiatõhusus; Võrgukaod: kaugküte


Tulenevalt Eesti seadusandluse[5], mitmesuguste EL-i diretiivide[6], [7] ning tehniliste nõuete mõjust soojuskadudele kaugküttetorustikest[8], aga ka soojuse hinna kallinemisest on energiasääst kaugküttepiirkondi mõjutama hakanud juba praegu. Energiasäästu mitmesuguste soojusmajanduse stsenaariumite korral kirjeldab joonis 10.


Soojusvarustus

Peaartikkel: Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid
Seotud artiklid: Energiatarbimine; Välisõhu temperatuuri mõju energiatarbimisele; Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid; Hoonete energiatõhusus


Tulenevalt olukorrast, kus ebaefektiivselt töötavates kaugküttevõrkudes (tarbimistihedus) on otstarbekas üle minna lokaal- või kohtküttele, suureneb tulevikus tõenäoliselt lokaal- ja kohtkütte osakaal. Soojusega varustamise prognoosi mitmesuguste stsenaariumite korral kirjeldab joonis 11.

Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2013 Teabematerjal Kaugküte - mugav, tõhus ja soodne
2012 Uuring Energiasäästlik käitumine elanikkonnas
2013 Uuring Leibkondade energiatarbimise uuring
2013 Uuring Kaugkütte võrgupiirkonna jätkusuutlikkuse, efektiivsuspiiri ja energiasäästupotentsiaali määramine
2014 Ettekanne Kaugküte vs lokaalküte. Reaalsed lahendused
2014 Ettekanne Tarbimise juhtimine võimalused lõpptarbijale ja võrgule
2014 Ettekanne Elektrienergia hajatootmine, selle mõju võrgule
2014 Ettekanne EKüttesüsteemi vajadus liginullenergiahoones
2013 Ettekanne Kaugküte vs lokaalküte
2006 Ettekanne Kaug- ja lokaalkütte perspektiivid
2012 Uuring Viiratsi soojamajanduse tulevikuperspektiivide analüüs
2009 Uuring Eesti väikesoojatootjate ja energeetka arenguprioriteetide kaardistamine maapiirkondades
2011 Uuring Riigi tegevus soojusvarustuse jätkusuutlikkuse tagamisel
2013 Uuring Eesti soojusmajanduse analüüs 2013
2013 Uuring Kaugkütte energiasääst
2013 Uuring Kõrgtemperatuurse soojussalvesti kasutamise võimalused
2010 Eksperthinnang Eksperthinnangu andmine Soojusettevõtja katlamajja paigaldatavate Vitoplex 200 katelde kasutegurite kohta
2010 Eksperthinnang Katlamajade maksumuse, tehnilise lahenduse ja tegevuskulude eksperthinnang
2012 Uuring Tehniline ja majanduslik hinnang vedelkütusel töötavate katlamajade üleviimiseks veeldatud maagaasi kasutamisele
2013 Uuring Heat Roadmap Europe 2050. Second Pre-Study for the EU27
2014 Ettekanne The Role of District Heating in a Decarbonised European Energy System
2014 Rakendusuuring Tartu linna elamuehituse dünaamika ja eluasemenõudluse prognoos
2013 Aruanne Puitkütuste ja puitkütuseks sobiliku toorme kasutus Eestis. Lõpparuanne
2013 Lühikokkuvõte Puitkütuste ja puitkütuseks sobiliku toorme kasutus Eestis. Lühikokkuvõte
2013 Kokkuvõte Puitkütuste ja puitkütuseks sobiliku toorme kasutus Eestis. Kokkuvõte
2013 Ettekanne Ventilatsioon ja soojuspumpade kasutamine kortermajadel ja ühiskondlikel hoonetel
2013 Ettekanne Maakütte käsiraamatu tutvustus
2013 Ettekanne Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi (nutikas) maja ja katelseadmete õppelabor
2013 Ettekanne Rakvere Tark Maja - Eesti esimene liginullenergiahoone - kaugküte kombineerituna lokaalküttega
2013 Ettekanne Teadmistepõhisest ehitusest
2014 Ettekanne Puiduenergia ENMAK 2030+ valguses
2014 Ettekanne Metsaomaniku ja riigi energiatõhusus puidu turule toomiseks
2014 Ettekanne Puit - soojus ja elekter, kas ka autokütus
2014 Ettekanne Puiduenergia kogumine praktiku silmade läbi
2014 Kokkuvõte Eesti koostootmise tegevuskava. Kokkuvõte
2014 Kokkuvõte Cogeneration Roadmp for Estonia. Summary
2014 Aruanne Final Cogeneration Roadmap Estonia
2014 Ettekanne Rescue Projekt
2014 Ettekanne Kaugjahutuse (KJ) võimalused Tartus
2014 Ettekanne Säästev energia Tartus - põhiuuringud ja esimesed rakendusalased sammud
2012 Magistritöö Korteriühistute sotsiaalne ja finantsiline võimekus korterelamute renoveerimiseks
2013 Aruanne Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2013
2014 Aruanne Elektrilevi OÜ investeeringute vajalikkuse ja efektiivsuse hindamine
2014 Aruanne Väljavõte - gaasi varustuskindluse analüüs
2013 Aruanne Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2013
2014 Aruanne Ekspertarvamus maagaasikoguste mõõtmise kohta
2015 Ettekanne Energiamajanduse kavandamine ja toetused
2015 Ettekanne Korterelamu rekonstrueerimistoetuse põhitingimused
2015 Ettekanne Energiasäästu lahendustest korrusmajadele
2015 Ettekanne ESCO - rahastuse võimalus läbi energiasäästu maksumuse
2015 Ettekanne Energiatõhususe parendamine on majanduslikult otstarbekas ja kuluefektiivne. Näited Eesti praktikast
2015 Ettekanne Hakkepuidu katlamajade investeeringud põlevkiviõli hinna languse taustal - kas ka soojuse hind langeb?
2015 Ettekanne Sooja tootmine puidugraanulitega – mõistlik ja tänapäevane
2015 Ettekanne Soojusmajanduse investeeringud CO2 müügist Austriale
2015 Ettekanne Adven Eesti AS kogemused taastuvenergia projektide elluviimisel
2015 Ettekanne Kadrina Soojus AS kogemused taastuvenergia projektide elluviimisel
2015 Ettekanne 2014-2020 toetused kohalikule energiamajandusele
2013 Aruanne Energiasäästudirektiivi 2012 27 EL rakendamise võimaluste analüüs
2015 Eksperthinnang Eksperthinnang soojuse tootmiseks vajaliku katlamaja soetusmaksumuse, soojuse tootmise ehk katlamaja kasuteguri ja katlamaja tehnilise eluea kohta
2015 Analüüs Referentshinna rakendamise võimalused kaugküttesektoris
2014 Aruanne Efektiivse kaugküttesüsteemi referentshinna arvutusmudeli auditeerimine
2012 Aruanne Soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seotud põhivarade kasuliku (tehnilise) eluea määramine (hindamine)
RSS uudisvoog

Joonis 1. >300 kW Eesti katelseadmed 2012. aasta seisuga (värvidega tähistatus: punane - maagaasil katelseadmed; roheline - puitkütustel katelseadmed; sinine - muu tahkekütus (v.a puit); kollane - gaaskütustel katlamajad (v.a maagaas); lilla - vedelkütustel katlamajad) [9],[10]
Tabel 1. Tehnoloogiad ja kütused mitmesuguste kütteviiside korral[14]
Kaugküte Lokaalküte Kohtküte
Kütused Mistahes kütused, jäätmed, heitsoojus Kavaliteetkütused: maagaas, kerge kütteõli, pelletid Elekter, halupuud, pelletid, briketid, maagaas
Tehnoloogiad Katlad, soojuse ja elektri koostootmine, suure võimsusega soojuspump Katlad, soojuspumbad Elektriküte, ahjud, pliidid, kaminad, soojuspumbad

Viited

  1. 1,0 1,1 Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst, Tallinn 2013.
  2. 2,0 2,1 2,2 Turu-uuringute AS. Energiasäästlik käitumine elanikkonnas, 2012.
  3. 3,0 3,1 3,2 Eesti Statistikaamet. Leibkondade energiatarbimise uuring, Tallinn 2013.
  4. Elering AS. Varustuskindluse aruanded, (09.02.2014).
  5. Riigi Teataja. Energiatõhususe miinimumnõuded, (01.03.2014).
  6. Euroopa Liidu Teataja. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2010/31/EL, (01.03.2014).
  7. Euroopa Liidu Teataja. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2012/27/EL (01.03.2014).
  8. Riigi Teataja. Soojuse müügi ajutise hinna kehtestamise kord. (10.11.2013).
  9. Artikkel. Soojusvarustus
  10. Erametsakeskus. Eesti katlamajade andmetabel. (31.03.2015)
  11. 11,0 11,1 Statistikaamet. KE20: Elektrienergia ja soojuse tootmine ning toodanguindeks (kuud), (15.10.2015).
  12. Kirjalik teabepäring Keskkonnaagentuurile, august 2013.
  13. Keskkonnaagentuur. Meteoroloogiline seire, (13.10.2015).
  14. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing. Eesti väikesoojatootjate ja energeetika arenguprioriteetide kaardistamine maapiirkondades, Tallinn 2009.
  15. Statistikaamet. KE040: Katlad ja nende toodetud soojus katla liigi järgi, (15.10.2015).
  16. Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst. Lisa 2, Tallinn 2013.
  17. Statistikaamet. KE034: Koostootmisjaamade võimsus, toodang ja kasutatud kütus, (23.10.2015).
  18. 18,0 18,1 Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid.
  19. 19,0 19,1 Vali, L. Aruanne energiamajanduse arengukava soojusmajanduse tegevuskava koostamisest. Eesti Arengufond, Tallinn 2014.


Kontaktvõrgustik

Alljärgnevalt on näha artikli kontaktvõrgustikuga liitunuid ning nende panust artikli valmimisse. Kui soovite ka ise kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.

Light bulb.png Light bulb.png Light bulb.png - autor on teinud olulise panuse artikli valmimisse; autor panustab pidevalt artikli ajakohasena hoidmisel
Light bulb.png Light bulb.png - autor on pakkunud ühes või paaris artikli osas olulist sisendit; autor panustab aeg ajalt artikli ajakohastamisse
Light bulb.png - autor on panustanud mõne üksiku viitega või tähelepanekuga artikli valmimisse

On Teil ettepanekuid, kuidas "SOOJUSVARUSTUS" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "SOOJUSVARUSTUS" teemahalduriga JAANUS UIGA e-aadressil jaanus.uiga@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad