Soojuse tootmise tehnoloogiad

Allikas: Energiatalgud

Energiatehnoloogiad.pngSoojusmajandus.png

Artikkel Soojuse tootmise tehnoloogiad täiendab artiklit Energiatehnoloogiad ning kirjeldab soojuse tootmisel kasutusel olevaid erinevaid tehnoloogiaid.


Seotud artiklid: Soojusmajandus; Kaugküte; Energiaressursid; Soojusvarustus; Lokaalküte; Koostootmine; Soojuspumbad; Kütuste põletamine; Päikesekollektor;


Soojuse tootmine Eestis

Seotud artiklid: Soojusmajandus


Mõiste " soojus" oma definitsioonis kirjeldab ülekantud energiat. Seega soojuse tootmise ning jaotamise all peetakse silmas kütustes sisalduva energia muundamist ning selle muundatud energia ülekandeprotsesse tootmisseadmelt tarbijani.

Soojuse tootmisseadmetest saab tootmisviisi eripärade järgi eristada:

a) katelseadmed;
b) koostootmisjaamu;
c) muud soojuse muundamisseadmed.

Viimase viie aasta andmed on toodud joonistel 1 ning 2. Katlamajades toodetud soojus kasutatud kütuseliigiti on esitletud joonisel 1. Koostootmisjaamades toodetud soojuse mahud on toodud joonisel 2.

Katelseadmed

Seotud artiklid: Kütuste põletamine; Koostootmine; Kütused


Kütuste põletamine

Katelseadmed on oma tähenduselt tehnilised seadmed, milles oksüdeeritakse kütust, et kasutada selle tulemusena tekkivat soojust. Soojuse tootmine katelseadmetes toimub kütuste otsepõletamise teel. Kütusteks kvalifitseeruvad kõik tahked, vedelad või gaasilised põlevmaterjalid. Kütuseid põletatakse soojuse tootmiseks põletusseadmetes nagu kateldes, ahjudes, kaminates ning samuti ka koostootmise režiimis soojusjõu masinates kaasproduktina.

Koostootmisjaamad

Koostootmine

Seotud artiklid: Kütuste põletamine; Koostootmine; Kütused


Koostootmine mõiste kontekstis tähendab energia kahe vormi - soojuse ja elektri üheaegset tootmist tekkiva heitsoojuse ärakasutamisega. Kütusena sobivad tahke-, vedel- ja gaaskütus. Koostootmist iseloomustab paindlikkus kütuste valikul, samuti kütte ja elektri tootmine tarbija vahetus läheduses. Elektri- ja küttejaam kasutab kütust efektiivsemalt, tõstes energiatootmise kasutegurit.

Soojuspumbad

Seotud artiklid: Soojuspumbad; Soojusvarustus; Lokaalküte


Soojuspump on seade soojuse ülekandmiseks madalama temperatuuriga keskkonnast kõrgema temperatuuriga keskkonda. Soojuspumbad on kasutusel nii kütte- kui ka konditsioneerimissüsteemides ning tehnoloogilistes protsessides.

Soojuspumpade paigaldamine on Eestis toimunud juba 1993. aastast alates. Ajavahemikul 1993...2012 on Eestissse paigaldatud hinnanguliselt 73500 soojuspumpa, neist:

a) ~64900 on õhksoojuspumbad;
b) ~8600 on maasoojuspumbad.

Andmeid soojuspumpade kasutamise kohta Eestis kogub Eesti Soojuspumba Liit (ESPL), mis ühendab soojuspumpasid maaletoovaid ja edasimüüvaid ettevõtteid.

Kasutatavaimad soojuspumbad on aurukompressor- ja absorptsioonjoojuspumbad. Sealjuures saab soojuspumbad jagada viide klassi:

a) maasoojuspump;
b) ventilatsioonisoojuspump;
c) kombineeritud ventilatsiooni-maasoojuspump;
d) õhk-õhk soojuspump;
e) õhk-vesi soojuspump.

Päikeseenergia

Seotud artiklid: Päikeseenergia ressurss; Päikesekollektor; Energiaressursid


Mõiste "päikeseenergia kasutamine" all mõeldakse enamasti päikesekiirguse kasutamist:

a) soojusenergia või
b) elektrienergia tootmiseks.

Päikesekiirgust iseloomustab perioodilisus ja juhuslikkus: summaarne päikesekiirgus selgel ning pilvisel suvepäeval võib Eestis kordades erineda. Sealjuures oleneb reaalselt soojus- või elektrienergiaks muundatav ressurss suuresti:

a) geograafilisest asukohast ning
b) kohalikest klimaatilistest tingimustest.

Soojuse tootmise kontekstis on tegu päikesekollektoritega, millede näol on tegemist on soojusvahetitega, mille abil kantakse päikese poolt kiiratav soojus üle kollektorit läbivale soojuskandjale. Päikesekollektor on seade, mis absorbeerib talle langevat päikesekiirgust ning muundab selle soojuseks, mis omakorda kantakse üle soojuskandjale, mis voolab läbi kollektori.

Kaasaegsete päikesekollektorite kasutegur võib ideaalseimatel hetkedel ulatuda 90...95 protsendini. Ideaalseks loetakse hetke, mil päikeselt suunduvad kiired ei ole varjatud pilvedega ja on võimalikult risti kollektori tasapinnaga.

RSS uudisvoog

Viited

  1. Statistikaamet. KE043: Katlad ja nende toodetud soojus katla liigi järgi. (05.11.2015)
  2. Statistikaamet. KE034: Koostootmisjaamade võimsus, toodang ja kasutatud kütus. (04.11.2015)


Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2013 Ettekanne Energiatehnoloogiate tulevikust
2008 Ettekanne Kasvuhoonegaasid ja põlevkivienergeetika
2011 Aruanne Biokütuste termokeemiline töötlus. ORC põhinev soojuse ja elektri koostootmine
2008 Ettekanne Biomassi koospõletamise tehnoloogiad ja nende rakendamine Eestis - võimalused ja probleemid
2013 Aruanne Biokütuste kasutamine energeetikas Lõuna-Eesti regioonis
- Õppematerjal Energeetika ja keskkond
- Õppematerjal Katlad
2012 Ettekanne Biokütused ja nende kasutamine väikekütteseadmetes I
2012 Ettekanne Biokütused ja nende kasutamine väikekütteseadmetes II
2013 Aruanne Tuule ja päikeseenergia kasutamine Tartu linnas
2013 Aruanne Tuule- ja päikeseenergia kasutusvõimalused Eestis
2013 Aruanne Väiketuulikute ja päikesepaneelide tootlikkuse ja tasuvuse võrdlus
2012 Aruanne Päikeseenergeetika põhialused
2013 Ettekanne Nullenergiahooned maasoojuse ja päikeseenergiaga
2012 Ettekanne Taastuvenergia 100% - üleminek puhtale energiale
2008 Ülevaade Teistmoodi energia
2013 Kogumik TEUK kogumik
2013 Aastaraamat Taastuvenergia aastaraamat 2013
- Veebileht Päikeseküte
- Veebileht Päikeseküte – valesti mõistetud küttesüsteem. (10.11.2014).
2012 Veebileht Päikesepaneelid on üks odavamaid soojusenergia saamise viise. (10.11.2014).
- Veebileht Miks eelistame plaatkollektorit. (10.11.2014).
- Veebileht Päikeseküte muutub üha populaarsemaks. (10.11.2014).
2008 Õppematerjal Soojuspumbad
2005 Uuring Soojuspumpade rakendusuuringu aruanne
2007 Uuring Soojuspumpade mõju keskkonnale. Aruanne
2012 Uuring Soojussüsteemi puurkaevu ja -augu mõju põhjavee pinnase füüsikalistele omadustele ning põhjavee keemilisele koostisele Eesti tingimustes
2011 Ettekanne Maasoojuse kasutamisega seotud keskkonna- ja seadusandluse-alased küsimused
2012 Uuring Ülevaade Eesti geotermilisest potentsiaalist ning maasoojusenergia rakendamisvõimalusest
2012 Uuring Geotermilise energia kasutamise võimalused Tartus
2011 Ettekanne Soojapuuraukude mõju keskkonnale - praktiline ja teaduslik lähenemine
2014 Veebileht Eesti Soojuspumba Liidu kodulehekülg
2013 Ettekanne Ventilatsioon ja soojuspumpade kasutamine kortermajadel ja ühiskondlikel hoonetel
2013 Ettekanne Maakütte käsiraamatu tutvustus
2013 Ettekanne Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi (nutikas) maja ja katelseadmete õppelabor
2013 Ettekanne Rakvere Tark Maja - Eesti esimene liginullenergiahoone - kaugküte kombineerituna lokaalküttega
2013 Ettekanne Teadmistepõhisest ehitusest
2007 Ettekanne Eesti energiatehnoloogiate arendusstrateegia eeluuring
2007 Aruanne Energiatoodete maksustamise uuring
2014 Ettekanne Euroopa energiapoliitika valikud. Kas Euroopal on üldse valikut
2014 Ettekanne Eesti uus energiapoliitika. Konkurentsivõimeline taastuvenergia Eestis
2014 Ettekanne Eesti energiapoliitika mõju riigi konkurentsivõimele
2014 Ettekanne Eesti põlevkivienergeetika tulevik
2014 Ettekanne Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030
2014 Aastaraamat Taastuvenergia aastaraamat 2014
2015 Eksperthinnang Eksperthinnang soojuse tootmiseks vajaliku katlamaja soetusmaksumuse, soojuse tootmise ehk katlamaja kasuteguri ja katlamaja tehnilise eluea kohta
2011 Eksperthinnang Eksperthinnang Vitoplex 200 katelde kasuteguri kohta


Kontaktvõrgustik

Kontaktvõrgustik on koostamisel. Kui soovite artikli kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.


On Teil ettepanekuid, kuidas "SOOJUSE TOOTMISE TEHNOLOOGIAD" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "SOOJUSE TOOTMISE TEHNOLOOGIAD" teemahalduriga MARGUS ALTEMENT e-aadressil margus.altement@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad