Energiatehnoloogiad

Allikas: Energiatalgud

Energiatehnoloogiad.png

Artikkel Energiatehnoloogiad kirjeldab energia tootmiseks ning salvestamiseks kasutatavaid tehnoloogiaid ning kirjeldab neid. Kirjeldatud on tehnoloogiad nii elektrienergia kui ka soojusenergia tootmiseks. Samuti leiab kajastust ka energia salvestamiseks kasutatavad tehnoloogiad.


Seotud artiklid: Soojusmajandus; Elektrimajandus; Kütused; Energiaressursid; Elektritootmise tehnoloogiad; Soojuse tootmise tehnoloogiad; Kütuste tootmine ja väärindamine; Energia salvestamise tehnoloogiad


Elektrienergia

Seotud artiklid: Koostootmine; Mikro- ja hajatootmine; Elektrituulik; Hüdroelektrijaam; Päikesepaneel; Kütuseelement;


Eestis toodetakse ligikaudu 90% kogu elektrienergiast Narva lähistel kahes põlevkivi kütusena kasutavas soojuselektrijaamas, mis kuuluvad Eesti Energiale. Energia lõpptarbimist Eestis eelneval kümnel aastal kirjeldab joonis 1 ning selle kõrval elektrienergia brutotoodangut kirjeldab joonis 2. Eesti on ka elektrienergiat eksportivaks riigiks, arvestades elektrijaamade suurt installeeritud võimsust ning toodangut.

Põlevkivienergeetika kõrval on elektrienergia tootmiseks veel ka teisi võimalusi, milliseid kõiki on kajastatud artiklis Elektritootmise tehnoloogiad. Elektrienergia tootmise tehnoloogiateks on:

a) koostootmine - tehnoloogia või ka protsess, mille käigus väljastatakse ühest seadmest kaht liiki energiat ( soojus ning mehaaniline energia), mis muudetakse üldjuhul elektriks;
b) mikro- ja hajatootmine - väikesemahuline elektrienergia tootmine;
c) elektrituulikud - elektrienergia tootmine kasutades tuuleenergia ressurssi;
d) hüdroelektrijaamad - elektrienergia tootmine kasutades hüdroenergia ressurssi;
e) päikesepaneelid - elektrienergia tootmine kasutades päikeseenergia ressurssi;
f) kütuseelemendid - keemiline elektrienergiaallikas, kus kasutatava kütuse (näiteks vesiniku H2) ja oksüdeerija vaheline keemiline energia muundub vahetult elektrienergiaks.

Soojusenergia

Seotud artiklid: Soojusmajandus; Koostootmine; Kütuste põletamine; Päikesekollektor; Soojuspumbad; Kaugküte; Lokaalküte;


Soojuse tootmise ning jaotamise all peetakse silmas kütustes sisalduva energia muundamist ning selle muundatud energia ülekandeprotsesse tootmisseadmelt tarbijani.

Soojuse tootmisseadmetest saab tootmisviisi eripärade järgi eristada:

a) katelseadmed - (vt. artikkel Kütuste põletamine);
b) koostootmisjaamu- (vt. artikkel Koostootmine);
c) muud soojuse muundamisseadmed - (vt. artikkel Soojuspumbad; Päikesekollektor).

Soojuse tootmist Eestis möödunud kümne aasta kohta illustreerib joonis 3.

Kütused

Seotud artiklid: Kütused; Energiaressursid; Kütuste tootmine ja väärindamine; Termokeemiline muundamine; Anaeroobne kääritamine; Biogaas; Biogaasi energeetiline ressurss;


Kütus definitsiooni kontekstis on põlev materjal või aine, mida kasutatakse energia tootmiseks põletusseadmetes. Primaarenergia tootmist Eestis kirjeldab joonis 4. Joonisel kajastatud muu kütus sisaldab musta leelise, biogaasi, jäätmekütuse ja muu biomassi andmeid. Kütuste tootmise ning väärindamise tutvustatakse alamartiklites termokeemilist muundamist ning anaeroobset kääritamist.

Esimesel juhul (vt. Termokeemiline muundamine) on tegemist mingi toorme kõrgtemperatuurse töötlemisega, mille käigus tahked või vedeled ained või ka kütused muundatakse väärtuslikeks tahketeks, vedelateks või gaasilisteks produktideks. Tehnoloogias kasutatavad ning ka tutvustatavad termokeemilised muundamisprotsessid on toodud järgnevalt:

1) gaasistamine;
2) pürolüüs;
3) söestamine;
4) röstimine - söestamise erijuhtum.

Teisel kütuste tootmise ning väärindamise juhul (vt. Anaeroobne kääritamine) on tegu orgaanilise aine lagundamisega bakterite toimel hapnikuta keskkonnas. Sellisel viisil tekib orgaanilisest ainest gaaside segu, ehk ka biogaas. Sellist tehnoloogiat võib teisisõnu nimetada ka biogaasi tootmisprotsessiks.

Energia salvestamine

Seotud artiklid: Kütused; Energiaressursid; Elektrimajandus; Tuuleenergia ressurss; Kütuseelement; Elektrienergia salvestamine; Soojuse salvestamine; Kütuseelement


Elektrienergia

Elektrienergia salvestamiseks on mitmeid erinevaid salvestustehnoloogiaid. Elektrienergia salvestamine tähendab salvestusseadme kasutamist või olemasolu. Selliste salvestusseadmete põhimõte seisneb printsiibil, et elektrivõrgust võetud energia muundatakse mõnda teise energialiiki, mille salvestamine teatud põhjustel on lihtsam. Sellist energiat on alati võimalik kasutusse tagasi suunata, misjaoks on tarvis salvestatud energia muundada tagasi elektrienergiaks.

Elektrienergia salvestamiseks on mitmeid viise, mis on toodud järgnevalt:

a) hoorattad;
b) erinevad kondensaatorid;
c) patarei energiasalvestid ning akumulaatorid
d) induktiivpoolid;
e) vesinikuenergeetika.

Soojusenergia

Soojusenergia salvestamine (ka soojuse salvestamine) on tehnoloogia, kus salvestamisel juhitakse soojust salvestatavale ainele ning soojuse kasutamisel salvestist eemaldatakse soojust salvestavalt ainelt soojust. Salvestamine toimib soojuse vedelike või tahkete ainete kuumutamisega ning soojusenergia eemaldamine salvestist võib toimuda loomuliku või sundkonvektsiooni teel, kiirguse teel või mõne soojuskandja vahendusel. Soojuse salvestamist võib klassifitseerida salvestuse kontseptsiooni (aktiivne ja passiivne) kui ka salvestusmehhanismi ( faasimuutuseta, faasimuutusega ning keemiline salvestamine) järgi.

Kütuseelemendid ning vesinikuenergeetika

Hetkel on vesinikuenergeetika seisukohalt aktuaalne tuuleenergeetika võimsusmuutuste kompenseerimine. Idee seisneb tuulegeneraatorite koostöös kütuseelementidega, mis on kiire reageerimisega ning mis tarbivad kütusena vesinikku. Eesmärgiks on leida optimaalne režiim, kus elektrituuliku poolt toodetav ülejääk kasutatakse ära veest elektrolüüsi teel vesiniku tootmiseks ning hiljemalt kasutatakse seesama vesinik kütuseelementide kaasabil tuulest toodetud elektri pulsatsioonide katmiseks.

Vesinikuenergeetika on oma kontseptsioonilt energia salvestamine ning selle edastamine vesiniku kujul. Atraktiivseks muudab asjaolu see, et vesinikku on veest ning elektrist suhteliselt lihtne toota ning ka vastupidine protsess salvestatud vesinikust elektrit (ka soojust) toota on samuti lihtne. Probleemiks on rentaablus, kuna vee elektrolüüs, vesiniku hoiustamine ning transport ja samuti ka kütuseelementide maksumus on veel hetkel küllaltki kõrged. Perspektiiv fossiilsete kütuste vähendamiseks omab siiski suurt potentsiaali.

RSS uudisvoog

Viited

  1. Statistikaamet. KE05: Energia lõpptarbimine. (02.11.2015)
  2. Statistikaamet. KE03: Elektrienergia bilanss. (02.11.2015)
  3. Statistikaamet. KE04: Soojuse bilanss. (02.11.2015)
  4. Statistikaamet. KE02: Energiabilanss. (02.11.2015)


Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
- Õppematerjal Kütuseelemendid
2004 Magistritöö Kõrgtemperatuurse kütuseelemendi katoodi parameetrite määramine impedantsspektroskoopia ja tsüklilise voltamperomeetria meetoditega
2014 Veebileht Vesinikuauto
2013 Ettekanne Energiatehnoloogiate tulevikust
2013 Aruanne Energy resources of Estonia. ENMAK 2030+
2013 Ettekanne PV-paneelide T&A töö Eestis
2013 Aruanne Tuule ja päikeseenergia kasutamine Tartu linnas
2013 Aruanne Tuule- ja päikeseenergia kasutusvõimalused Eestis
2013 Aruanne Väiketuulikute ja päikesepaneelide tootlikkuse ja tasuvuse võrdlus
2012 Aruanne Päikeseenergeetika põhialused
2013 Aruanne Energia lokaalse tootmise analüüs büroohoonele Taastuvenergialahendused
2013 Ettekanne Nullenergiahooned maasoojuse ja päikeseenergiaga
2012 Ettekanne Taastuvenergia 100% - üleminek puhtale energiale
2008 Ülevaade Teistmoodi energia
2013 Kogumik TEUK kogumik
2013 Aastaraamat Taastuvenergia aastaraamat 2013
2012 Aruanne Varustuskindluse aruanne 2012
2013 Aruanne Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2013
2014 Aruanne Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2014
2015 Aruanne Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2015
2004 Raamat Hüdroelektrijaama rajaja käsiraamat
2004 Ettekanne Hüdroenergia ressursist ja kasutamisest Eestis
2004 Teabematerjal Guide on How to Develop a Small Hydropower Plant
2004 Ettekanne Hüdroenergia ressursist ja kasutamisest Eestis
2014 Aruanne Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ ja hüdroenergia osa selles
- Brošüür Väikehüdroenergeetika - puhas ja säästev tulevikutehnoloogia
2006 Aruanne Pumpelektrijaama ehitamine Eestisse - idee ja esialgne informatsioon
2003 Uuring Hüdroenergia tootmise võimalikkus Parnu jõel
2012 Artikkel Ahja jõel Saesaare paisule kalapääsude rajamisest
- Kataloog Euroopa elektrituulikute tootjate kataloog
2014 Lõputöö Väiketuulikud Eestis
2012 Ettekanne Tuuleenergia ühistu – ise toodame, tarbime ja müüme elektrit teistelegi
2008 Uuring Taastuvenergeetilise ressursi (eelkõige tuuleenergia) kasutamise prioriteetsed suunad
2013 Aruanne Energia lokaalse tootmise analüüs büroohoonele - taastuvenergialahendused
2014 Aastaraamat Taastuvenergia aastaraamat 2013
2014 Ülevaade Wind in power - 2013 European statistics
- Infomaterjal Kuidas elektrituulik töötab?
2013 Raport The Role of micro CHP in a smart energy world 2013
2008 Raport Combined Heat and Power 2008
- Raport Cogeneration, or Combined Heat and Power
2013 Ajakiri Soojuse ja elektri koostootmise tehnoloogiatest
2014 Uuring Tarbimise juhtimine. Suurtarbijate koormusgraafikute salvestamine ning analüüs tarbimise juhtimise rakendamise võimaluste tuvastamiseks
2013 Teabematerjal Kaugküte - mugav, tõhus ja soodne
2012 Ettekanne Mikro ja väikeskoostootmise võimalikkusest eramute energiabilansis
2014 Ettekanne Adven Eesti koostootmisjaama roll Rakvere kaugküttes
2014 Ettekanne Koostootmine Kuressaares
2014 Ettekanne Soojuse ja elektri koostootmise tehnoloogiad ja seadmed väikesemastaabiliseks hajustatud energia tootmiseks
2014 Ettekanne lektrienergia hajatootmine, selle mõju võrgule
2006 Ettekanne Eesti erinevate piirkondade eeluuring koostootmisjaamade ehitamiseks
2009 Ajakiri Koostootmine kui energiasäästuvõimalus
2005 Uuring Tõhusa koostootmise viiteväärtused ja tõhusa koostootmise potentsiaal Eestis
2013 Ettekanne Kohalike biokütuste tootmisvõimalused Hiiumaal ning soojuse ja elektri koostootmise majanduslikud aspektid
2008 Ettekanne Kasvuhoonegaasid ja põlevkivienergeetika
2011 Aruanne Biokütuste termokeemiline töötlus. ORC põhinev soojuse ja elektri koostootmine
2008 Ettekanne Biomassi koospõletamise tehnoloogiad ja nende rakendamine Eestis - võimalused ja probleemid
2013 Aruanne Biokütuste kasutamine energeetikas Lõuna-Eesti regioonis
- Õppematerjal Energeetika ja keskkond
- Õppematerjal Katlad
2014 Ettekanne Ökoloogilisemast turbakasutuse võimalusest Eestis
2009 Käsiraamat Biogaasi tootmine ja kasutamine
2014 Vaheraport Eesti biometaani programm - maakasutus
2012 Ettekanne Biogaasijaamade ohutus
2010 Ülevaade Ülevaade Eesti bioenergia turust 2010
2008 Ülevaade Ülevaade Eesti bioenergia turust 2007. aastal
2011 Ülevaade Eesti bioenergia turust 2010. aastal
2007 Ülevaade Ülevaade Eesti bioenergia turust 2006. aastal
2012 Uuring Biogaasi tootmise ja kasutamise pilootuuring Lääne-Virumaal
2009 Ettekanne Ülevaade Eesti biogaasi potentsiaalist
2013 Ettekanne Biometaani olulisus riigi seisukohalt
2009 Aruanne Olemasolev olukord biogaasi tootmises. Eesti aruanne
2014 Uuring Eesti tingimustesse sobivate biogaasi metaaniks puhastamise tehnoloogiate rakendatavus
2012 Aruanne Metaankütuste kasutamine Eesti transpordis
2007 Ettekanne Eesti energiatehnoloogiate arendusstrateegia eeluuring
2007 Aruanne Energiatoodete maksustamise uuring
2015 Aastaraamat Eesti statistika aastaraamat 2015


Kontaktvõrgustik

Kontaktvõrgustik on koostamisel. Kui soovite artikli kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.


On Teil ettepanekuid, kuidas "ENERGIATEHNOLOOGIAD" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "ENERGIATEHNOLOOGIAD" teemahalduriga MARGUS ALTEMENT e-aadressil margus.altement@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad