Elektri tarbimine

Allikas: Energiatalgud

Energiatarbimine.pngElektrimajandus.png

Artikkel Elektri tarbimine iseloomustab transpordis, tööstuses, avalikus- ja teenindussektoris ning kodumajapidamistes tarbitava elektri aastaseid koguseid.

Artikli Elektritarbimine alusmaterjalid on koostatud ENMAK 2030+ tarbimise töögrupi poolt. Nimetatud tulemused on sisendiks Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukavaga seotud stsenaariumite koostamisel. Käesoleva artikli andmeid uuendatakse jooksvalt, et kajastada parimat olemasolevat teadmist elektri tarbimise kohta Eestis.


Peaartikkel: Elektrimajandus

Seotud artiklid: ENMAK:Stsenaariumid


Selleks, et prognoosida Eesti elektritarbimise võimalikke tulevikusuundumusi on esmalt vaadeldud elektritarbimise andmeid lähiajaloost. Andmed on esitatud aastate arvestuses ning jaotatud järgnevateks sektoriteks ja käsitletud ka eraldi artiklites:

Kõigi nelja ülalmainitud sektori elektritarbimise muutused aastail 1999 kuni 2014 on toodud joonisel 1 [1][2].

Enne lõpptarbimist muundatakse osa elektrit omakorda soojuseks. Järgnevad graafikud esitavad andmeid tarnitud energia kohta, see tähendab, et kütteotstarbeks vajaminev elekter ( soojuspumbad ning elektriküte) kuvatakse elektrienergia all. Hilisemate arvutuste juures on aga siiski oluline hinnata ka selle elektri mahtu, mis muundatakse soojuseks. Täpsem arvutus selle kohta, kui palju erinevates sektorites muundatakse elektrit soojuseks (elektriküte ning soojuspumbad), puudub, kuid hinnanguliselt on see 20%[3].

Senine elektritarbimine

Seotud artiklid: Elektrienergia hind; Elektri hind lõpptarbijale


Senine elektritarbimine sektorite lõikes on esitatud joonisel 1. Aastal 2010 oli sektorite lõikes suurim elektritarbimine tööstuses (37% riigi elektritarbimisest), järgnesid teenindussektor (34%) ning kodumajapidamised (27%). Transpordisektori elektritarbimisel oli riigi elektritarbimises väga väike roll, moodustades viimatinimetatust vähem kui 1% [1].

Elektritarbimise tipukoormus

Eesti elektrisüsteemi tarbimise tipukoormus oli 2011/2012 aasta talvel 1572 MW ning maksimaalne elektritootmise tipp oli samal talvel 1953 MW. 2011/2012 talvel oli Eesti elektrisüsteemis piisavalt tootmisvõimsusi, et katta sisemaine tarbimisnõudlus igal ajahetkel sisemaise elektritootmisvõimsusega. 2012 aasta septembri seisuga oli summaarne installeeritud netotootmisvõimsus 2652 MW, millest tipuajal võimalik kasutada tootmisvõimsusi 2275 MW ulatuses [4]. Senise elektritarbimise tipukoormuse graafik on toodud AS Eleringi kodulehel ja tipukoormuse tulevikuprognoos kuni aastani 2022 on leitav aruandest Eesti elektrisüsteemi tarbimisenõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnang 2012[5]. OÜ Põhivõrk prognoosis tipukoormuse kasvuks 1,6% kuni 3,8% aastas ning Eesti elektrimajanduse arengukavas 2008-2018 arvestati baasstsenaariumina 2,3% tipukoormuse kasvu aastas [6].

Elektrivõrgukaod

Peaartikkel: Võrgukaod: elekter


Viimase 10 aasta jooksul on võrgukaod jäänud umbes 10% juurde brutotootmisest. Elektrivõrgukaod saab jagada kahte ossa: ülekandevõrgu (põhivõrgu) kaod, mida haldab Elering AS ja jaotusvõrgu kaod, mille suurim haldaja on Elektrilevi OÜ [4]. Põhivõrk töötab nüüdseks optimaalse taseme lähedal ning põhivõrgu kaod moodustavad 3% brutotootmisest. Samas on oodata põhivõrgu kadude suurenemist, kuna põhivõrgu bilanssi lisanduvad pool Estlink 1 ja Estlink 2 kadudest ning põhivõrgu kadude suurust mõjutab elektri eksport ja transiit. Jaotusvõrgu kadudele prognoositakse tulevikus mõõdukat vähenemist, kuna jaotusvõrku uuendatakse ja viiakse üle kaabelliinidele, mis vähendab rikkekadusid. Kadude prognoosimine mõistliku täpsusega on väga keeruline, kuna seda mõjutavad paljud tegurid.

Elektri tarbimise prognoos

Seotud artiklid: Elektritootmise ENMAK stsenaariumid; Elektrimajanduse regulatiivne keskkond


Elektri lõpptarbimine erinevate stsenaariumite korral on esitatud joonisel ???(Joonis 3 täiendamisel). Lähtuvalt senistest elektri tarbimise andmetest ning artiklis toodud eeldustest, on koostatud elektri tarbimise prognoos mittesekkuva stsenaariumi korral, ehk juhul kui energiatarbimist meetmete abil olulisel määral ei suunata, vähesekkuva stsenaariumi korral, kui sekkutakse mõõdukalt, ning sekkuva stsenaariumi korral, kui meetmed on ulatuslikumad. Elektri tarbimise suurenemist prognoositakse kõigi kolme stsenaariumi korral. Sekkuva stsenaariumi korral on prognoositud elektri tarbimine aastateks 2040 kuni 2050 isegi suurem, kui mittesekkuva stsenaariumi korral, sest sekkuva stsenaariumi korral on hoonete ventilatsioon viidud nõuetekohaseks, ehk sundventilatsioon on valdavalt kasutusele võetud, tranpordisektori elektritarbimine jääb praeguste prognooside baasil ka tulevikus marginaalseks. Elektritarbimise koondprognoos koos võrgukadudega on toodud joonisel 3.

Elektritarbimine sektorite kaupa

Kodumajapidamised

Peaartikkel: Energiatarbimine kodumajapidamistes
Seotud artiklid: Hoonete energiatõhusus


Kodumajapidamiste elektrienergiaprognoos baseerub eelkõige eeldusel, et elektritarbimise kasv sõltub SKP kasvust. Paremate andmete puudumisel hindas ekspertgrupp, et elektritarbimine kodumajapidamistes kasvab mittesekkuva stsenaariumi korral konstantselt 1,75% aastas kuni aastani 2050. Sekkuva stsenaariumi korral eeldatakse, et esmalt (kuni aastani 2030) suureneb kodumajapidamiste elektritarbimine, sest sundventilatsiooni agregaatide paigaldamine hoogustub ning ka muid majapidamisseadmeid võetakse rohkem kasutusele. Eeldatakse, et sekkuva stsenaariumi korral väheneb kodumajapidamiste elektritarbimine alates 2030 0,5% aastas.

Tööstussektor

Peaartikkel: Energiatarbimine tööstussektoris


Tööstussektori elektrienergiaprognoos baseerub SKP ja elektritarbimise vahelise seose prognoosimisel. Tööstussektori elektritarbimise prognoosi korral on eeldatud, et tööstussektori elektrienergiatarbimise seos SKP-ga väheneb 0.43-lt (seos aastatel 2000-2010) aastaks 2050 0-ni.

Avalik- ja teenindussektor

Peaartikkel: Energiatarbimine teenindussektoris


Teenindussektori elektrienergiaprognoos on leitud avaliku- ja teenindussektori hoonete kogupinna ja ruutmeetripõhise elektritarbe kaudu. Rehonstrueerimata hoonetel on eeldatud keskmiselt tarnitud elektriks 115 kWh/m2/a. Rekonstrueeritud hoonetel 91 kuni 99 kWh/m2/a ja uutel hoonetel olenevalt stsenaariumist 42 kuni 63 kWh/m2/a.[7]

Transpordisektor

Peaartikkel: Energiatarbimine transpordisektoris
Seotud artiklid: Transpordi ENMAK stsenaariumid; Kütuste ENMAK stsenaariumid


Eestis on hetkel kaks arendatavat elektertranspordisüsteemi:


Elektriautode puhul on oluline kuidas meie üleriigiline kiirlaadijate võrk käitub ning kuidas autod meie tingimustes vastu peavad. Elektriautode kasutajate sõnul on üldine probleem aku väike maht ning sellest tulenev väike kilometraaž [8].

Elektertranspordisüsteemid, eriti kui nende kasutamine omab suurt osakaalu kogu transpordimahust, eeldab elektrisüsteemilt erilist tähelepanu töökindlusele ning suurendab elektrisüsteemi operaatorite vastutust [9].

Kõigi kolme stsenaariumi: mittesekkuva, vähesekkuva ja sekkuva juures jääb elektri kasutamise osakaal transpordis väikeseks, olles veel ka aastal 2020 kõigi stsenaariumite korral alla 1%. Aastaks 2030 kasvab sekkuva stsenaariumi korral elektri osakaal ligi 4%-ni, vähesekkuva korral on see aga 1,2% ja mittesekkuva korral ikka veel alla 1%.

Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2014 Ettekanne Tarbimise juhtimise võimalused Eestis
2014 Ettekanne Energiaandmete jagamise platvormi "Estfeed"
2014 Ettekanne Miks vajame tarkvõrgu rakenduskava
2014 Ettekanne How to operate virtual power plant
2014 Ettekanne New forms of Flexibility in Markets
2004 Uuring Eesti elektritarbimine aastatel 2005-2015
2012 Uuring Energy Efficiency Status Report 2012, Electricity Consumption and Efficiency Trends in the EU-27
2008 Uuring Energy efficiency in the public sector
2012 Uuring Energiatarbimine kodumajapidamistes
2012 Uuring Leibkondade energiatarbimine
2003 Juhised Energiaaudit tööstuses, juhised
2013 Analüüs Energiatõhususe lepingu (EPC) analüüsi kokkuvõte 2013
2013 Aruanne Energia- ja veekasutuse aruanne 2013
2013 Ettekanne Energiamajanduse arengukava 2020 eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks
2013 Ettekanne Linnavalgustuse automatiseeritud juhtimise lahendused
2013 Ettekanne Tark keskkond - Tark valgustus
2014 Uuring Tarbimise juhtimine. Suurtarbijate koormusgraafikute salvestamine ning analüüs tarbimise juhtimise rakendamise võimaluste tuvastamiseks
2014 Uuring Tarbimise juhtimine. Suurtarbijate koormusgraafikute salvestamine ning analüüs tarbimise juhtimise rakendamise võimaluste tuvastamiseks
2014 Raport Subsidies and costs of EU energy. An interim report
2014 Raport Subsidies and costs of EU energy. Lisa 1-3
2014 Raport Subsidies and costs of EU Energy. Lisa 4-5
2014 Ettekanne Euroopa energiapoliitika valikud. Kas Euroopal on üldse valikut
2014 Ettekanne Eesti uus energiapoliitika. Konkurentsivõimeline taastuvenergia Eestis
2014 Ettekanne Eesti energiapoliitika mõju riigi konkurentsivõimele
2014 Ettekanne Eesti põlevkivienergeetika tulevik
2014 Ettekanne Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030
2014 Aruanne Elektrilevi OÜ investeeringute vajalikkuse ja efektiivsuse hindamine
2014 Aruanne Konkurentsiameti poolt väljatöötatud kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamise metoodika analüüs
2014 Aruanne Tootmispiisavuse aruanne 2014
2015 Aruanne Rohemärgis 2015 klassifikatsioon
2015 Aruanne Rohemärgise standard
2015 Uuring Tarbimise juhtimine elektrisüsteemi paindlikkuse tagajana
RSS uudisvoog

Viited ja märkused

  1. 1,0 1,1 1,2 Statistikaamet. KE03: Elektrienergia bilanss, (08.10.2015).
  2. Statistikaamet. KE061: Kütuste tarbimine majandusharu ja kütuse liigi järgi, (14.11.2013).
  3. Täpne hinnang selle kohta, kui suur osa elektrienergiast kulub kütteks, puudub. OÜ Elektrilevi andmetel kui vaadata nt. 2011 aasta jaanuaris päevatarbimist + 5 kraadi juures ja -12 kraadi juures, siis tarbimine erineb keskmiselt ligi 4500 MWh ööpäevas. Peamiseks tarbimise kasvu põhjuseks võrreldaval perioodil on välistemperatuur. Kui lugeda kogu tarbimise muutus küttele, siis teeks see orineteeruvaks elektriga kütmiseks ligi 800 GWh/a. See moodustab meie tarbimisest ligi 12%. Samas tuleb ka +5 kraadi juures juba kütta, ehk see osakaal võib paari-kolme %-punkti võrra suurem olla. Need 14-15% väljendavad üksnes ruumide kütteks kuluvat elektrienergiat. Kui lisada sellele veel sooja vee kütmine ning jahutus, hindas ekspertgrupp, et elektrienergiast kulub kütteks/jahutuseks ca 20% kogu elektrienergiast.
  4. 4,0 4,1 Elering. Elektrienergia tarbimine ja tootmine Eestis, (22.11.2013).
  5. Elering. Eesti elektrisüsteemi tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnang, (22.11.2013).
  6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018, (01.12.2013).
  7. Eesti energiamajanduse arengukava ENMAKi uuendamise hoonete energiasäästupotentsiaali uuring: Hoonefondi energiatõhususe parandamine – energiasääst, ühikmaksumused ja mahud, Tallinn 2013.
  8. Elektriautode kasutajate uuring,(04.05.2014)
  9. Elektertransport ja selle mõju elektrisüsteemi talitlusele,(04.05.2014)
  10. Statistikaamet. KE02: Energiabilanss, (14.11.2015).
  11. Statistikaamet. Püsivhindades SKP elaniku kohta, kasvutempo ja koguväärtused, (14.11.2015).
  12. Kredex kokkuvõte kraadpäevadest Kredex kodulehel(01.12.2015)



Kontaktvõrgustik

Alljärgnevalt on näha artikli kontaktvõrgustikuga liitunuid ning nende panust artikli valmimisse. Kui soovite ka ise kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.



Light bulb.png Light bulb.png Light bulb.png - autor on teinud olulise panuse artikli valmimisse; autor panustab pidevalt artikli ajakohasena hoidmisel
Light bulb.png Light bulb.png - autor on pakkunud ühes või paaris artikli osas olulist sisendit; autor panustab aeg ajalt artikli ajakohastamisse
Light bulb.png - autor on panustanud mõne üksiku viitega või tähelepanekuga artikli valmimisse


On Teil ettepanekuid, kuidas "ELEKTRI TARBIMINE" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "ELEKTRI TARBIMINE" teemahalduriga MARGUS ALTEMENT e-aadressil margus.altement@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad