Elektritootmise tehnoloogiad

Allikas: Energiatalgud

Energiatehnoloogiad.png

Artikkel Elektritootmise tehnoloogiad täiendab artiklit Energiatehnoloogiad ning kirjeldab elektritootmisel kasutusel olevaid erinevaid tehnoloogiaid.


Peaartikkel: Energiatehnoloogiad

Seotud artiklid: Soojuse tootmise tehnoloogiad; Elektrimajandus; Energia salvestamise tehnoloogiad


Elektritootmine Eestis

Seotud artiklid: Elektri tootmine; Põlevkivi


Suurusjärgus 85% Eestis toodetud elektrist toodetakse Narva lähistel kahes põlevkivi kütusena kasutavas soojuselektrijaamas, mis kuuluvad Eesti Energiale. Elektrienergia bruto- ning netotoodangut Eesti kohta kirjeldab joonis 1. Elektrienergia tootmist Eestis kütuste kaupa illustreerib joonis 2. Eesti on paljuski ka elektrienergiat eksportivaks riigiks, arvestades elektrijaamade suurt installeeritud võimsust ning meie sisetoodangut. [1]

Põlevkivi kasutavad kaks elektrijaama Narva lähistel - Eesti ja Balti elektrijaam. Tegemist on maailma maailma võimsaimate põlevkivil töötavate elektrijaamadega. Mõlemad elektrijaamad toodavad aastas kokku ca 10 TWh elektrit. 2016. aastal valmib Eesti elektrijaama lähistel uus ja kaasaegseimal tehnoloogial põhinev Auvere elektrijaam, kus on võimalik kuni pool põlevkivikogusest asendada keskkonnasõbraliku biomassiga. [1]

Koostootmine

Seotud artiklid: Kaugküte; Soojusmajandus; Soojusvarustus; Koostootmine


Soojuse ja elektri koostootmine on tehnoloogia või ka protsess, mille käigus väljastatakse ühest seadmest kaht liiki energiat:

a) soojust;
b) mehaanilist energiat, mis üldjuhul muudetakse elektriks.

Elektrituruseaduse mõistes on koostootja isik, kes toodab elektrienergiat tõhusa koostootmise režiimil. Tõhusa koostootmise üldnõuded on toodud määruses Tõhusa koostootmise nõuded.

Mikro- ja hajatootmine

Seotud artiklid: Mikro- ja hajatootmine; Energiatarbimine kodumajapidamistes


Mikrotootmiseks nimetatakse väikesemahulist elektrienergia tootmist. Mikrotootmise võib kokku võtta kui kodumajapidamiste või väikeettevõtete poolt tarbimiskohas elektrienergia tootmise, mille eesmärgiks on eelkõige katta tootja enda vajadused. Mikrotootja ja mikrotootmisena määratletakse elektritootjaid, kes kasutavad taastuvenergia tootmisseadmeid elektrienergia tootmiseks peamiselt majapidamise omatarbeks. Mikrotootmise peamised tehnoloogiad baseeruvad tuuleenergial, päikeseenergial ning hüdroenergial.

Hajatootmine kujutab endast elektrienergia tootmist tarbijaga seotult ja hajutatult paiknevates mikro- ja minielektri- ja küttejaamades. Hajaenergeetika kontseptsiooni korral eeldatakse, et kogu toodetav elektrienergia tarbitakse ära võimalikult tootmiskoha ligidal. Hajaenergeetika baseerub väikeelektritootmisseadmetel.

Tuuleenergia

Seotud artiklid: Tuuleenergia ressurss; Elektrituulik


Tuul on Eesti oludes oluline taastuvenergia liik. Seni on tuuleenergia tootmisesse taastuvenergia sektori siseselt investeeritud kõige rohkem vahendeid. 2005 a. algusest hoogustus tuulikute rajamine ning 2013. aasta lõpuks on töös 130 elektrituulikut, mille võimsuseks on erinevatel andmetel kuni 279,9 MW. Tuuleenergia kasutamine tehnoloogiline pool elektrienergia tootmiseks on lihtne - rakendada liikuva õhu energiat ning muuta see elektrienergiaks. Elektrituulikud, mis koosnevad tuuleturbiinist, ajamist, generaatorist, juhtimissüsteemist ja tornist, moodustavad süsteemi või tehnoloogia, mis muundab tuule kineetilise energia elektrienergiaks. Mitmest elektrituulikust ning neid omavahel liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnevat elektrijaama nimetatakse tuulepargiks. Jooniselt 2 võib näha, et tuuleenergia abil toodetud elektrienergia maht asub esirinnas.

Hüdroenergia

Seotud artiklid: Hüdroenergia ressurss; Hüdroelektrijaam


Vee energia on kindlasti kõige rohkem ja kõige kauem kasutatud taastuvenergia allikas. Suur osa maailma elektritoodangust toodetakse hüdroelektrijaamades, millest paljud on väikehüdrojaamad võimsusega alla 10 MW.

Vaatamata sellele, et Eesti 7308 vooluveekogust on enamik pikkusega alla 10 km, vähema kui 50 jõu veevooluhulk ületab 2 m3/s ja ainult 14 jõel on see näitaja üle 10 m3/s. Olenemata sellest, et pinnavormide suhtelised kõrgused ei ületa enamasti 20 m, ulatudes harva 50 m-ni, leidub siiski mitusada vee-energia kasutamiseks kõlbulikku koondatud langusega jõeosa, millest suur osa on ka varem kasutusel olnud.

Eestisse on rajatud märkimisväärne hulk hüdroelektrijaamasid, mis maailma mastaabis lahterduvad siiski mikro-hüdroelektrijaamade alla. Kuigi suuremahulises elektritootmises ei suuda Eesti hüdroelektrijaamad kaasa rääkida, on siiski mõistlik olemasolevat ressurssi tootmiseks rakendada - seetõttu on näiteks Eesti Energia investeerinud mitmesse hüdroelektrijaama. Hüdroenergia üks võimalikke perspektiivikaid lahendusi on ka pumphüdroakumulatsioonijaam

Päikeseenergia

Seotud artiklid: Päikeseenergia ressurss; Päikesepaneel


Päikese kasutamine energiaallikana on kõige ligipääsetavam energiakasutuse liik, mida on võimalik kasutada absoluutselt kõigil. Päikeselt saabuva kiirgusliku energia passiivsel kasutamisel on oluline mõju meie elukeskkonna loomisel ning aktiivne kasutus võimaldab lisaks toota elektrit või sooja vett ilma energiatoorme peale ressurssi kulutamata. Päikeseenergiat kasutavad energiatehnoloogiad on ka erakordselt paindlikud ja skaleeritavad, olles rakendatavad hoone, kvartali, linnaosa ja tervete linnade mahus. Selge on see, et päikeseenergia kannab endas suurt potentsiaali, mida oleks võimalik rakendada vähendamaks hoonete energiatarbimist, pikemas perspektiivis linnade energiasõltuvust ning ka keskkonnakoormust.

Tänasel hetkel on Eestis päikeseenergia kasutamine elektri tootmise eesmärgil valdav majapidamistes, kus üldvõrguga liitumine pole võimalik (nt. Eesti väikesaared), või kus on see liiga kallis (nt. alajaam asub mitme kilomeetri kaugusel), samuti väikeste autonoomsete süsteemide puhul (valveseadmed, veebikaamerad, ilmajaamad, meremärgid jne). Heaks lahenduseks Eesti kliimas, arvestades aastaaegasid, on päikese- ja tuuleenergia kombinatsioon.

Kütuseelement

Seotud artiklid: Kütuseelement; Elektrienergia salvestamine


Kütuseelement kirjeldab tehnoloogiat, milles kasutatakse elektrienergia tootmiseks keemilist protsessi. Lihtsustatult öeldes on Kütuseelement keemiline elektrienergiaallikas, kus kasutatava kütuse (näiteks vesinik H2) ja oksüdeerija vaheline keemiline energia muundub vahetult elektrienergiaks.

Kütuseelement oma olemuselt (fuel cell) on akupatareiga sarnane elektrokeemiline seade, mis genereerib maagaasist või teistest süsivesinikest elektrienergiat. Protsessi kõrvalproduktideks on soojus ja tavaline vesi - H2O. Enamik kütuseelemente tarbib kütusena vesinikku.

Kütuseelemendid on hakanud leidma kasutust paljudel elualadel. Kasutatakse neid nii portatiivsete kui statsionaarsete laadimisjaamadena. Leiavad kasutust tarbeelektroonika seadmete rakendustes, samuti kasutatakse ka militaarse taustaga rakenduste tarbeks. Samuti kasutatakse kütuseelemente ka mikrokoostootmisjaamade rakendustes. Samuti on kütuseelemendid kasutusel perspektiivikas lahenduses, milleks on vesinikuenergeetika.

RSS uudisvoog

Viited

  1. 1,0 1,1 Eesti Energia. Elektri ja soojuse tootmine.
  2. Statistikaamet. KE03: Elektrienergia bilanss. (04.11.2015)
  3. Statistikaamet. KE032: Elektrijaamade võimsus ja toodang. (04.11.2015)


Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
- Õppematerjal Kütuseelemendid
2004 Magistritöö Kõrgtemperatuurse kütuseelemendi katoodi parameetrite määramine impedantsspektroskoopia ja tsüklilise voltamperomeetria meetoditega
2014 Veebileht Vesinikuauto
2013 Ettekanne Energiatehnoloogiate tulevikust
2013 Aruanne Energy resources of Estonia. ENMAK 2030+
2013 Ettekanne PV-paneelide T&A töö Eestis
2013 Aruanne Tuule ja päikeseenergia kasutamine Tartu linnas
2013 Aruanne Tuule- ja päikeseenergia kasutusvõimalused Eestis
2013 Aruanne Väiketuulikute ja päikesepaneelide tootlikkuse ja tasuvuse võrdlus
2012 Aruanne Päikeseenergeetika põhialused
2013 Aruanne Energia lokaalse tootmise analüüs büroohoonele Taastuvenergialahendused
2013 Ettekanne Nullenergiahooned maasoojuse ja päikeseenergiaga
2012 Ettekanne Taastuvenergia 100% - üleminek puhtale energiale
2008 Ülevaade Teistmoodi energia
2013 Kogumik TEUK kogumik
2013 Aastaraamat Taastuvenergia aastaraamat 2013
2012 Aruanne Varustuskindluse aruanne 2012
2013 Aruanne Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2013
2014 Aruanne Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2014
2015 Aruanne Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2015
2004 Raamat Hüdroelektrijaama rajaja käsiraamat
2004 Ettekanne Hüdroenergia ressursist ja kasutamisest Eestis
2004 Teabematerjal Guide on How to Develop a Small Hydropower Plant
2004 Ettekanne Hüdroenergia ressursist ja kasutamisest Eestis
2014 Aruanne Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ ja hüdroenergia osa selles
- Brošüür Väikehüdroenergeetika - puhas ja säästev tulevikutehnoloogia
2006 Aruanne Pumpelektrijaama ehitamine Eestisse - idee ja esialgne informatsioon
2003 Uuring Hüdroenergia tootmise võimalikkus Parnu jõel
2012 Artikkel Ahja jõel Saesaare paisule kalapääsude rajamisest
- Kataloog Euroopa elektrituulikute tootjate kataloog
2014 Lõputöö Väiketuulikud Eestis
2012 Ettekanne Tuuleenergia ühistu – ise toodame, tarbime ja müüme elektrit teistelegi
2008 Uuring Taastuvenergeetilise ressursi (eelkõige tuuleenergia) kasutamise prioriteetsed suunad
2013 Aruanne Energia lokaalse tootmise analüüs büroohoonele - taastuvenergialahendused
2014 Aastaraamat Taastuvenergia aastaraamat 2013
2014 Ülevaade Wind in power - 2013 European statistics
- Infomaterjal Kuidas elektrituulik töötab?
2013 Raport The Role of micro CHP in a smart energy world 2013
2008 Raport Combined Heat and Power 2008
- Raport Cogeneration, or Combined Heat and Power
2013 Ajakiri Soojuse ja elektri koostootmise tehnoloogiatest
2014 Uuring Tarbimise juhtimine. Suurtarbijate koormusgraafikute salvestamine ning analüüs tarbimise juhtimise rakendamise võimaluste tuvastamiseks
2013 Teabematerjal Kaugküte - mugav, tõhus ja soodne
2012 Ettekanne Mikro ja väikeskoostootmise võimalikkusest eramute energiabilansis
2014 Ettekanne Adven Eesti koostootmisjaama roll Rakvere kaugküttes
2014 Ettekanne Koostootmine Kuressaares
2014 Ettekanne Soojuse ja elektri koostootmise tehnoloogiad ja seadmed väikesemastaabiliseks hajustatud energia tootmiseks
2014 Ettekanne lektrienergia hajatootmine, selle mõju võrgule
2006 Ettekanne Eesti erinevate piirkondade eeluuring koostootmisjaamade ehitamiseks
2009 Ajakiri Koostootmine kui energiasäästuvõimalus
2005 Uuring Tõhusa koostootmise viiteväärtused ja tõhusa koostootmise potentsiaal Eestis
2013 Ettekanne Kohalike biokütuste tootmisvõimalused Hiiumaal ning soojuse ja elektri koostootmise majanduslikud aspektid
2007 Ettekanne Eesti energiatehnoloogiate arendusstrateegia eeluuring
2007 Aruanne Energiatoodete maksustamise uuring
2014 Ettekanne Euroopa energiapoliitika valikud. Kas Euroopal on üldse valikut
2014 Ettekanne Eesti uus energiapoliitika. Konkurentsivõimeline taastuvenergia Eestis
2014 Ettekanne Eesti energiapoliitika mõju riigi konkurentsivõimele
2014 Ettekanne Eesti põlevkivienergeetika tulevik
2014 Ettekanne Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030
2015 Uuring Current and Future Cost of Photovoltaics
2014 Aastaraamat Taastuvenergia aastaraamat 2014
2010 Aruanne Biomassist elektrienergia koostootmise täpema juhise ettepaneku seletuskiri
2010 Aruanne Biomassist elektrienergia koostootmise täpsema juhise ettepanek


Kontaktvõrgustik

Kontaktvõrgustik on koostamisel. Kui soovite artikli kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.


On Teil ettepanekuid, kuidas "ELEKTRITOOTMISE TEHNOLOOGIAD" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "ELEKTRITOOTMISE TEHNOLOOGIAD" teemahalduriga MARGUS ALTEMENT e-aadressil margus.altement@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad