Soojuse tarbimine

Artikkel Soojuse tarbimine iseloomustab tööstuses, avalikus- ja teenindussektoris ning kodumajapidamistes tarbitavate kütuste ning soojuse aastaseid koguseid.

Artikli Soojuse tarbimine alusmaterjalid on koostatud ENMAK 2030+ tarbimise töögrupi poolt. Nimetatud tulemused on sisendiks Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukavaga seotud stsenaariumite koostamisel. Käesoleva artikli andmeid uuendatakse jooksvalt, et kajastada parimat olemasolevat teadmist soojuse tarbimise kohta Eestis.

''Peaartikkel: Energiatõhusus
Seotud artiklid: Soojusmajandus, Soojusvarustus, Soojuse hind, Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid'''

Selleks, et prognoosida Eesti energiatarbimise võimalikke tulevikusuundumusi on esmalt vaadeldud energiatarbimise andmeid lähiajaloost. Andmed on esitatud aastate arvestuses ning jaotatud järgnevateks sektoriteks ja käsitletud ka eraldi artiklites:

Senine soojuse tarbimine

Seotud artiklid: Soojusmajandus, Hoonefondi ENMAK stsenaariumid

Soojuse tarbimise kohta kogutakse ja avaldatakse Eestis andmeid Statistikaameti poolt. Sealjuures tuleb arvestada, et Statistikaameti andmed põhinevad osaliselt ka valikuuringutel. Näiteks kui MKM-i poolt 2012. aastal koostatud Eesti soojusmajanduse analüüsis kirjeldati 2011. aastal Eestis kaugküttesoojuse müügimahuks ~4,6 TWh1, siis Statistikaameti andmetel müüdi samal aastal tarbijatele 6,4 TWh soojust.

Tööstussektori kütuste tarbimise alla on loetud ka põllumajanduses ja metsamajanduses kasutatavad erimärgistusega diislikütus ja bensiin, sest neid kasutatakse antud sektoris eelkõige tootmistegevuses. Teiste sektorite (kodumajapidamised ja teenindussektor) Statistikaameti andmetes kajastuvad diislikütus ja bensiin on loetud transpordikütusteks ja arvestatud transpordisektori all.

Senine soojuse (tarnitud soojus ja kütused) tarbimine Statistikaameti andmete põhjal ja normeerimata kujul on esitatud joonisel1 2. Eelmainitud joonistelt on näha, et sektorite lõikes on kodumajapidamised soojuse tarbmises kaugelt kõige suurema osakaaluga (59% aastal 2010), tööstussektori osakaal on 28% ning teenindussektori osa on kõigest 13%. Soojuse tarbimine suurenes SKP tõusu aegadel, seda suures osas tööstussektori tõttu, kuid hakkas siis majanduslanguse ajal taas vähenema. Samuti eeldatakse prognooside koostamisel soojustarbimise seotust SKP-ga.

 

 

 

Kaugküte

Seotud artiklid: Kaugküte

Hinnanguliselt tarbib ligi 60 % elanikkonnast soojust kaugküttesoojusena. Kokku on Eestis 239 kaugküttevõrku ning 1430 km soojustorustikku.3 Eesti 226-st omavalitsusest on kaugküte kasutusel 149-s. Ülejäänud elanikud kasutavad soojuse tootmiseks lokaalseid kütteseadmeid.

Kaugkütte soojuskaod

Seotud artiklid: Võrgukaod: kaugküte

Soojuskadudele kaugküttevõrkudes on antud mitmeid hinnanguid: Riigikontrolli poolt 2011. aastal kogutud mitmesuguste statistiliste andmete alusel varieerusid soojuskaod kaugküttevõrkudes vahemikus 11...20,6 %4. Sealjuures on näiteks Statistikaameti andmetel aastatel 2010...2012 aastal soojuskadu kaugküttevõrkudest jäänud vahemikku 14,4...15,2 %5.

Lokaalküte

Seotud artiklid: Lokaalküte

Lokaalkütet kasutatakse Eestis:

 
a) eluhoonete;
b) avaliku ja teenindusssektori hoonete ning
c) tööstussektori hoonete soojusega varustamisel.

Lokaalkütte osakaalu Eestis saab hinnata, kasutades Statistikaameti andmeid soojuse ning kütuste kasutamise kohta ( joonis 2). Tuleb mainida, et kuigi lokaalkütte osakaalu on hinnatud kasutatud kütusekoguste alusel, võib osa kütusekasutusest tekkida hoonete grupiviisilisest kütmisest.

Joonis 2. Soojuse tarbimine Eestis

Soojuse tarbimise prognoos

Seotud artiklid: Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid; Hoonefondi ENMAK stsenaariumid; Hoonete energiatõhusus

Soojuse kasutamise puhul on soojustarbimise stsenaariumid eelkõige seotud hoonete renoveerimismahtude ja -tasemetega. Transpordis soojust ei tarbita ning transpordisektori kütuste tarbimise muutus on sõltuvuses SKP muutustega ja rahvastiku heaolu kasvuga.

Joonisel 3 on esitatud soojustarbimise prognoos aastani 2050 kolme erineva tarbimisstsenaariumi korral.

  • Mittesekkuva stsenaariumi korral jätkub hoonete renoveerimine väikeses mahus ning miinimumnõuete regulatsiooni järgi uusehitiste ehitamine, mille tulemusel langeb soojuse tarbimine mõningal määral kodumajapidamiste soojustarbe vähenemise tõttu.
  • Vähesekkuva stsenaariumi korral väheneb soojuse tarbimine tänu renoveerimistoetuste rakendamisele kiiremini.
  • Sekkuva stsenaariumi korral rekonstrueeritakse 40% väikeelamutest ja 50% korterelamutest 20 a jooksul, samuti rekonstrueeritakse toetuste abil koole ja lasteaedu, tühjana seisvad hooned lammutatakse. Uuselamute ehitamisele antakse liginullenergiahoone toetust.
     

Joonis 3. Soojuse lõpptarbimise prognoos erinevate stsenaariumite korral 2030

Joonis 4. Hoonete koondprognoos 2030+

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2013

Uuring

Inglisekeelne kokkuvõte Eesti energiatarbimisest

2008

Uuring

Energy efficiency in the public sector, Energy Charter Secretariat, 2008

2012

Uuring

Energiasäästlik käitumine elanikkonnas

2012

Uuring

Energiatarbimine kodumajapidamistes

2012

Uuring

Leibkondade energiatarbimine

2003

Juhised

Energiaaudit tööstuses, juhised

2013

Analüüs

Energiatõhususe lepingu (EPC) analüüsi kokkuvõte 2013

2013

Aruanne

Energia- ja veekasutuse aruanne 2013

2014

Uuring

Tarbimise juhtimine. Suurtarbijate koormusgraafikute salvestamine ning analüüs tarbimise juhtimise rakendamise võimaluste tuvastamiseks

2014

Ettekanne

Puiduenergia ENMAK 2030+ valguses

2014

Ettekanne

Metsaomaniku ja riigi energiatõhusus puidu turule toomiseks

2014

Ettekanne

Puit - soojus ja elekter, kas ka autokütus

2014

Ettekanne

Puiduenergia kogumine praktiku silmade läbi

2015

Aruanne

Rohemärgis 2015 klassifikatsioon

2015

Aruanne

Rohemärgise standard

Viited


  1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti soojusmajanduse analüüsi kokkuvõte 2013, (01.12.2013)↩︎
  2. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE04&ti=SOOJUSE+BILANSS&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE04: Soojuse bilanss], (14.11.2013).↩︎
  3. Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst, Tallinn 2013.↩︎
  4. Riigikontroll. Riigi tegevus soojusvarustuse jätkusuutlikkuse tagamisel, Tallinn 2011. (01.12.2013)↩︎
  5. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE04&ti=SOOJUSE+BILANSS&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE04: Soojuse bilanss], (10.11.2013).↩︎
  6. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE04&ti=SOOJUSE+BILANSS&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE04: Soojuse bilanss], (14.11.2013).↩︎
  7. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE04&ti=SOOJUSE+BILANSS&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE04: Soojuse bilanss], (14.11.2013).↩︎
  8. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE061&ti=K%DCTUSE+TARBIMINE+MAJANDUSHARU+JA+K%DCTUSE+LIIGI+J%C4RGI&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE061: Kütuste tarbimine majandusharu ja kütuse liigi järgi], (14.11.2013).↩︎
  9. Energiatarbimine↩︎
  10. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE03&ti=ELEKTRIENERGIA+BILANSS&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE03: Elektrienergia bilanss], (08.10.2013).↩︎