Soojuse tarbimine

Allikas: Energiatalgud

Energiatarbimine.png

Artikkel Soojuse tarbimine iseloomustab tööstuses, avalikus- ja teenindussektoris ning kodumajapidamistes tarbitavate kütuste ning soojuse aastaseid koguseid.

Artikli Soojuse tarbimine alusmaterjalid on koostatud ENMAK 2030+ tarbimise töögrupi poolt. Nimetatud tulemused on sisendiks Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukavaga seotud stsenaariumite koostamisel. Käesoleva artikli andmeid uuendatakse jooksvalt, et kajastada parimat olemasolevat teadmist soojuse tarbimise kohta Eestis.


Peaartikkel: Energiatõhusus
Seotud artiklid: Soojusmajandus, Soojusvarustus, Soojuse hind, Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid


Selleks, et prognoosida Eesti energiatarbimise võimalikke tulevikusuundumusi on esmalt vaadeldud energiatarbimise andmeid lähiajaloost. Andmed on esitatud aastate arvestuses ning jaotatud järgnevateks sektoriteks ja käsitletud ka eraldi artiklites:


Senine soojuse tarbimine

Seotud artiklid: Soojusmajandus, Hoonefondi ENMAK stsenaariumid


Soojuse tarbimise kohta kogutakse ja avaldatakse Eestis andmeid Statistikaameti poolt. Sealjuures tuleb arvestada, et Statistikaameti andmed põhinevad osaliselt ka valikuuringutel. Näiteks kui MKM-i poolt 2012. aastal koostatud Eesti soojusmajanduse analüüsis kirjeldati 2011. aastal Eestis kaugküttesoojuse müügimahuks ~4,6 TWh[1], siis Statistikaameti andmetel müüdi samal aastal tarbijatele 6,4 TWh soojust.

Tööstussektori kütuste tarbimise alla on loetud ka põllumajanduses ja metsamajanduses kasutatavad erimärgistusega diislikütus ja bensiin, sest neid kasutatakse antud sektoris eelkõige tootmistegevuses. Teiste sektorite (kodumajapidamised ja teenindussektor) Statistikaameti andmetes kajastuvad diislikütus ja bensiin on loetud transpordikütusteks ja arvestatud transpordisektori all.

Senine soojuse (tarnitud soojus ja kütused) tarbimine Statistikaameti andmete põhjal ja normeerimata kujul on esitatud joonisel 1[2]. Eelmainitud joonistelt on näha, et sektorite lõikes on kodumajapidamised soojuse tarbmises kaugelt kõige suurema osakaaluga (59% aastal 2010), tööstussektori osakaal on 28% ning teenindussektori osa on kõigest 13%. Soojuse tarbimine suurenes SKP tõusu aegadel, seda suures osas tööstussektori tõttu, kuid hakkas siis majanduslanguse ajal taas vähenema. Samuti eeldatakse prognooside koostamisel soojustarbimise seotust SKP-ga.

Kaugküte

Seotud artiklid: Kaugküte


Hinnanguliselt tarbib ligi 60 % elanikkonnast soojust kaugküttesoojusena. Kokku on Eestis 239 kaugküttevõrku ning 1430 km soojustorustikku.[3] Eesti 226-st omavalitsusest on kaugküte kasutusel 149-s. Ülejäänud elanikud kasutavad soojuse tootmiseks lokaalseid kütteseadmeid.

Kaugkütte soojuskaod

Seotud artiklid: Võrgukaod: kaugküte


Soojuskadudele kaugküttevõrkudes on antud mitmeid hinnanguid: Riigikontrolli poolt 2011. aastal kogutud mitmesuguste statistiliste andmete alusel varieerusid soojuskaod kaugküttevõrkudes vahemikus 11...20,6 %[4]. Sealjuures on näiteks Statistikaameti andmetel aastatel 2010...2012 aastal soojuskadu kaugküttevõrkudest jäänud vahemikku 14,4...15,2 %[2].

Lokaalküte

Seotud artiklid: Lokaalküte


Lokaalkütet kasutatakse Eestis:

a) eluhoonete;
b) avaliku ja teenindusssektori hoonete ning
c) tööstussektori hoonete soojusega varustamisel.

Lokaalkütte osakaalu Eestis saab hinnata, kasutades Statistikaameti andmeid soojuse ning kütuste kasutamise kohta (joonis 2). Tuleb mainida, et kuigi lokaalkütte osakaalu on hinnatud kasutatud kütusekoguste alusel, võib osa kütusekasutusest tekkida hoonete grupiviisilisest kütmisest.

Soojuse tarbimise prognoos

Seotud artiklid: Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid; Hoonefondi ENMAK stsenaariumid; Hoonete energiatõhusus


Soojuse kasutamise puhul on soojustarbimise stsenaariumid eelkõige seotud hoonete renoveerimismahtude ja -tasemetega. Transpordis soojust ei tarbita ning transpordisektori kütuste tarbimise muutus on sõltuvuses SKP muutustega ja rahvastiku heaolu kasvuga.

Joonisel 3 on esitatud soojustarbimise prognoos aastani 2050 kolme erineva tarbimisstsenaariumi korral.

  • Mittesekkuva stsenaariumi korral jätkub hoonete renoveerimine väikeses mahus ning miinimumnõuete regulatsiooni järgi uusehitiste ehitamine, mille tulemusel langeb soojuse tarbimine mõningal määral kodumajapidamiste soojustarbe vähenemise tõttu.
  • Vähesekkuva stsenaariumi korral väheneb soojuse tarbimine tänu renoveerimistoetuste rakendamisele kiiremini.
  • Sekkuva stsenaariumi korral rekonstrueeritakse 40% väikeelamutest ja 50% korterelamutest 20 a jooksul, samuti rekonstrueeritakse toetuste abil koole ja lasteaedu, tühjana seisvad hooned lammutatakse. Uuselamute ehitamisele antakse liginullenergiahoone toetust.

Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2013 Uuring Inglisekeelne kokkuvõte Eesti energiatarbimisest
2008 Uuring Energy efficiency in the public sector, Energy Charter Secretariat, 2008
2012 Uuring Energiasäästlik käitumine elanikkonnas
2012 Uuring Energiatarbimine kodumajapidamistes
2012 Uuring Leibkondade energiatarbimine
2003 Juhised Energiaaudit tööstuses, juhised
2013 Analüüs Energiatõhususe lepingu (EPC) analüüsi kokkuvõte 2013
2013 Aruanne Energia- ja veekasutuse aruanne 2013
2014 Uuring Tarbimise juhtimine. Suurtarbijate koormusgraafikute salvestamine ning analüüs tarbimise juhtimise rakendamise võimaluste tuvastamiseks
2014 Ettekanne Puiduenergia ENMAK 2030+ valguses
2014 Ettekanne Metsaomaniku ja riigi energiatõhusus puidu turule toomiseks
2014 Ettekanne Puit - soojus ja elekter, kas ka autokütus
2014 Ettekanne Puiduenergia kogumine praktiku silmade läbi
2015 Aruanne Rohemärgis 2015 klassifikatsioon
2015 Aruanne Rohemärgise standard
RSS uudisvoog


Viited ja märkused

  1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti soojusmajanduse analüüsi kokkuvõte 2013, (01.12.2013)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Statistikaamet. KE04: Soojuse bilanss, (14.11.2013).
  3. Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst, Tallinn 2013.
  4. Riigikontroll. Riigi tegevus soojusvarustuse jätkusuutlikkuse tagamisel, Tallinn 2011. (01.12.2013)
  5. Statistikaamet. KE061: Kütuste tarbimine majandusharu ja kütuse liigi järgi, (14.11.2013).
  6. Energiatarbimine
  7. Statistikaamet. KE03: Elektrienergia bilanss, (08.10.2013).


Kontaktvõrgustik

Alljärgnevalt on näha artikli kontaktvõrgustikuga liitunuid ning nende panust artikli valmimisse. Kui soovite ka ise kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.



Light bulb.png Light bulb.png Light bulb.png - autor on teinud olulise panuse artikli valmimisse; autor panustab pidevalt artikli ajakohasena hoidmisel
Light bulb.png Light bulb.png - autor on pakkunud ühes või paaris artikli osas olulist sisendit; autor panustab aeg ajalt artikli ajakohastamisse
Light bulb.png - autor on panustanud mõne üksiku viitega või tähelepanekuga artikli valmimisse


On Teil ettepanekuid, kuidas "SOOJUSE TARBIMINE" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "SOOJUSE TARBIMINE" teemahalduriga MARGUS ALTEMENT e-aadressil margus.altement@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad