ENMAK 2030. Hoonefondi stsenaariumid

Allikas: Energiatalgud
ENMAK Avaleht Juhtimisstruktuur Ajakava ja tegevused Keskkonnamõjude hindamine Stsenaariumid Meetmed
ELEKTER ELEKTRIVÕRGUD HOONEFOND SOOJUS TRANSPORT KÜTUSED

Stsenaariumid.pngEnergiatarbimine.pngSoojusmajandus.pngElektrimajandus.png

Artikkel Hoonefondi ENMAK stsenaariumid kirjeldab Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava väljatöötamise raames koostatud hoonefondi arengustsenaariumite lähteeldusi ning tulemusi (joonis 1). Alljärgnevalt on toodud kokkuvõte stsenaariumitele spetsiifilistest algeeldustest. Täpsemalt on stsenaariumite algeeldustest ning arvutustulemustest võimalik lugeda ENMAK 2030 elamumajanduse valdkonna arengukava stsenaariumite aruandest.


Peaartikkel: ENMAK:Stsenaariumid
Seotud artiklid: Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid; Energiatarbimine kodumajapidamistes; Energiatarbimine teenindussektoris; Hoonete energiatõhusus


Üldeeldused

Seotud artikkel: Energiatarbimine

Hoonefondi pikaajaliste stsenaariumide koostamisel lähtuti, lisaks joonisel 2 toodud energiakasutusest, järgnevatest üldistest eeldustest:

1. Uusehituste maht aastas:
a) elamud - 1 %;
b) mitteelamud - 1,5 %.
2. Hoonefondi kasutusest välja langemine aastas - 0,3 %.
3. Uusehituse energiakasutuse baasväärtus on arvestatud vastavalt praegu kehtivatele miinimumnõuetele[1], millest saavutatakse energiasäästu liginullenergianõuete rakendamisega vastavalt stsenaariumi kirjeldusele.
4. Hoonete renoveerimistegevustena on käsitletud terviklikku renoveerimise lahendusi (joonis 3), mis tagavad lisaks energiasäästule ka hoonete pikaealisuse ja sisekliima.[2]
5. Rahvastiku aastane vähenemine - 0,4 %.
6. Arvutused on koostatud 2010. aasta hindades (koos käibemaksuga).

Hoonefondi stsenaariumid

Seotud artikkel: Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid


Elamumajanduse valdkonnas koostati arvutused kolmele, üksteisest märkimisväärselt erinevale stsenaariumile, mis lähenevad EL kliima- ja energiapoliitika, ENMAK 2030+ ja Konkurentsivõime kava Eesti 2020 eesmärkide täitmisele kardinaalselt erineval viisil ja saavutustasemel:

a) mittesekkuv riik;
b) minimaalselt sekkuv riik;
c) teadmistepõhiselt sekkuv riik.[3]

Mittesekkuva riigi stsenaarium

Stsenaariumi "mittesekkuv" eeldatakse turumajanduslikule energiatõhususe paranemisele ja lähtutakse sellest, et on olulisemaid valdkondi kuhu riigi ressurssi suunata.[3]

Parameeter Meetmed / eeldused
Olemasoleva hoonefondi rekonstrueerimine Olemasolevaid hooneid rekonstrueeritakse 20 aasta jooksul järgmistes ulatustes:
a) väikeelamud - 10 % - KEK = E;
b) korterelamud - 15 % - KEK = E;
c) mitteelamud - 10 % - KEK = D.
Rekonstrueerimistoetused
  • Korterelamute rekonstrueerimiseks 15 %-line toetus
Energiatõhusus uusehitustes
Teadlikkuse tõstmine
  • Valdkondliku pädevuse tõstmiseks koolituse korraldamine













Minimaalselt sekkuva riigi stsenaarium

Seotud artikkel: Transpordi ENMAK stsenaariumid


Stsenaariumi "minimaalselt sekkuv riik" korral eeldatakse, et püütakse olemasolevat ressursi majanduslikult kõige efektiivsemalt ära kasutades saavutada ENMAKi eesmärkide täitmine ning sotsiaalmajandusliku- ja elukeskkonna paranemine.[3]

Parameeter Meetmed / eeldused
Olemasoleva hoonefondi rekonstrueerimine Olemasolevaid hooneid rekonstrueeritakse 20 aasta jooksul järgmistes ulatustes:
a) väikeelamud - 20 % - KEK = C või D;
b) korterelamud - 30 % - KEK = C;
c) mitteelamud - 15 % - KEK = C.
Rekonstrueerimistoetused
  • Korterelamute rekonstrueerimiseks 25 %-line toetus
  • Väikeelamute rekonstrueerimiseks 25 %-line toetus
Energiatõhusus uusehitustes
  • Miinimumnõuded viiakse liginullenergiahoone tasemele
  • Liginullenergiahoonete tüüpprojektide tellimine
  • Energiatõhusa uusehituse tagamiseks vajaliku oskusteabe loomine ja teadlikkuse tõstmine
  • Ehitusjärelevalve tugevdamine
Maakasutuse ja -planeerimise tõhustamine
  • Efektiivsemaid transpordi- ja taristulahendusi eelistavate muudatuste viimine planeerimisseadusse ja selle rakendusaktidesse (kvantifitseeritud transpordistsenaariumites)
  • Planeeringute koostamisel nõutakse hoonete ja transpordi energiatarbimise ja CO2 mõju hindamist
Avaliku sektori eeskuju
  • 3% keskvalitsuse hoonetest rekonstrueeritakse (sisaldub mitteelamute rekonstrueerimismahtudes)
  • Avaliku sektori liginullenergiahoonete ehitamise pilootprojektid
Õiguskeskkonna arendamine
  • Seadusandluse kaasajastamiseks vajalike uuringute ja meetmete seire sisu ja maht
Teadlikkuse tõstmine
  • Valdkondliku pädevuse tõstmiseks koolituse korraldamine

.

Teadmistepõhine e. pühendatud riigi stsenaarium

Selle stsenaariumi kohaselt eeldatakse, et teostatakse mitmesuguseid investeeringuid ja võetakse riske, saamaks majanduslikku kasu energiatõhususse panustamisest ning taotletakse kõrgetasemelist elukeskkonda.[3]

Parameeter Meetmed / eeldused
Olemasoleva hoonefondi rekonstrueerimine Olemasolevaid hooneid rekonstrueeritakse 20 aasta jooksul järgmistes ulatustes:
a) väikeelamud - 40 % - KEK = C või D;
b) korterelamud - 50 % - KEK = C;
c) mitteelamud - 20 % - KEK = C;
d) koolimajad ja lasteaiad - 40 %.
Rekonstrueerimistoetused
  • Korterelamute rekonstrueerimiseks 35 %-line toetus
  • Väikeelamute rekonstrueerimiseks 35 %-line toetus
  • Mahajäetud korterelamute lammutamise toetus
  • Koolimajade ja lasteaedade rekonstrueerimiseks 35 %-line toetus
Energiatõhusus uusehitustes
  • Liginullenergiahoone nõuete kiirendatud rakendamine
  • Liginullenergiahoonete ehitamise toetus
  • Energiaühistute seadusandluse väljatöötamine nearby taastuva tootmiseks
  • Liginullenergiahoonete tüüpprojektide tellimine
  • Energiatõhusa uusehituse tagamiseks vajaliku oskusteabe loomine ja teadlikkuse tõstmine
  • Ehitusjärelevalve tugevdamine
Maakasutuse ja -planeerimise tõhustamine
  • Efektiivsemaid transpordi- ja taristulahendusi eelistavate muudatuste viimine planeerimisseadusse ja selle rakendusaktidesse (kvantifitseeritud transpordistsenaariumites)
  • Infratasu (100 €/m2 30% hoonetest) rakendamine detailplaneeringuga maa väärtustamiseks ja ehituse suunamiseks
  • Planeeringute koostamisel nõutakse hoonete ja transpordi energiatarbimise ja CO2 mõju hindamist
Avaliku sektori eeskuju
  • 3% keskvalitsuse hoonetest rekonstrueeritakse (sisaldub mitteelamute rekonstrueerimismahtudes)
  • Rohemärgised ja rohelised riigihanked)
  • Avaliku sektori liginullenergiahoonete ehitamise pilootprojektid
  • Korterelamupiirkondade terviklik ruumiline korrastamine
  • Avaliku sektori omanduses oleva üürielamufondi ehitamine, pensionifondide rahade paigutamine sihtasutusse (100 korterit aastas)
  • Miljööaladel ehituspärandi säilitamise toetamine
Õiguskeskkonna arendamine
  • Seadusandluse kaasajastamiseks vajalike uuringute ja meetmete seire sisu ja maht
Teadlikkuse tõstmine
  • Valdkondliku pädevuse tõstmiseks koolituse korraldamine

.

Meetmed ja tegevused

Peaartikkel: ENMAK:Meetmed


Alljärgnevalt on kirjeldatud Elamumajanduse stsenaariumitega seonduvad meetmed ja tegevused. Tegevustega tutvumiseks ja nende kommenteerimiseks klõpsake vastava meetme lingil.

4.1. ENMAK:Meede:Olemasolevate hoonete rekonstrueerimine energiasäästu saavutamiseks ja sisekliima parandamiseks sh
4.1.1. Korterelamute rekonstrueerimise toetamine
4.1.2. Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine
4.1.3. Lokaalsete taastuvenergialahenduse toetamine
4.1.4. Kasutusest välja langenud korterelamute lammutamise toetamine
4.2. Energiatõhusa uusehituse soodustamine sh
4.2.1. Liginullenergiahoonete nõuete kiirendatud rakendamine
4.2.2. Liginullenergiahoonete tüüpprojektide tellimine
4.2.3. Liginullenergiahoone ehitamise toetamine
4.2.4. Energiaühistute loomise toetamine
4.2.5. Madalenergiamajade ehitamiseks vajaliku oskusteabe loomine ja teadlikkuse tõstmine
4.2.6. Ehitusjärelevalve tugevdamine
4.3. Maakasutuse- ja planeerimise tõhustamine sh
4.3.1. Planeeringuprotsessis energiakasutuse ja CO2 mõju hindamine KSH raames
4.3.2. Olemasolevates keskustes linnakeskkonna tihendamist ja efektiivsemaid transpordi- ja taristulahendusi võimaldavate ja eelistavate muudatuste viimine planeerimisseadusse ja selle rakendusaktidesse
4.3.3. Taristutasu rakendamine detailplaneeringuga maa väärtustamiseks ja ehituse suunamiseks
4.4 Avaliku sektori eeskuju energiasäästu saavutamisel sh
4.4.1. Avaliku sektori hoonete energiasäästlikuks rekonstrueerimine 3% ulatuses aastas
4.4.2. Rohemärgiste ja roheliste riigihangete soodustamine
4.4.3. Avaliku sektori liginullenergiahoonete ehitamise pilootprojektide teostamine
4.4.4. Avaliku sektori omanduses oleva energiasäästliku üürielamufondi loomine
4.4.5. Korterelamupiirkondade terviklik ruumiline renoveerimine hoonetevahelise elukeskkonna parandamise eesmärgil
4.4.6. Miljööaladel ehitus- ja kultuuripärandi säilitamise toetamine

Stsenaariumite tulemused

Energia kasutamise muutus

Kui esimese stsenaariumi rakendumisel kasvab hoonefondi energiakastus aastaks 2030 1 %-i võrra (tulenevalt uusehitiste mõjust), siis teises ja kolmandas stsenaariumis toimub energia kasutamise vähenemine vastavalt 8 % ja 18 %. Energia kasutamist Eesti elamutes mitmesuguste stsenaariumite rakendumise korral saab näha jooniselt 4.

Muutused energiatõhususes

Stsenaariumite energiatõhususe näitajad on toodud tabelis 1.

Maksumuse hinnang

Stsenaariumite maksumus aastas (joonis 5) ning kumulatiivselt aastani 2030 (tabel 2) koosneb põhiliselt:

a) uusehitusest (erasektori investeeringust 18,1...18,7 mlrd €) ning
b) rekonstrueerimise maksumustest, mis muutub vahemikus 0,97...4 mlrd €.

Kui võtta arvesse energiasääst ja rekonstrueerimise ehitushangetest laekuv otsene maksutulu, siis on kõige väiksema kogumaksumusega teadmistepõhine stsenaarium.[3]

Välismõjud

Elamumajanduse stsenaariumite koostamisel kvantifitseeriti järgmised välismõjud:

a) sisekliima tagamisega saavutatav rahaline kokkuhoid;
b) kinnisvaraväärtuse tõus;
c) otsene tööhõive.[3]

Välismõjude hinnangud on nähtavad tabelist 3.

Hinnang majandusmõjule

Peaartikkel: Stsenaariumite majandusmõju
Seotud artikkel: Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid


Elamumajanduse ning soojusmajanduse majandusmõju on hinnatud ühiselt. Hinnangut majandusmõjule kirjeldab tabel 4. Stsenaariumite mõju lühikirjeldus on nähtav alljärgnevalt[4],[5]:

1. Väliskaubanduse positiivne mõju tuleneb eelkõige maagaasi impordi vähenemisest aga ka elektri ekspordi mõningasest kasvust.
2. Väliskaubanduse negatiivne mõju tekib läbi kasvava ostujõu ja sellest tuleneva – inimeste kätte jääv raha kulutatakse osaliselt ka importtoodetele.
3. Investeeringute mõju sisemajandusele on positiivne: töömahu kasvu ehitussektoris (hoonete rekonstrueerimine ja uusehitus).
4. Tootmistegevuse mõju: väheneb metsamajanduse toodang (hakk- ja halupuit), samas jääb see piiratud ressurss muuks kasutamiseks/väärtustamiseks.
5. Oluline mõju (SKP-le, maksud) tekib ostujõule läbi küttekulude vähenemise.
6. Mõju valitsussektori tuludele: täiendavad maksutulud (ostujõud, investeeringud) ületavad makstud toetusi, kuid soojusmajanduses (kaugküte ja kütused) väheneb imporditud fossiilse kütuse kasutamine, millelt ärajäävad aktsiisi ja käibemaksu laekumised muudavad valitsussektori tulu negatiivseks.
7. Stsenaariumitel on oluline positiivne mõju keskkonnale ja ressursikasutusele.


Täpsemad stsenaariumite majandusmõju lähteandmed ning tulemused on nähtavad ENMAK 2030+ stsenaariumite majandusmõju analüüsi arvutusmudelist. Mudeli seletuskiri on leitav siit.

Stsenaariumite ettekanded

Kuupäev Ettekande nimi ja esitaja Ettekande esitamise koht
03.2014 Kurnitski, J. Org, M. ENMAK 2030+ elamumajanduse stsenaariumid ENMAK 2030+ tutvustamiskoosolekud
03.2014 Grünvald, O. ENMAK 2030 majandusmõjude analüüs ENMAK 2030+ tutvustamiskoosolekud
3.12.2013 Kurnitski, J.; Arjakas, P. Elamumajanduse stsenaariumid
Joonis 3. Meetmetes kasutatud tervikliku rekonstrueerimise pakettide maksumused ja 20 aasta nüüdisväärtused[3]
Meetmepakettide võrdlus.png

Viited

  1. Riigi Teataja. Energiatõhususe miinimumnõuded, (06.03.2014).
  2. Eesti energiamajanduse arengukava ENMAKi uuendamise hoonete energiasäästupotentsiaali uuring: Hoonefondi energiatõhususe parandamine – energiasääst, ühikmaksumused ja mahud, 2013.
  3. 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 3,11 3,12 3,13 Kurnitski, J.; Arjakas, P. ENMAK 2030 elamumajanduse valdkonna arengukava stsenaariumite aruanne, 2014
  4. 4,0 4,1 Grünvald, O.; Lokk, A. ENMAK 2030+ stsenaariumite majandusmõju analüüs, Tallinn 2014.
  5. 5,0 5,1 Grünvald, O.; Lokk, A. ENMAK 2030+ stsenaariumite majandusmõju analüüs. Arvutusmudel, Tallinn 2014.
  6. Statistikaamet. KE03: Elektrienergia bilanss, (08.10.2013).
  7. Statistikaamet. KE04: Soojuse bilanss, (14.11.2013).
  8. Energiatarbimine
  9. Energiatarbimine kodumajapidamistes
  10. Energiatarbimine teenindussektoris


Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2014 Ettekanne Hoonete T&A vajadus
2012 Uuring Energiasäästlik käitumine elanikkonnas
2012 Artikkel Energiatarbimine kodumajapidamistes
2012 Uuring Leibkondade energiatarbimine
2013 Uuring Uuring kasutusest väljalangenud ja mahajäetud elamufondi võimalikust probleemsusest
2013 Uuring Inglisekeelne kokkuvõte Eesti energiatarbimisest
2012 Uuring Üürieluaseme kättesaadavus ja vajadus. Üliõpilaste hinnangute analüüs
2012 Raamat Madal- ja liginullenergiahooned. Büroohoonete põhilahendused eskiis- ja eelprojektis
2013 Ettekanne Energiateenusettevõtete turu käivitamise võimaluste analüüs
2013 Uuring Hoonefondi energiatõhususe parandamine – energiasääst,

ühikmaksumused ja mahud

On Teil ettepanekuid, kuidas "ENMAK 2030. HOONEFONDI STSENAARIUMID" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "ENMAK 2030. HOONEFONDI STSENAARIUMID" teemahalduriga MADIS ORG e-aadressil madis.org@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad