ENMAK 2030. Soojusmajanduse stsenaariumid

Allikas: Energiatalgud
ENMAK Avaleht Juhtimisstruktuur Ajakava ja tegevused Keskkonnamõjude hindamine Stsenaariumid Meetmed
ELEKTER ELEKTRIVÕRGUD HOONEFOND SOOJUS TRANSPORT KÜTUSED

Stsenaariumid.pngSoojusmajandus.png

Artikkel Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid kirjeldab Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava (ENMAK 2030+) väljatöötamise raames koostatud soojusmajanduse arengustsenaariumite lähteeldusi ning tulemusi (joonis 1). Alljärgnevalt on toodud kokkuvõte stsenaariumitele spetsiifilistest algeeldustest. Täpsemalt on stsenaariumite algeeldustest ning arvutustulemustest võimalik lugeda dokumendist Aruanne energiamajanduse arengukava soojusmajanduse tegevuskava koostamisest.


Peaartikkel: ENMAK:Stsenaariumid
Seotud artiklid: Hoonefondi ENMAK stsenaariumid; Elektritootmise ENMAK stsenaariumid; Soojusmajandus; Soojusvarustus; Kaugküte


Üldeeldused

Seotud artikkel: Hoonefondi ENMAK stsenaariumid


Lisaks joonisel 2 toodud soojuse tarbimise jaotusele ning joonisel 3 kajastatud hinnaprognoosidele lähtuti soojusmajanduse pikaajalisel kavandamisel järgmisi põhimõtetest[1]:

1. Soojuse tarbimine muutub vastavalt Hoonefondi ENMAK stsenaariumitele. [2], [3]
2. Kaugkütte arendamisel lähtutakse eesmärgist, et sihipäraselt investeerides on kaugküte tarbijale pikaajalistest alternatiividest soodsaim võimalus soojusenergia tarbimiseks. Juhul kui selline eesmärk ei ole saavutatav, tuleb organiseeritult üle minna lokaalsetele küttelahendustele.
3. Kaugküttesoojuse tootmise ja ülekande edasiarendamise (või ka lõpetamise) aluseks on kaugküttepiirkonna kohta koostatav audit ning selle põhinev kaugküttevõrgu või soojusettevõtja tegevuskava mille täitmise osas teeb järelevalvet nii kohalik omavalitus või vajadusel Konkurentsiamet.
4. Võrgupiirkondade määramise (sh. uute piirkondade liitmine, olemasolevate piirkondade lahutamine, piirkondade konfiguratsiooni muutmine), soojusettevõtjate kaasamise ning nende peamiste lepingutingimuste sätestamise osas määrava ja vastutava rolli andmine kohalikule omavalitsusele.
5. Parim hinnaregulaator on konkurents ning turg.
6. Vaid piisava ja püsiva soojuskoormuse ning majandusliku otstarbekuse korral tuleks eelistada elektri ja soojuse koostootmist. Sealjuures peavad eelistatud lahendused olema majanduslikult otstarbekad ka pärast võimalike toetusperioodide lõppemist.
7. Lokaalse soojuse tootmist subsideeritakse vaid siis kui kohaliku omavalitsuse soojusmajanduse arengukava seda kaugküttepiirkonnas ette näeb.
8. Tarbimistihedus alla 1 MWh/jm/a[4] viitab kaugküttepiirkonna jätkusuutmatusele.


Soojusmajanduse stsenaariumid

Seotud artikkel: Hoonefondi ENMAK stsenaariumid


Arvutused koostati kolmele soojusmajanduse stsenaariumile:

a) kaugküte;
b) reaalne;
c) energiaühistud.


Kuigi eelnimetatud stsenaariumite puhul kasutatakse erinevaid algeeldusi, on kõigi soojusmajanduse stsenaariumite eesmärgiks on tagada soojusvarustus majanduslikult kõige efektiivsemal ja keskkonnasõbralikumal moel vastavalt valitud hoonete stsenaariumitele tagamaks sotsiaalmajandusliku- ja elukeskkonna paranemine.

Kaugküte

Kaugkütte stsenaariumi puhul eeldatakse praeguse riigipoolse regulatsiooni jätkamist.

Parameeter Meetmed / eeldused
Hoonete energiatõhusus
  • Olemasolevaid hooneid renoveeritakse aastaks 2030 järgmistes ulatustes:
a) väikeelamud - 10 %-l KEK = E;
b) kortermajad - 15 %-l KEK = E;
c) mitteelamud - 10 %-l KEK = D.[2], [3]
Soojuse tootmine
  • Soojuse tootmine renoveeritakse - toimub üleminek õliküttelt puitkütuste kasutamisele, maagaasi kasutamine väheneb.
  • Ebaefektiivselt töötavates kaugküttevõrkudes (tarbimistihedus K < 1,2 MWh/(jm•a)) minnakse üle lokaal- või kohtküttele.
  • Soojuskoormuse tagamiseks kaugküttevõrkudes võidakse kasutada suvist jahutamist kaugkütte vahendusel. Efekt on minimaalne.
Koostoomine
  • Koostootmisseadmete lisandumine sõltuvalt soojuskoormusest - hinnanguliselt ainult suurtes keskustes, kus suvine soojuse tarbimine tagab aastaringse majanduslikult tasuva tootmise.
  • Koostootmise maksimeerimiseks paigaldatakse soojussalvestid
Soojuse jaotamine
  • Suured kaugküttevõrgud jagunevad efektiivsemateks (tarbimistiheduse kasv).
  • Soojustorustikud renoveeritakse osaliselt (praegune olukord on selline, kus on puudu nii tootja huvist kui ka toetusteks kasutatavatest rahalistest vahenditest).
Energiaühistud

.

Reaalne

Stsenaariumi "Reaalne" puhul eeldatakse aktiivset riigipoolset sekkumist energiamajanduse efektiivsuse tõstmiseks.

Parameeter Meetmed / eeldused
Hoonete energiatõhusus
  • Olemasolevaid hooneid renoveeritakse aastaks 2030 järgmistes ulatustes:
a) väikeelamud - 20 %-l KEK = vastavalt C või D;
b) kortermajad - 30 %-l KEK = C;
c) mitteelamud - 15 %-l KEK = C.[2], [3]
Soojuse tootmine
  • Soojuse tootmine renoveeritakse: minnakse üle puitkütuste kasutamisele, suuremates linnades kaetakse tiputarbimine maagaasi abil.
  • Väikesed kaugküttevõrgud kaovad: piirkondades, kus tarbimistihedus K < 1,4 MWh/(jm•a) minnakse üle lokaal- või kohtküttele. Lokaal- ja kohtkütte maht kasvab.
  • Koht- ja lokaalkütte kütuste vahekord muutub - valdavalt kasutatakse puitkütuseid.
Koostoomine
Soojuse jaotamine
  • Soojustorustike renoveerimise maht kasvab ja soojusvõrkude arv ning pikkus väheneb.
Energiaühistud
  • Energiaühistute osakaal suureneb.

.

Energiaühistud

Stsenaariumi "Energiaühistud" puhul eeldatakse eelkõige riigi panustamist teadmistepõhisesse majandusse.

Parameeter Meetmed / eeldused
Hoonete energiatõhusus
  • Olemasolevaid hooneid renoveeritakse aastaks 2030 järgmistes ulatustes:
a) väikeelamud - 40 %-l KEK = vastavalt C või D;
b) kortermajad - 50 %-l KEK = C;
c) mitteelamud - 20 %-l KEK = C.[2], [3]
Soojuse tootmine
Koostoomine
  • Koostootmises toimub soojuskoormuse vähenemine - tööle jäävad vaid koostootmisjaamad suurtes keskustes.
  • Koostootmisjaamade soojuskoormuse tõstmiseks kaalutakse kaugjahutuse rakendamist.
Soojuse jaotamine
  • Allesjäävad kaugküttevõrgud renoveeritakse täielikult ja viiakse vastavusse vähenenud soojuse tarbimisega.
Energiaühistud

.

Meetmed ja tegevused

Peaartikkel: ENMAK:Meetmed


Alljärgnevalt on kirjeldatud Soojusmajanduse stsenaariumitega seonduvad meetmed ja tegevused. Tegevustega tutvumiseks ja nende kommenteerimiseks klõpsake vastava meetme lingil.

5.1. Soojusenergia tõhus tootmine sh
5.1.1. Katelseadmete vahetamine
5.1.2. Katlamajades üleminek taastuvatele kütustele
5.1.3. Tarbijate üleminek koht- ja lokaalküttele
5.1.4. Seadusandluse muutmine tõhusaks tootmiseks
5.2. Tõhus soojusenergia ülekanne sh
5.2.1. Soojustorustiku vahetus
5.2.2. Seadusandluse muutmine soojuse tõhusaks ülekandeks

Stsenaariumite tulemused

Soojuse tootmise ja kasutamise muutus

Eeltoodud algeelduste põhjal koostatud soojuse kasutamise prognoose kütteliigiti võtab kokku joonis 4. Soojuse tootmiseks kasutatavad kütused on nähtavad joonisel 5. Üldtulemused on nähtavad tabelist 1

Muutused energiatõhususes

Seotud artikkel: Hoonefondi ENMAK stsenaariumid


Stsenaariumite energiatõhususe näitajad on toodud tabelis 2. Soojuse tarbimine kasvab seoses uute hoonete ehitamisega, vaatamata tootmisel ja ülekandel (joonis 6) saavutatud säästule.

Maksumuse hinnang

Stsenaariumite maksumus aastas (joonis 7) ning kumulatiivselt aastani 2030 (tabel 3) koosneb põhiliselt kuludest:

a) kütustele;
b) katelseadmete ning soojustorustike renoveerimisele;
c) taastuvatele kütuste ning lokaalkütte kasutamisele üleminekule.

Välismõjud

Soojusmajanduse stsenaariumite koostamisel hinnatakse järgnevate välismõjude maksumusi:

a) keskkonnamõju;
b) mõju elektrivõrgule;
c) mõju transpordile;
d) väliskaubanduse bilanns;
e) mõju aktsiisilaekumisele;
f) mõju käibemaksu laekumisele;

Välismõjude maksumused on nähtavad tabelist tabelis 4

Hinnang majandusmõjule

Peaartikkel: Stsenaariumite majandusmõju
Seotud artikkel: Hoonefondi ENMAK stsenaariumid


Elamumajanduse ning soojusmajanduse majandusmõju on hinnatud ühiselt. Hinnangut majandusmõjule kirjeldab tabel 5. Stsenaariumite mõju lühikirjeldus on nähtav alljärgnevalt[5], [6]:

1. Väliskaubanduse positiivne mõju tuleneb eelkõige maagaasi impordi vähenemisest aga ka elektri ekspordi mõningasest kasvust.
2. Väliskaubanduse negatiivne mõju tekib läbi kasvava ostujõu ja sellest tuleneva – inimeste kätte jääv raha kulutatakse osaliselt ka importtoodetele.
3. Investeeringute mõju sisemajandusele on positiivne: töömahu kasvu ehitussektoris (hoonete rekonstrueerimine ja uusehitus).
4. Tootmistegevuse mõju: väheneb metsamajanduse toodang (hakk- ja halupuit), samas jääb see piiratud ressurss muuks kasutamiseks/väärtustamiseks.
5. Oluline mõju (SKP-le, maksud) tekib ostujõule läbi küttekulude vähenemise.
6. Mõju valitsussektori tuludele: täiendavad maksutulud (ostujõud, investeeringud) ületavad makstud toetusi, kuid soojusmajanduses (kaugküte ja kütused) väheneb imporditud fossiilse kütuse kasutamine, millelt ärajäävad aktsiisi ja käibemaksu laekumised muudavad valitsussektori tulu negatiivseks.
7. Stsenaariumitel on oluline positiivne mõju keskkonnale ja ressursikasutusele.


Täpsemad stsenaariumite majandusmõju lähteandmed ning tulemused on nähtavad ENMAK 2030+ stsenaariumite majandusmõju analüüsi arvutusmudelist. Mudeli seletuskiri on leitav siit.

Stsenaariumite ettekanded

Kuupäev Ettekande nimi ja esitaja Ettekande esitamise koht
03.2014 Vali, L. Soojusmajanduse stsenaariumid ENMAK 2030+ tutvustamiskoosolekud
03.2014 Grünvald, O. ENMAK 2030 majandusmõjude analüüs ENMAK 2030+ tutvustamiskoosolekud
25.10.2013 Vali, L. Soojusmajanduse stsenaariumid MKM-i Energeetikanõukogu

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Vali, L. Aruanne energiamajanduse arengukava soojusmajanduse tegevuskava koostamisest. Eesti Arengufond, Tallinn 2014.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 ENMAK 2030 elamumajanduse valdkonna arengukava stsenaariumite aruanne, 2014
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Hoonefondi ENMAK stsenaariumid.
  4. Vabamägi, A. 5 väikeasula kaugkütte võrgupiirkonna tehnilis-majanduslike auditite „Kaugkütte võrgupiirkonna jätkusuutlikkuse, efektiivsuspiiri ja energiasäästupotentsiaali määramine“ kokkuvõte, 2013.
  5. 5,0 5,1 Grünvald, O.; Lokk, A. ENMAK 2030+ stsenaariumite majandusmõju analüüs, Tallinn 2014.
  6. 6,0 6,1 Grünvald, O.; Lokk, A. ENMAK 2030+ stsenaariumite majandusmõju analüüs. Arvutusmudel, Tallinn 2014.
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 7,5 7,6 7,7 ENMAK 2030. Soojusmajanduse stsenaariumite tulemused, 04.09.2014.
  8. Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst, Tallinn 2013.
  9. Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst. Lisa 2, Tallinn 2013.
  10. Rahvusvaheline Energiaagentuur. World Energy Outlook. 02.12.2013.


Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2013 Uuring Riikliku regulatsiooni otstarbekusest väikestes kaugkütte võrgupiirkondades
2013 Uuring Eesti soojusmajanduse analüüs 2013
2013 Uuring Kaugkütte energiasääst
2013 Uuring Kaugkütte võrgupiirkonna jätkusuutlikkuse, efektiivsuspiiri ja energiasäästupotentsiaali määramine
2006 Ettekanne Kaug- ja lokaalkütte perspektiivid
2012 Uuring Viiratsi soojamajanduse tulevikuperspektiivide analüüs
2009 Uuring Eesti väikesoojatootjate ja energeetka arenguprioriteetide kaardistamine maapiirkondades
2011 Uuring Riigi tegevus soojusvarustuse jätkusuutlikkuse tagamisel
2013 Uuring Kõrgtemperatuurse soojussalvesti kasutamise võimalused
2013 Uuring Energiaühistu ja nutikas mikrovõrk



On Teil ettepanekuid, kuidas "ENMAK 2030. SOOJUSMAJANDUSE STSENAARIUMID" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "ENMAK 2030. SOOJUSMAJANDUSE STSENAARIUMID" teemahalduriga JAANUS UIGA e-aadressil jaanus.uiga@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad