Soojusvarustus

Artikkel Soojusvarustus täiendab artiklit Soojusmajandus. Soojusvarustuse. Soojusvarustuse all käsitletakse nii soojuse tootmis- kui ka jaotussüsteeme.

Soojusvarustus Eestis

Vajadus saada soojusega varustatuks võib tekkida nii tehnoloogiliste protsesside iseärasustest (peamiselt tööstuses) kui ka siseruumide temperatuuri tõstmiseks (kütmiseks).

Kui soojuse tarbimine tehnoloogiliste protsesside tarbeks on seotud ettevõtte tegevusalaga ning seda mõjutavad tegurid võivad seeläbi olla iseloomulikud vaid sellele ettevõttele, siis soojuse tarbimine kütteks on tugevalt seotud teguritega, mis mõjuvad üheaegselt suuremale tarbijate kogumile. Nendeks teguriteks on välisõhu parameetrid ja nende muutumine.

Soojuse tootmist 2012 kuni 2015 a. kuude lõikes kirjeldab joonis 1.

Joonis 1. Soojuse tootmine 2012-2015 a. kuude lõikes11

 

Samuti võib jooniselt 2 näha, et suurem osa soojuse tootmises toimub seoses välisõhu temperatuuri muutumisega.

Joonis 2. Soojuse ja elektri tootmine 2014. aastal 12,13,14

 

Nimetatud joonisel on kajastatud Türi meteoroloogiajaamas mõõdetud välisõhu temperatuuride kuu keskmisi väärtusi. Elektri tootmise ning välisõhu temperatuuri vahelist seost on seevastu raskem välja tuua. Kui soojusega varustamisel on tähtis, et tarbija paikneks tootmisseadmele võimalikult lähedal, siis elektri puhul on tootmisseadme ning tarbija vahelise kauguse mõju väiksem. Samuti ei ole elektri kasutamine soojuse tootmisel väga levinud.

Soojusega varustamine

Tehnoloogiad, kütused, kütteviisid

Soojusega varustamist saab jaotada nii kütuse, kütteviisi kui ka kasutatavate tehnoloogiate alusel ( tabel 1).

Tabel 1. Tehnoloogiad ja kütused mitmesuguste kütteviiside korral15

 

Kaugküte

Lokaalküte

Kohtküte

Kütused

Mistahes kütused, jäätmed, heitsoojus

Kavaliteetkütused: maagaas, kerge kütteõli, pelletid

Elekter, halupuud, pelletid, briketid, maagaas

Tehnoloogiad

Katlad, soojuse ja elektri koostootmine, suure võimsusega soojuspump

Katlad, soojuspumbad

Elektriküte, ahjud, pliidid, kaminad, soojuspumbad

Eestis kogutakse soojusega varustamisega seonduvaid pidevaid statistilisi andmeid katelseadmete ning nende poolt kasutatud kütuste kohta ( joonis 3).

Joonis 3. Katelseadmetega toodetud soojus katla liigi järgi 16

 

Jooniselt on näha, et suurem osa soojuse toodangust Eestis baseerub maagaasil ning puitkütustel. Sealjuures on nii maagaasi kui ka puitkütuste osakaalud viimastel aastatel näidanud kasvutrendi.

Hoonete soojusega varustamine

Seotud artiklid: Energiatarbimine kodumajapidamistes; Kaugküte; Lokaalküte; Soojuspumbad

Hoonete soojusega varustamine võib olla lahendatud:

  1. 1) kaugkütte;
  2. 2) grupiviisilise soojusvarustussüsteemi;
  3. 3) kohaliku soojusvarustussüsteemi, sh
 

Eesti eluruumides kasutatavate kütteliikide kohta otsene statistika puudub, kuivõrd statistiliste andmete pidev kogumine toimub peamiselt ettevõtetelt. Eluruumide kütmiseks kasutatavate soojusega varustamise süsteemide kohta info saamiseks saab kasutada mitmesuguste uuringute tulemusi:

  • Energiasäästlik käitumine elanikkonnas (EKE) on Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud Säästva arengu komisjoni poolt tellitud uuring, kaardistamaks Eesti elanikkonna energiatarbimisharjumusi (valimi suurus: 1028 vastanut);
  • Leibkondade energiatarbimise uuring (LEU) on Eesti Statistikaameti poolt läbi viidud uuring eesmärgiga täpsustada leibkondade energiatarbimise andmeid (valimi suurus: 6626 aadressi).
Nimetatud uuringute hoonete soojusvarustusega seotud tulemused on koondatud joonisele 4.

Joonis 4. Eluruumide soojusega varustamine kütmisviisi järgi17,18

 

 

Eelnimetatud uuringud on valikuuringud, seega sõltus tulemus suuresti sellest, millised majapidamised valimisse sattusid. Mõlemast uuringust on siiski näha, et eluruumide soojusvarustus on põhiliselt lahendatud kaugkütte abil, sellele järgneb soojusega varustamine ahjude, pliitide ja kaminate abil.

Sooja veega varustamine

Seotud artiklid: Kaugküte; Lokaalküte; Soojuspumbad

Kui linnades kasutatakse sooja vee saamiseks põhiliselt kaugkütet (62,3 %-l eluruumidest), siis maapiirkondades kasutatakse vee soojendamisel valdavalt soojaveeboilereid (59,4 %) või puudub sooja veega varustamise võimalus täielikult ( joonis 5).

Joonis 5. Vee soojendamine eluruumides 2010. aastal19

 

Kaugküte

Peaartikkel: Kaugküte

Eesti 226-st omavalitsusest on kaugküte kasutusel 149-s. Hinnanguliselt tarbib sel moel toodetud soojust ligi 60 % elanikkonnast. Ülejäänud elanikud kasutavad soojuse tootmiseks lokaalseid kütteseadmeid. Kokku on Eestis 239 kaugküttevõrku ning 1430 km soojustorustikku ( joonis 6).1

 

Joonis 6. Kaugkütte müügimahtude ning võrgupiirkondade jagunemine maakonniti 20,21

Kokku tarbiti 2011. aastal ~4,6 TWh kaugküttesoojust. Enamik kaugküttesoojusest tarbitakse suuremates linnades.

Lokaalküte

Peaartikkel: Lokaalküte

Eestis kasutatati 2010. aastal lokaalkütet 40...50% Eesti eluruumide soojusega varustamisel 2, 3. Sealjuures olid põhilisteks kasutatavateks kütusteks küttepuud, puidubrikett, pelletid ja puidujäätmed ( joonis 7).

Joonis 7. Lokaalküttes kasutatud kütused 2012. aastal 22

Koostootmine

Peaartikkel: Koostootmine

2013. aastal toetati elektritootmist 1135 GWh ulatuses, sealjuures moodustas koostootmine (tõhus koostootmine, elektri tootmine biomassi ning biogaasi abil) ~62 % kogu toetatud elektritoodangust.4

Kuivõrd Eestis on ka koostootmisjaamu (KTJ), mis toodavad soojust ja elektrit taastumatutest energiaallikatest ning kõik KTJ-d ei tööta kogu aeg tõhusa koostootmise režiimis, siis saab täpsema ülevaate Eesti koostootmisjaamades toodetud soojuse ning elektri kogustest annavad Statstikaameti andmetabelite alusel koostatud jooniselt 8.

Joonis 8. Koostootmisseadmete toodang 23

Soojusvarustus tulevikus

Soojussääst ja soojusvarustus

Peaartikkel: Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid
Seotud artiklid: Hoonefondi ENMAK stsenaariumid; Hoonete energiatõhusus; Võrgukaod: kaugküte

Tulenevalt Eesti seadusandluse5, mitmesuguste EL-i diretiivide6 Euroopa Liidu Teataja. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2010/31/EL, (01.03.2014)., 7 Euroopa Liidu Teataja. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2012/27/EL (01.03.2014). ning tehniliste nõuete mõjust soojuskadudele kaugküttetorustikest8, aga ka soojuse hinna kallinemisest on energiasääst kaugküttepiirkondi mõjutama hakanud juba praegu. Energiasäästu mitmesuguste soojusmajanduse stsenaariumite korral kirjeldab joonis 9.

Joonis 9. Energiasääst mitmesuguste meetmete tulemusena 24,25

Soojusvarustus

Peaartikkel: Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid
Seotud artiklid: Energiatarbimine; Välisõhu temperatuuri mõju energiatarbimisele; Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid; Hoonete energiatõhusus

Tulenevalt olukorrast, kus ebaefektiivselt töötavates kaugküttevõrkudes (tarbimistihedus) on otstarbekas üle minna lokaal- või kohtküttele, suureneb tulevikus tõenäoliselt lokaal- ja kohtkütte osakaal. Soojusega varustamise prognoosi mitmesuguste stsenaariumite korral kirjeldab joonis 10.

 

Joonis 10. Soojuse tootmine ning kasutamine mitmesuguste stsenaariumite korral 26,27

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2013

Teabematerjal

Kaugküte - mugav, tõhus ja soodne

2012

Uuring

Energiasäästlik käitumine elanikkonnas

2013

Uuring

Leibkondade energiatarbimise uuring

2013

Uuring

Kaugkütte võrgupiirkonna jätkusuutlikkuse, efektiivsuspiiri ja energiasäästupotentsiaali määramine

2014

Ettekanne

Kaugküte vs lokaalküte. Reaalsed lahendused

2014

Ettekanne

Tarbimise juhtimine võimalused lõpptarbijale ja võrgule

2014

Ettekanne

Elektrienergia hajatootmine, selle mõju võrgule

2014

Ettekanne

EKüttesüsteemi vajadus liginullenergiahoones

2013

Ettekanne

Kaugküte vs lokaalküte

2006

Ettekanne

Kaug- ja lokaalkütte perspektiivid

2012

Uuring

Viiratsi soojamajanduse tulevikuperspektiivide analüüs

2009

Uuring

Eesti väikesoojatootjate ja energeetka arenguprioriteetide kaardistamine maapiirkondades

2011

Uuring

Riigi tegevus soojusvarustuse jätkusuutlikkuse tagamisel

2013

Uuring

Eesti soojusmajanduse analüüs 2013

2013

Uuring

Kaugkütte energiasääst

2013

Uuring

Kõrgtemperatuurse soojussalvesti kasutamise võimalused

2010

Eksperthinnang

Eksperthinnangu andmine Soojusettevõtja katlamajja paigaldatavate Vitoplex 200 katelde kasutegurite kohta

2010

Eksperthinnang

Katlamajade maksumuse, tehnilise lahenduse ja tegevuskulude eksperthinnang

2012

Uuring

Tehniline ja majanduslik hinnang vedelkütusel töötavate katlamajade üleviimiseks veeldatud maagaasi kasutamisele

2013

Uuring

Heat Roadmap Europe 2050. Second Pre-Study for the EU27

2014

Ettekanne

The Role of District Heating in a Decarbonised European Energy System

2014

Rakendusuuring

Tartu linna elamuehituse dünaamika ja eluasemenõudluse prognoos

2013

Aruanne

Puitkütuste ja puitkütuseks sobiliku toorme kasutus Eestis. Lõpparuanne

2013

Lühikokkuvõte

Puitkütuste ja puitkütuseks sobiliku toorme kasutus Eestis. Lühikokkuvõte

2013

Kokkuvõte

Puitkütuste ja puitkütuseks sobiliku toorme kasutus Eestis. Kokkuvõte

2013

Ettekanne

Ventilatsioon ja soojuspumpade kasutamine kortermajadel ja ühiskondlikel hoonetel

2013

Ettekanne

Maakütte käsiraamatu tutvustus

2013

Ettekanne

Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi (nutikas) maja ja katelseadmete õppelabor

2013

Ettekanne

Rakvere Tark Maja - Eesti esimene liginullenergiahoone - kaugküte kombineerituna lokaalküttega

2013

Ettekanne

Teadmistepõhisest ehitusest

2014

Ettekanne

Puiduenergia ENMAK 2030+ valguses

2014

Ettekanne

Metsaomaniku ja riigi energiatõhusus puidu turule toomiseks

2014

Ettekanne

Puit - soojus ja elekter, kas ka autokütus

2014

Ettekanne

Puiduenergia kogumine praktiku silmade läbi

2014

Kokkuvõte

Eesti koostootmise tegevuskava. Kokkuvõte

2014

Kokkuvõte

Cogeneration Roadmp for Estonia. Summary

2014

Aruanne

Final Cogeneration Roadmap Estonia

2014

Ettekanne

Rescue Projekt

2014

Ettekanne

Kaugjahutuse (KJ) võimalused Tartus

2014

Ettekanne

Säästev energia Tartus - põhiuuringud ja esimesed rakendusalased sammud

2012

Magistritöö

Korteriühistute sotsiaalne ja finantsiline võimekus korterelamute renoveerimiseks

2013

Aruanne

Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2013

2014

Aruanne

Elektrilevi OÜ investeeringute vajalikkuse ja efektiivsuse hindamine

2014

Aruanne

Väljavõte - gaasi varustuskindluse analüüs

2013

Aruanne

Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2013

2014

Aruanne

Ekspertarvamus maagaasikoguste mõõtmise kohta

2015

Ettekanne

Energiamajanduse kavandamine ja toetused

2015

Ettekanne

Korterelamu rekonstrueerimistoetuse põhitingimused

2015

Ettekanne

Energiasäästu lahendustest korrusmajadele

2015

Ettekanne

ESCO - rahastuse võimalus läbi energiasäästu maksumuse

2015

Ettekanne

Energiatõhususe parendamine on majanduslikult otstarbekas ja kuluefektiivne. Näited Eesti praktikast

2015

Ettekanne

Hakkepuidu katlamajade investeeringud põlevkiviõli hinna languse taustal - kas ka soojuse hind langeb?

2015

Ettekanne

Sooja tootmine puidugraanulitega – mõistlik ja tänapäevane

2015

Ettekanne

Soojusmajanduse investeeringud CO2 müügist Austriale

2015

Ettekanne

Adven Eesti AS kogemused taastuvenergia projektide elluviimisel

2015

Ettekanne

Kadrina Soojus AS kogemused taastuvenergia projektide elluviimisel

2015

Ettekanne

2014-2020 toetused kohalikule energiamajandusele

2013

Aruanne

Energiasäästudirektiivi 2012 27 EL rakendamise võimaluste analüüs

2015

Eksperthinnang

Eksperthinnang soojuse tootmiseks vajaliku katlamaja soetusmaksumuse, soojuse tootmise ehk katlamaja kasuteguri ja katlamaja tehnilise eluea kohta

2015

Analüüs

Referentshinna rakendamise võimalused kaugküttesektoris

2014

Aruanne

Efektiivse kaugküttesüsteemi referentshinna arvutusmudeli auditeerimine

2012

Aruanne

Soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seotud põhivarade kasuliku (tehnilise) eluea määramine (hindamine)

 

 

Viited

 


  1. Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst, Tallinn 2013.↩︎
  2. Turu-uuringute AS. Energiasäästlik käitumine elanikkonnas, 2012.↩︎
  3. Eesti Statistikaamet. Leibkondade energiatarbimise uuring, Tallinn 2013.↩︎
  4. Elering AS. Varustuskindluse aruanded, (09.02.2014).↩︎
  5. Riigi Teataja. Energiatõhususe miinimumnõuded, (01.03.2014).↩︎
  6. Riigi Teataja. Soojuse müügi ajutise hinna kehtestamise kord. (10.11.2013).↩︎
  7. Artikkel. Soojusvarustus↩︎
  8. Erametsakeskus. Eesti katlamajade andmetabel. (31.03.2015)↩︎
  9. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=Ke20&ti=ELEKTRIENERGIA+JA+SOOJUSE+TOOTMINE+NING+TOODANGUINDEKS+%28KUUD%29&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/02Luhiajastatistika/&lang=2 KE20: Elektrienergia ja soojuse tootmine ning toodanguindeks (kuud)], (15.10.2015).↩︎
  10. Kirjalik teabepäring Keskkonnaagentuurile, august 2013.↩︎
  11. Keskkonnaagentuur. Meteoroloogiline seire, (13.10.2015).↩︎
  12. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing. Eesti väikesoojatootjate ja energeetika arenguprioriteetide kaardistamine maapiirkondades, Tallinn 2009.↩︎
  13. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE043&ti=KATLAD+JA+NENDE+TOODETUD+SOOJUS+KATLA+LIIGI+J%C4RGI&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE040: Katlad ja nende toodetud soojus katla liigi järgi], (15.10.2015).↩︎
  14. Turu-uuringute AS. Energiasäästlik käitumine elanikkonnas, 2012.↩︎
  15. Eesti Statistikaamet. Leibkondade energiatarbimise uuring, Tallinn 2013.↩︎
  16. Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst, Tallinn 2013.↩︎
  17. Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst. Lisa 2, Tallinn 2013.↩︎
  18. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE034&ti=KOOSTOOTMISJAAMADE+V%D5IMSUS%2C+TOODANG+JA+KASUTATUD+K%DCTUS&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE034: Koostootmisjaamade võimsus, toodang ja kasutatud kütus], (23.10.2015).↩︎
  19. Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid.↩︎
  20. Vali, L. Aruanne energiamajanduse arengukava soojusmajanduse tegevuskava koostamisest. Eesti Arengufond, Tallinn 2014.↩︎
  21.  Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid.↩︎