Biogaasi energeetiline ressurss

Allikas: Energiatalgud

Energiaressursid.pngKütused.png

Artikkel Biogaasi energeetiline ressurss täiendab artikleid Energiaressursid ja Biogaas. Artikli alusmaterjalid on koostatud Energiaressursside töögrupi töö tulemusena. Nimetatud tulemused on sisendiks Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukavaga seotud stsenaariumite koostamisele.


Peaartikkel: Energiaressursid
Seotud artiklid: Biogaas; Rohtse biomassi energeetiline ressurss; Energiaressursside regulatiivne keskkond; Kütuste ENMAK stsenaariumid; Vedelad biokütused; Energiatarbimine transpordisektoris


Biogaasi tootmine Eestis

2010. aastal toodeti Eesti 13 130 000 Nm3 (normaalkuupmeetrit) biogaasi, sellest enamus (9 300 000 Nm3) pärines prügilatest (tabel 1)[1].


Aastatel 2007-2010 toimus biogaasi tootmine 71 % ulatuses prügilagaasist, 23 % ulatuses reoveesettest (tabel 1). Ülejäänud biogaas kääritati sealägast. 2010. a. toodetud biogaasist 46,9 % (6 160 000 Nm3) (eelkõige prügilagaas) kasutust ei leidnud ning põletati keskkonnakaitse eesmärkidel küünalpõletis. 2010. aastal saadi biogaasist 71,8 TJ soouseenergiat ning 42,1 TJ elektrienergiat.[1], [2]

2012. aaastal toodeti Eestis biogaasi OÜ-s Aravete Biogaas, AS Tallinna Vesi Paljassaare reoveepuhastusjaamas, AS Narva Vesi reoveepuhastis, OÜ-s Saare Economics Jööri, Salutaguse PT reoveepuhastis ja AS Kuressaare Veevärk biogaasijaamades. Biogaas prügilagaas) tekib ka prügilates, kus seda kogutakse, kasutades vastavat kogumistorustikku. 2012. aastal koguti seda Väätsa, Jõelähtme, Uikala, Pääsküla ning Paikuse prügilates. Kõikide nimetatud tootmisüksuste (v.a Uikala) puhul toodetakse biogaasist (sh prügilagaasist) soojus- ja (või) elektrienergiat. Biogaasi puhastamisel biometaaniks saab seda kasutada mootorikütusena paralleelselt surumaagaasiga. Eestis täna kahjuks biometaani veel ei toodeta. Keskkonnainvesteeringute Keskusest saadud toetuste abil on arendamisel Ilmatsalu, Vinni, Oisu ja Tartu Veevärgi biogaasikompleksid. [2]

Eesti biogaasi energeetiline potentsiaal

Seotud artikkel: Biogaas

Biogaasi energeetiline ressurss

Seotud artikkel: Rohtse biomassi energeetiline ressurss


Eesti teoreetiliseks 60 %-lise CH4 sisaldusega biogaasi potentsiaaliks (joonis 2) on hinnatud 0,8-1,5 miljardit Nm³ (biometaani (CH4 osakaal 98%) vastavalt 480-900 miljonit Nm3/a) (joonis 1) sõltuvalt sellest kui palju maad kasutatakse rohelise biomassi kasvatamiseks. Biogaasi tootmise sisenditeks on:

a) reovee muda;
b) biolagunevad jäätmed;
c) suurimad prügilad;
d) arvel olevate sigade ja veiste läga ja sõnnik;
e) roheline biomass kõlvikutelt, kasutamata põllumaade pindadelt ja poollooduslikelt rohumaadelt.

Biogaasi energeetilise ressursi hindamise algeeldused

Seotud artiklid: Energiaressursside regulatiivne keskkond; Rohtse biomassi energeetiline ressurss


Eesti tehnilis-majanduslikult kasutatav biogaasi potentsiaal on saavutatav osakaaludega allolevatest substraatidest koos arvatava kasutuselevõtu ajaga:

1. 15% (2020) kuni 25% (2050) looduskaitse eesmärkidel niidetud pool-looduslike kooslustega maade heinast. (Seotud artikkel: Rohtse biomassi energeetiline ressurss)
2. 20% (2020) kuni 50% (2050) kasutamata põllumaadest saadavast silost (saagikus 15 t/ha, biogaasi took 155 Nm3/t VM). (Seotud artikkel: Rohtse biomassi energeetiline ressurss)
3. 5% põllumajanduskõlvikutel on MAK järgi soovitatav kasutada energiakultuuride kasvatamiseks (1 078 330 hektarist 5%, on 53 917 ha, arvestatud on saagikusega 15 t/ha, biogaasi took 155 Nm3/t VM). (Seotud artikkel: Rohtse biomassi energeetiline ressurss)
4. 50% tekkivast reoveemudast kasutatakse biogaasi tootmiseks.
5. 60% kogu tekkivast sõnnikust ja lägast on võimalik toota biogaasi.
6. 80% liigiti kogutud biojäätmetest (toiduainetööstus, köögi- ja sööklajäätmed).

Piirangud põllumajandusmaa kasutamisel

Peaartikkel: Rohtse biomassi energeetiline ressurss


Võimaluse kasutada biomassi biogaasi tootmisel majanduslikult otstarbekal meetodil, annab mõistlik transpordikaugus. 2014. aastal valmis Eesti Arengufondi tellimusel uuring "Kasutusest väljas oleva põllumajandusmaa ressurss, struktuur ja paiknemine", tuvastamaks piirkonnad, kus bioenergia tootmiseks kasutuselevõetav põllumajandusmaa ei vähenda olemasolevat, toidu tootmiseks vajalikku, maakasutust.[3]

Analüüsi käigus koostati Eesti kasutamata põllumajandusmaa ressursi kaart ning leiti optimaalsete transpordikaugustega piirkonnad joonis 4). Viis suurima kasutamata põllumajandusmaa ressursiga piirkonda (raadiused 15km) asuvad kõik Lõuna-Eestis, asukohtadega Kambja, Vastseliina, Puka, Kanepi ja Tarvastu vallas, moodustades kokku ~18 % kogu Eesti kasutamata põllumajandusmaa ressursist.

Biogaasi energeetilise ressursi potentsiaal

Seotud artiklid: ENMAK:Stsenaariumid; Transpordi ENMAK stsenaariumid


Tabelis 2 ning joonisel 3 on kirjeldatud Energiaressursside töögrupi hinnangut biogaasi ressursi potentsiaalile aastani 2050. Tegemist on ühega võimalikes prognoosidest. Täpsemalt on mitmesuguste ressursside kasutuselevõtuprognoose käsitletud ENMAK-i stsenaariumites.

Biogaasi tootmine ning kasutamine sõltub suuresti nõudlusest ning mitmesuguste tehnoloogiate maksumusest. Ülaltoodud graafik kirjeldab üht võimalikku stsenaariumi tehnilis-majanduslikult kasutatava biogaasi tootmisel aastani 2050. Eesti teoreetiliseks biogaasi potentsiaaliks on hinnatud 768[4] - 1 322[2] mln Nm3.

Biometaani kasutamine transpordis

Seotud artiklid: Biogaas; Vedelad biokütused; Energiatarbimine transpordisektoris; Transpordi ENMAK stsenaariumid


Biometaan on praegu ainuke kodumaine taastuvkütus, mis aitaks saavutada Eesti taastuvkütuste-alaseid eesmärke transpordisektoris.

Biometaani transpordikütusena kasutamist on analüüsinud Eesti Biogaasi Assotsiatsioon. Koostöös EAS metaankütuste töörühmaga töötati 2012. aasta kevadel välja Ettepanekud biometaani kasutamise edendamiseks transpordikütusena, saavutamaks aastaks 2020 taastuvatest allikatest pärinevate mootorikütuste osakaaluks 10 %. Eesti biometaani potentsiaali kirjeldab tabel 3.

Infot teiste riikide kogemusest biometaani kasutamisel transpordikütusena võib lugeda dokumendist "Ülevaade metaankütuste kasutamise kogemustest transpordis Rootsis, Saksamaal, Austria ja Itaalias".


RSS uudisvoog

Joonis 4. Kasutusest väljas olev põllumajandusmaa Eestis - realistlik stsenaarium[3]
Kasutuseta põllumajanduslik maa kaart.jpg

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti Konjuktuuriinstituut. Ülevaade Eesti bioenergia turust 2010. aastal, Tallinn 2011.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 OÜ Mõnus Minek. Regionaalne biogaasistrateegia ja selle rakenduskava väljatöötamine, Tartu 2012.
  3. 3,0 3,1 Vohu, V. Pilt:Vohu, V. Kasutusest väljas olev põllumajandusmaa Eestis.pdf. Eesti Arengufond, Tallinn 2014.
  4. OÜ Mõnus Minek. Eesti biogaasisektori ülevaade: hetkeseis ja vajadused, 2011.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Estonian Development Fund. Final Report. Energy Resources of Estonia, 2013.


Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2014 Uuring Eesti Arengufond. Eesti biometaani programm - maakasutus. Vaheraport
2014 Uuring Kasutusest väljas oleva põllumajandusmaa ressurss, struktuur ja paiknemine
2014 Uuring Eesti tingimustesse sobivate biogaasi metaaniks puhastamise tehnoloogiate rakendatavus ning keskkonna ja majanduslikud mõjud
2013 Ettekanne Autokütuste turg Eestis - metaankütuste perspektiivid
2013 Ettekanne Biometaani olulisus riigi seisukohalt
2013 Ettekanne KIK-i plaanid biogaasi valdkonna edendamisel
2013 Uuring Biometaani kasutamise avalikud hüved
2011 Uuring Eesti biogaasisektori ülevaade: hetkeseis ja vajadused
2012 - Roadmap to Renewable Methane Economy
2012 Uuring Ülevaade metaankütuste kasutamise kogemustest transpordis Rootsis, Saksamaal, Austria ja Itaalias
2014 Veebileht Eesti Biogaasiportaal
2009 Käsiraamat Biogaasi tootmine ja kasutamine. Käsiraamat
2012 Käsiraamat Biogaasijaamade ohutus
2013 Käsiraamat Sustainable Heat Use of Biogas Plants
2007 Ülevaade Ülevaade Eesti bioenergia turust 2006. aastal
2008 Ülevaade Ülevaade Eesti bioenergia turust 2007. aastal
2011 Ülevaade Ülevaade Eesti bioenergia turust 2010. aastal
2012 Ettekanne Eesti bioenergia turg 2010. aastal
2009 Ettekanne Ülevaade Eesti biogaasi potentsiaalist
2009 Kokkuvõte Olemasolev olukord biogaasi tootmises
2010 Uuring Olemasolev olukord biogaasi tootmises. Eesti aruanne
2010 Ettekanne Biogaasi ressurss ja tootmine Eestis. Projekti W-Fuel andmeba loomine
2007 Ettekanne Biogaas - tootmise ja kasutamise võimalused
2011 Tasuvusuuring Biogaasitehase rajamine Tartu linnaliinitranspordi kütuse tootmiseks
2012 Uuring Biogaasi tootmise ja kasutamise uuring Harjumaal
2012 Uuring Biogaasi tootmise ja kasutamise pilootuuring Lääne-Virumaal
2011 Uuring Särevere Biogaasi Energiaühistu (SäBE) loomise eelteostatavuse uuringu aruanne
2013 Ettekanne Bioenergeetika olulisus metsaomanikule
2012 Ettekanne Global usage perspectives of biomass
2012 Ettekanne Taastuvenergia osatähtsus Eestis ja biomassi osatähtsus
2012 Ettekanne Biomassist energiat, kas mõju puiduhinnale on tingitud sellest
2011 Ettekanne Biokütuste termokeemiline töötlus. ORC-l põhinev soojuse ja elektri koostootmine
2007 Uuring Bioenergiastrateegia Balti mere regioonis
2006 Aruanne Biomassi kättesaadavus ja maksumus maanteesõidukikütuste toorainena Euroopa Liidus
2011 Ettekanne Biokütuste potentsiaalist Eestis
2004 Analüüs Biodiisli tootmise alustamise tasuvuse analüüs
2007 Uuring Biofuels - is the cure worse than the disease?
2007 Uuring Biofuels - at what cost?
2007 Raport Well-to-wheels analysis of future automotive fuels and powertrains in the european context
2005 Projekt Biokütuste tootmise ja kasutamise riikliku programmi ettevalmistamine
- Väljaanne Põllumajanduses kasutatavate biogaasiseadmete gaasitootlus
2007 Lõpparuanne Maaressurss
2008 Eelnõu Biogaas sea- ja veiselägast metaankääritamise teel
2008 Uuring Torma Põllumajandusosaühingu biogaasijaama projekti teostatavusuuring
2008 Aruanne Biogaasijaama teostatavuse analüüs - Soone farm
2012 Aruanne Rohetöökohtade potentsiaal Eestis
2015 Aruanne Biometaani tootmine ja kasutamine transpordikütusena - väärtusahel ja rakendusettepanekud
2014 Aruanne Eesti tingimustesse sobivate biogaasi metaaniks puhastamise tehnoloogiate rakendatavus ning keskkonna majanduslikud mõjud
2015 Magistritöö Eesti biometaani ressursside kasutuselevõtu analüüs
2014 Aastaraamat Taastuvenergia aastaraamat 2014


Kontaktvõrgustik

Alljärgnevalt on näha artikli kontaktvõrgustikuga liitunuid ning nende panust artikli valmimisse. Kui soovite ka ise kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.


Light bulb.png Light bulb.png Light bulb.png - autor on teinud olulise panuse artikli valmimisse; autor panustab pidevalt artikli ajakohasena hoidmisel
Light bulb.png Light bulb.png - autor on pakkunud ühes või paaris artikli osas olulist sisendit; autor panustab aeg ajalt artikli ajakohastamisse
Light bulb.png - autor on panustanud mõne üksiku viitega või tähelepanekuga artikli valmimisse


On Teil ettepanekuid, kuidas "BIOGAASI ENERGEETILINE RESSURSS" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "BIOGAASI ENERGEETILINE RESSURSS" teemahalduriga JAANUS UIGA e-aadressil jaanus.uiga@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad