Energiaturud

Allikas: Energiatalgud

Energiaturud.png

Artikkel Energiaturud teeb lühikirjelduse Eestis toimivatest energiaturgudest, kirjeldades siinkohal nii elektrituru kui ka gaasituru toimimismehhanisme ning samuti tuuakse ka energia maksumused kui ka hinnad lõpptarbijale.


Seotud artiklid: Emissioonikaubandus; Elektriturg; Gaasiturg; Energiaühistud; Taastuvenergiatehnoloogiate maksumused; Energiahinnad; Elektri hind lõpptarbijale; Elektrienergia maksumus; Maagaasi hind; Soojuse hind; Kaugküttesoojuse hind


Energiaturu seadusandlik korraldus

Seotud artiklid: Energiaressursside regulatiivne keskkond;

Alates 2003. aastast reguleerivad toonase energiaseaduse asemel energiaturgu mitmed eraldi seadused. Kõnealused seadused on toodud järgneva loeteluna [1]:

Emissioonikaubandus

Seotud artiklid: Emissioonikaubandus;


Euroopa Liidu Emissioonikaubandus (ETS - Emissions Trading System) on suurimaks mõjuriks just põlevkivitööstuse CO2 emissioonidele. Emissioonikaubanduse eesmärgiks on turupõhiste vahenditega motiveerida ettevõtteid vähendama CO2 emissioone. ETS on tõestanud oma efektiivsust, tõstes suurte CO2 emissioonidega perioodidel CO2 emiteerimise hinda ning madala CO2 emissioonidega perioodidel seda langetades. [7]

EU-ETS on nurgakiviks Euroopa Loodu eesmärgis vähendada oma heitkoguseid inimtegevusest tingitud kasvuhoonegaasidest, mis on suuresti süüdi planeedi soojenemises ning mis põhjustab kliimamuutuseid. [8]

Nimetatud süsteemi töö seisneb piiri asetamises koguheitmetele, mis eelkõige pärinevad kõrgelt-emiteerivale tööstussektorile ning mida on vähendatud iga aasta. Kauplemistähtaja sees saavad ettevõtted saastekvoote vastavalt vajadusele kas osta või müüa (kauplemismahud on toodud joonisel 1). Selline "cap-and-trade" lähenemine annab ettevõtetele vajalikku paindlikkust vähendamaks oma heitkoguseid kõige kulutõhusamal viisil. [8]

EU-ETS süsteem hõlmab rohkemat kui 11 000 elektrijaama ning tehast kõigis 28-s EL-liikmesriigis, lisaks nendele veel ka Island, Liechtenstein ning Norra. Kokku umbes 45% kogu EL heitmetest on piiratud EU-ETS poolt. [8]

EU-ETS süsteem on inspiratsiooniks teistelegi maailma paikadele töötamaks välja analoogselt toimivat heitkogustega kauplemise süsteemi. Euroopa huvides on ühilduda sarnaste süsteemidega teistes riikides - siinkohal on näiteks Austraalia. [8]

Elektriturg

Seotud artiklid: Elektriturg; Elektrimajandus; Elektri tarbimine; Elektri tootmine


Eesti kuulub Nord Pool Spot elektrituru kauplemispiirkonda (joonis 2. lisaks Eestile hõlmab Nord Pool Spot samuti ka Norrat, Rootsit, Soomet, Taanit, Lätit ja Leedut. Nord Pool Spotis määratakse elektri hind eraldi igaks tunniks ning samuti ka igale piirkonnale eraldi. Igas mainitud riigis on vähemalt üks hinnapiirkond, suurema pindalaga riikides (kus esineb elektri ülekandevõrgus olulisi pudelikaelu ka riigisiseselt) võib neid olla ka mitu. Eesti koosneb ühest terviklikust hinnapiirkonnast. [9]

Elektrienergia turuhind arvutatakse Nord Pool Spoti turul igaks tunniks eraldi. Igaks tunniks järjestatakse kõik elektri tootmispakkumised alates odavamast ning elektri nõudluspakkumised alates kallimast - nende kahe lõikepunkt tähistabki elektrienergia hind. Kõik tootmispakkumised, millede pakkumine on tehtud turuhinnaga või madalamalt, pääsevad turule ning kõik tarbijad, kelle pakkumine on tehtud turuhinnaga või kallimalt, saavat turult elektrit osta. [9]

Elektrienergia hinnad iga päeva igaks tunniks kõikides kauplemispiirkondades avaldatakse Nord Pool Spoti kodulehel eelmise päeva kella 13-ks Kesk-Euroopa aja järgi (CET). [9]

Gaasiturg

Seotud artiklid: Gaasiturg; Maagaasi hind; Imporditavad gaaskütused


Eesti maagaasiturul (gaasi ülekandevõrk Eestis on nähtav joonis 3) on alates 2011. aastast toimunud imporditud ja müüdud maagaasi koguste suurenemine (2011 - 632 mln m3, 2012 - 679 mln m3, 2013 - 689 mln m3 aastas). Sellise olukorra on põhjustanud keemiatööstuse AS Nitrofert tootmise taaskäivitamine 2012. aastal. 2013. aastal peatati tehase töö plaanilisteks remonditöödeks. Käesolevalt pole tootmist alustatud, ega ka seda lähiaega plaanitud. Muu Eesti maagaasi tarbimine 2013. aastal vähenes 14% (2012 - 658 mln m3 ning 2013 - 566 mln m3). [10]

Eestis on maagaasi peamiseks kasutusalaks soojusenergia tootmine (kaugküte 32% ning äritarbijate küte 9% tarbitavast gaasist) ja tööstuslikud protsessid (18% väetisetööstus ja 22% muud tööstuslikud protsessid). Maagaasi suhteliselt kõrge hind viimaste aastate jooksul on kaasa toonud kaugkütteks maagaasi kasutatavate soojuse tootjate siirdumise teiste kütuste juurde (peamiselt kohalikud taastuvad kütused). [10]

Gaasi päritolumaaks on Venemaa ning hetkel tegutseb turul vaid üks hulgimüüja - AS Eesti Gaas. Impordiluba on väljastatud ka ettevõtjale AS Nitrofert, kes tarnib gaasi vaid tootmiseks ning Baltic Energy Partners OÜ-le, kes reaalseid tarneid teinud ei ole. Sarnaselt hulgiturule on ka jaeturu osas AS Eesti Gaas valitsevas seisundis. 2013. aastal oli AS-i Eesti Gaas osakaal jaeturul kasvanud 89,2%-ni. Ülejäänud 10,8% jaeturul müüdavast gaasist ostetakse võrguettevõtjate ja gaasimüüjate poolt edasimüügiks AS-lt Eesti Gaas. Käesolevalt tegutseb gaasiturul 25 gaasi jaemüüjat. [10]

Gaasi hulgiturul konkurentsi tekkimise eelduseks on uute ning konkureeriva hinnaga alternatiivsete gaasimüüjate/pakkujate turule sisenemine (näiteks LNG terminal regioonis või Lätiga ühenduse kaudu gaasi pakkuja, kes ei ole seotud OAO-ga Gazprom). [10]

Jaeturg jaotub erinevate maagaasi kasutatavate tegevuste vahel. Konkurents gaasi jaeturul on survestatud importija poolt, sest gaasi ainus importija tegutseb ka jaeturul. Gaasi edasimüüjad ei saa gaasi müüa AS–st Eesti Gaas märkimisväärselt odavamalt, sest viimase poolt edasimüüjatele kehtestatud müügihind on seatud tasemele, mis üldjuhul raskendab ettevõtjatel AS Eesti Gaas jaeturu hindadega konkureerimist. [10]

Energiaühistud

Seotud artiklid: Energiaühistud; Elektritootmise tehnoloogiad; Soojuse tootmise tehnoloogiad


Energiaühistute näol on tegu kas asukoha põhiselt või muude ühiste huvidega seotud isikute koostegutsemise vormiga, mille peamiseks eesmärgiks on toota ning jaotada oma seadmete kaudu ühistu liikmetele vajalikku elektrienergiat ja soojust.


Energiaühistute põhilisteks tegevussuundadeks on:

Energiaühistute pioneerideks on Taani, Rootsi, Holland ja Saksamaa ning tänasel ajal on tekkimas üha rohkem ja rohkem uusi tuuleparke, mis on planeeritud ja/või mida käitatakse talunike, koolide või kogukondade poolt, mitte suurte energiafirmade poolt. Headeks näideteks on Saksamaa ning Taani, kus üle poole taastuvenergia tootmistest on kogukonna omandis.

Energiaühistute loomisele on seatud mitmeid eesmärke - seatud on neid nii kohaliku kogukonna, ettevõtete ning ka omavalitsuste perspektiivis. Paljuski on eesmärkide aluseks just eelkõige seni teistes riikides toimivad energiaühistute näited.

Energiühistute loomine on käesolevaks hetkeks muutumas kasumlikuks tegevuseks. Seda just arvesse võttes energiamajanduse trende ning energiasüsteemi muutumise perspektiive. Energiaühistutes nähakse võimalusi energiahindade täielikuks kontrolliks, osaledes ise energiatootjana energiaturul. Eestis hetkel teadaolevad initsiatiivid on toodud joonisel 4.

Taastuvenergiatehnoloogiate maksumused

Seotud artiklid: Energiatehnoloogiate maksumused; Energiatehnoloogiad; Energiaressursid; Koostootmine; Elektrituulik; Päikesepaneel; Hüdroelektrijaam; Päikesekollektor


Taastuvenergiatehnoloogiate maksumused ning avaldatud hinnangulised investeeringumahukused on esitatud vastavas alamartiklis Energiatehnoloogiate maksumused ning samuti vastavates tehnoloogiate alamartiklites, milledeks on:

Energiahinnad

Elektri hind lõpptarbijale

Seotud artiklid: Elektri hind lõpptarbijale; Elektritootmise ENMAK stsenaariumid; Elektrimajanduse regulatiivne keskkond


Elektrihinna puhul on oluliseks eristada elektriarvel kajastuvat hinda elektrienergia maksumusest (hinnaga on võimalik tutvuda joonisel 5).

Kui elektritootja seisukohast on oluline elektrienergia ostu-müügihind, siis tarbija seisukohalt on olulisemaks ning huvipakkuvamaks elektri tarbimise eest makstav kogusumma ehk hind, mis kajastub elektriarvel

Elektrienergia hind kujuneb alates 01.01.2013 kõigi tarbijate jaoks vabaturul elektrienergia nõudluse ja pakkumise alusel Nord Pool Spot elektribörsil. Elektrienergia hind tarbijale kujuneb seejuures börsihinna ning elektrimüüja kasumimarginaali koosmõjus.

Elektrienergia maksumus

Seotud artiklid: Elektrienergia hind; Elektritootmise ENMAK stsenaariumid; Elektrimajanduse regulatiivne keskkond


Elektrienergia maksumus kirjeldab elektrienergia kui kauba maksumust lõpptarbijale (hinnaga on võimalik tutvuda joonisel 6).

Elektrienergia hind suletud elektriturul oli kuni 01.04.2010 kõigi tarbijate jaoks fikseeritud. Alates nimetatud kuupäevast toimus Eestis elektrituru osaline avanemine ning suurtarbijad said õiguse ning kohustuse valida endale elektrenergia müüja.

Alates 01.01.2013 ostavad kõik Eesti elektritarbijad elektrienergiat vabaturult. Elektrienergia hind tarbijale kujuneb sealjuures börsihinna ning elektrimüüja kasumimarginaali koosmõjus.

Maagaasi hind

Seotud artiklid: Maagaasi hind; Imporditavad gaaskütused


Maagaasi nagu ka elektri hinna puhul on oluline eristada tarbijani jõudval arvel kajastuvat maksumust (tinglikult lõpptarbimise maksumus) ning maagaasi kui kütuse maksumust (hindadega on võimalik tutvuda joonisel 7).

Maagaasi hind lõpptarbijale kujuneb järgmiste komponentide koosmõjul:

1. maagaasi kui kütuse sisseostuhind;
2. gaasimüüja marginaal;
3. võrguteenuse hind;
4. maagaasiaktsiis;
5. käibemaks 20%.

Alates 01.07.2007 on kõigil gaasitarbijatel õigus osta gaasi igalt müüjalt (arvestade võrgu tehniliste piirangutega. Kuivõrd Eestil on maagaasi võrguühendused vaid Venemaa ja Lätiga ning kogu hulgiturul müüdava gaasi improdib Eesti Gaas AS, on konkurents gaasiturul minimalane. 2011. aastal varustati gaasiga 90% Eesti jaeturust ühe ettevõtte (Eesti Gaas AS) poolt.

Soojuse hind

Seotud artiklid: Soojuse hind; Soojusmajandus; Soojusvarustus


Soojuse hind kirjeldab soojuse ühikmaksumust (€/MWh või €/GJ). Soojuse hind kujuneb üldjuhul kütuste, tegevuskulude ning riigimaksude koosmõjul.

Soojusenergia hind kujuneb järgmiste komponentide koosmõjul:

1. kütuse hind;
2. tootmisseadme kasutegur
3. tootmisseadme töös hoidmiseks vajalikud tegevuskulud (hoolduskulud);
4. tootmisseadme amortisatsioonikulud;
5. põhjendatud tulukus (kaugkütte korral);
6. käibemaks (20%).

Kaugküttesoojuse hind

Seotud artiklid: Kaugküttesoojuse hind; Soojusmajandus; Soojusvarustus


Kaugküte on soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate soojusega varustamiseks kaugküttesüsteemi kaudu.

Eestis on kaugkütte toimimine reguleeritud:


Soojuse müügihind kujuneb muutuv- ja püsikulude ning põhjendatud tulunormi koosmõjul. Muutuvkulu sõltub otseselt soojuse tarbimismahtudest ning koosneb:

a) kasutatavate kütuste;
b) elektri;
c) kemikaalide;
d) toorvee maksumusest.

Püsikuludeks on seevastu:

a) riiklikud maksud;
b) töötajate palgad;
c) tegevuskulud;
d) seadmete amortisatsioonist tekkivad kulud
e) investeeringukulud.

Eestis asuvate kaugküttevõrkudega on võimalik tutvuda joonisel 8, kus on võimalik samuti võrrelda hindu.

RSS uudisvoog

Joonis 1. Euroopa Liidu saastekvootidega kauplemise kauplemismahud [8]
Emissioonikaubandus.jpg
Joonis 2. Nord Pool Spot kauplemispiirkond ja kõik hinnapiirkonnad.[9]
NPS süsteem.png
Joonis 3. Eesti gaasisüsteemi ülekandevõrk [10]
Eesti gaasisüsteemi ülekandevõrk.jpg


Viited

  1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020, 2009.
  2. Riigi Teataja. Säästva arengu seadus. (01.04.2015).
  3. Riigi Teataja. Elektrituruseadus. (01.04.2015).
  4. Riigi Teataja. Maagaasiseadus. (01.04.2015).
  5. Riigi Teataja. Kaugkütteseadus. (01.04.2015).
  6. Riigi Teataja. Vedelkütuse seadus. (01.04.2015).
  7. Pajo, R. Eesti Energia. Ettepanekud keskkonnatasude raamkava 2016+ kohta.
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 Euroopa Komisjon. The EU Emissions Trading System (EU ETS).
  9. 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 9,5 Nord Pool Spot. Nord Pool Spot.
  10. 10,0 10,1 10,2 10,3 10,4 10,5 Konkurentsiamet. Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2014.
  11. Energiaühistute initsiatiivide kaart. [energiaühistud.ee]. (02.04.2015).
  12. 12,0 12,1 Elektrilevi AS. Võrguteenuse hind. (02.04.2015).
  13. Statistikaamet. KE31: Maagaasi lõpptarbimise hind äritarbijale tarbimiskoguse järgi. (28.11.2015).
  14. Statistikaamet. KE32: Maagaasi lõpptarbimise hind kodutarbijale tarbimiskoguse järgi. (28.11.2015).


Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2013 Lühitutvustus The EU Emissions Trading System (EU ETS)
2014 Ettepanek Ettepanekud keskkonnatasude raamkava 2016+ kohta
2013 Aruanne Nord Pool Spot. Central to European power integration. Annual report 2013
2012 Aruanne Nord Pool Spot. The power of transparency. Annual report 2012
2011 Aruanne Nord Pool Spot. The Nordic Blueprint. Annual report 2011
2014 Aruanne Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2014
2013 Aruanne Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2013
2012 Aruanne Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2012
2011 Aruanne Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2011
2012 Aruanne Rohetöökohtade potentsiaal Eestis
2015 Aastaraamat Eesti statistika aastaraamat 2015


Kontaktvõrgustik

Kontaktvõrgustik on koostamisel. Kui soovite artikli kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.


On Teil ettepanekuid, kuidas "ENERGIATURUD" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "ENERGIATURUD" teemahalduriga MARGUS ALTEMENT e-aadressil margus.altement@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad